Väike nali..

[Robert]

Elasid-olid kord kolm venda, vanem, keskmine ja noorim. Tuli aeg vennastel naisi võtma hakata. Nagu sel puhul ikka, võeti välja vibud-nooled ja laskma. Kuhu kellegi nool kukub, sealt ka naine võetakse. Ühesõnaga, keskmine lasi vanemale perse ja noorem omale kätte...

[xR]

naer..

[henrikmk]

egast jah

[Biiig]

irw.

[Rasmus]

Filmiveebi parim teema?

[Rain]

Juba selle teema idiootsus ajab naerma.

[mjölnir]

Hiidlane elas koos eidega üsna maantee ääres.
Teisel pool teed oli põld ja selle taga kirik koos surnuaiaga.
Laupäeval küttis hiidlane sauna soojaks ja siis läksid mõlemad sauna.
Seal nad pesid, vihtlesid ja arstisid valutavaid liikmeid.
Üheks arstimiks oli tärpentiin, millega selga määriti.
Naine valas aga mehe selja peale sellise sortsu, et tärpentiin jooksis kannikate vahele.
Hetk hiljem oli mees lavalt püsti ja karjus koleda häälega:
“Ai! Ai! Sa kurradi kurrat! Nüüd on nii õudne valu, et ma panen otsemaid surnuaia poole jooksu! Sa tule mulle labidaga järele!!!”

Spoiler :

Minu sõber, nimetame teda näiteks Sassiks, oli puhkamas ühel Eesti väikesaarel oma hea sõbra juures.
Jalutasid nad siis ringi ja leidsid tee pealt surnud orava.
Sass, praktiline mees nagu ta on, korjas orava üles, sest tema väitel ei või sa iial teada, millal sul surnud oravat võib vaja minna!
Sassi sõbra majja jõudes avastas Sass aias liivakasti serval tuduva Barbie nuku.
Aga mitte tavalise lihtlabase Barbie, vaid sellise udupeene, täieliku akvalangistivarustusega!
Sassi pea on alati huvitavaid mõtteid välja visanud, seekord siis sai vaese plastpiiga peen varustus ühise ürituse nimel rekvireeritud ja teelt leitud oravakorjusele külge monteeritud.
Sassi sõbra naabrimehel olid võrgud meres, kilomeetrit 3 kaldast eemal.
Sai siis mootorpaat hääled sisse ja sinnapoole sõit läkski.
Ainult selleks, et võrk merest nii palju välja kergitada ja orav sinna sisse ilusti kinni pusida…
Nädal aega ei öelnud naabrimees sõnagi, lõpuks meeste kannatus katkes ja hakati naabrimehelt uurima ega ta mingeid huvitavaid kalu pole viimasel ajal võrgust leidnud.
Selle peale hakkas naaber naerma ja ütles: “Kurat, nüüd ajab juba naerma, aga kujuta sa ette, et võtad merest võrku, keset merd, ja leiad sealt seest orava, lestad jalas, mask ees ja õhuballoonid seljas!?

[mjölnir]

Seitsmekümnendate keskel lõpetas mu sõber EPA ja suunati ühte Lõuna-Eesti korralikku kolhoosi melioraatoriks. Seal tekkis tal /ühena paljude hulgas/ üks kena pruut /ta hilisem naine/.
Mõtted käisid tüdrik tanu alla viia, kuid ämm /sidejaoskonna juhataja/ oli poisi peale ikka jube tige, sest too, pilli-, pulli-, naiste- ja naljamees, ajas oma kolmepoolese Jawa selgas ikka mööda rajooni ringi ja hullutas plikasid.
Äial /kolhoosi partorgil ja kah omaaegsel eluvennal / pold poisi vasta midagi.
No ühel varasügisesel vihmatibasel soojal hilisõhtal tuli korralikult jommis poiss tsikli seljas partorgi majast mööda, pidas kinni, ajas tsikli kuusehekki ja ronis läbi lahtise akna suvetuppa, kus tüdrukul suviti magamispaik. Ise ütles, et nagu ei lootnudki mingit erilist vastuvõttu, kuna tüdrik oli viimases otsas sutt gripine olnud…
Kuid vastuvõtt oli ülituline: sõnu ei tehtud, anti paar tundi ikka nii hagu, kasutusse läksid kõik poosid ja tehnikad. Vast oli vihmarabinaline pime öö ka selle soodustajaks.
Üldiselt jättis kõik toimunu noormehesse /kes ka korralikult joogine oli/ sügava jälje, ei pööranud ta eriti tähelepanu, et tüdrukul nagu oleks olnud vasaku kõrva taga pisike sünnimärk /ja mida järgmistel kordadel polnud/, mida hea oli keelega nagistada, ega sellele, et plika oli talle mitteomaselt ülituline ja kogenud…
No elu läks edasi.
Imestusega märkas poiss, et tulevane ämm oli oma suhtumist temasse kardinaalselt muutunud, nii et ühel õhtul oli poiss lillede ja liksiga kätt palumas.
Ja olidki pulmad käes.
Registreerimistalitusel sattus poisi pilk korraks ämma kaunile soengule ja kaunite ülespandud juuste alt välgatas vasaku kõrva tagant pisike sünnimärk…
Ja kõik langes paika!
Poiss kogus end kiirelt ja elu läks jälle edasi.
Hiljem selgus, et tol ööl magas tüdruk majas, sest gripikene ikka kestis veel, kuid ämm suvetoas, sest vana partorg oli kuskil pleenumil ja ämmal tekkis soov öist karget õhku nautida.
Asi jäi vaid kahe inimese vahele, kunagi hiljem selline olukord enam aset ei leidnud. Poisist sai korralik ja hoolitsev pereisa ning armastav mees oma naisele.
Vaid korra, siis kui ämm sai 25 aastat hiljem, seitsmekümneseks, tänas ta väimeest selle eest, et tema tütrele nii hea mees on olnud ja lastelastele hea isa…
Ja tänas ka selle öö eest, mis temale endale /ja ka mu sõbrale/ jäi elu ületamatumaks …

Nii et, kui tahad elust asja saada, pööra ka ämmale tähelepanu…