Cyrus

[Soprano]

Cyrus
Cyrus (2010)

Mark ja Jay Duplass, vennad, kes seni on teinud enamjaolt madala eelarvega indie-hitte, töötavad suurema eelarve ja parema näitlejate valikuga selles nutikas ja vaimukas kommete komöödias.

John C. Reilly mängib Johni, õnnetut lahutatud meest, kes saab tuttavaks Mollyga, oma unistuste naisega (Marisa Tomei) vaid avastamaks, et naise elus on teine mees – tema klammerduv ja omamishimuline poeg (keda kehastab ülima sarmiga Jonah Hill). Nende suhe saab tormilise alguse, kuid Molly on kummaliselt tõrges suhtlema väljaspool Johni maja. Nõutu John jälitab Mollyt teel koju ja avastab teise mehe naise elus – tema poja Cyruse. 21aastane new age-muusik Cyrus on oma ema parim sõber, kellega tal on ebatraditsiooniline suhe. Cyrus on kõigeks valmis, et Mollyt kaitsta, ning ta ei kavatse ema kellegagi jagada. Sellest saab alguse pingeline soovide lahing, millest võitjana saab välja tulla vaid üks.

http://2010.poff.ee/

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Natuke omapärasema huumoriga ja manipulatiivseid ning muidu kummalisi kujusid sisaldavad komöödiad on alati mokkamööda olnud ja "Cyrus" polnud erand. Üllatavalt mitmedimensionaalne dramedy Duplassi vendadelt. Jonah Hill ja John C. Reilly mängisid rollid ideaalselt välja, dialoog oli vaimukas ja draama-komöödia suhe ilusti paigas.

8/10

[uLtImAtEcRiTiC]

Sellest saab alguse pingeline soovide lahing, millest võitjana saab välja tulla vaid üks.

Well, erilist pinget nüüd küll ei tekitatud. Film oli tore ja meelelahutuslik, kuid vinti oleks võinud natuke juurde keerata.
C. Reilly ja Tomei meeldisid, Jonah Hill mitte nii väga.

6,5/10

[Kickflick]

Pinget tõesti ei olnud, midagi ootamatut oleks võinud ka toimuda. Aga John C. Relly ja Jonah Hilli maine paranes päris kõvasti minu silmis, sest mõlemad mehed on jätnud endast labastes komöödiates osalemisega halva mulje. Nalja sai palju ja ka mõnusat draamat.

7/10

[adi]

vaataksin iga kell pigem uuesti "Step Bro'd" või ... maitea ... "Talladega Nights'i".

Jah, Hill ja Reilly on head koomikud, Tomei ja Keener igati pandavad milfid, aga see film oli lihtsalt igav. Digicam'i kasutamine on saatanast nagunii, aga eriti tuleb tema miinus välja just sellise filmi puhul. Nahui nada.

[0ll]

Tähtsamad asjad kõigepealt: Tomei ei ole tehniliselt milf, vaid üks lastetu keskealine vanatüdruk...

Selline tunne, nagu hunnik näitlejatalenti oleks ära raisatud. Pingevaba kulgemine - mingil hetkel pandi küll teine (kõigest teine) käik sisse, aga üsna pea keerati süüde välja ja veereti vaikselt lõpuni. Ärritavalt tõmblev kaamera ja ebavajalik klimberdav muusikataust ei aidanud samuti kaasa.
Kusjuures sissejuhatus oli suurepärane - nii palju emotsioone ja tundeid nii lühikese aja sees. Piinlik (avastseen), ebamugav/lõbus (pidu) ja armas (first date)

4/10

[Ronet]

Cougar siis, mitte milf, jah.

Cringe'sin päris palju selle filmi ajal. Arvasin, et Cyrus tapab John'i ära vms. Ebamugavate WTF situatsioonidega naljad meeldisid, kuid vahepeal meenutas see seda The Good Son'i. Kartsin, arvasin või isegi lootsin, et mingi sellise laksuga see film lõppeb. Aga ei, selline.. peatükk elust indiekas. Selles suhtes meeldis Stilleri oma rohkem eelmisest aastast. - 6/10

.. aga miks Marisa Tomei üksik on? : (

Edit: Ei teadnudki, et see The League Pete lavastatud ja kirjutatud on... ja imho JCR hakkas vaikselt typecasti sattuma pärast seda talladega nightsi. Enne seda tegi ta häid (mitte labastes komöödiates) rolle mitmetes heades filmides.

[Rain]

Tõesti ei oodanud sellist filmi. Hea, et ma filmitutvustust ei lugenud, seega ma ei teadnud mida see endast kujutada võib. Tutvustus ikka suht spoilib tegelikult, ilma selleta oleks huvitavam vaadata.
Aga jah, film oli täitsa meeldiv. Draama polnud selline nagu peaaegu igas draama-romantika filmis on, ja kõik see oli vürtsitatud lahja huumoriga, millest sai kokku väga muheda filmikese.

8/10

[Forzelius]

Esiteks, Marisa Tomei on vägagi koksatav kogu. Teiseks, see film oli kohati väga disturbing. Kolmandaks, lõppkokkuvõttes tõesti: pinget ei olnud ja kuidagi sündmustevaeseks jäi. Neljandaks, siiski tekkis mingi side tegelastega. Viiendaks, Jonah oli täiesti oma elemendist väljas (nagu Donny) ja oli väga võõras siin. Kuuendaks ja peamiseks, siiski film meeldis ning miinuseid oli vähem kui plusse, sest naerda tegelikult ikka sai, kui panna kõrvale mõned võikad detailid. Film oli naljakas ja jäin rahule, sest sain täpselt seda, mida mulle lubati. Ja ei olnud halb idee dicicami kasutada, aga ma lõpetasin täna The Shieldi - mida mina ka tean.

6,5/10