Mitte eriti originaalne, siin teemas vähemalt, üks mandariin kujunes päeva ainsaks toidukorraks kuni õhtuni, kus lisandus parasjagu suur tass musta teed kogu selle 24-kraadise külma vastu ning überhea õhtusöök.
Fazeri šokolaad. Olgugi, et ma absoluutselt iga aasta ütlen, et kõige rohkem tahan ma jõuludeks šokolaadi, ei võta seda millegi pärast keegi kunagi tõsiselt. See aasta joppas ja ühe isegi sain.
Nende kolme kombo-koostöös tuli meelde, kuidas hiljuti ühel sünnipäeval (?) samamoodi vaniljejäätist kõik limpsisid ning mina vaatan, et ohhoho, üks tuttavatest on midagi kakaosarnast sellele valgele-puhtalt-eriti-mittesöödavale-külmutisele peale raputanud. Küsisin temalt siis otse, kus't sai, aga selgus, et tüüp oli kohvipuru, jah, sedasama vastikut kohvipuru, mille üks teragi mind pätika joomisel kiruma võib ajada, peale raputanud oli. Anyways, täna tekkis huvi järgi proovida, aga viimasel hetkel muutsin meelt, kuigi kohvimaitse võiks teooriakohaselt vaniljega iseenesest sobida.