Kääbik: Ootamatu teekond

[Ronet]

http://insidemovies.ew.com/2012/12/10/j ... e-hobbits/
Eks ta üks paras "filmilindi" raiskamine ole.

[Spellbound]

Sest kõik arvaksid, et camp kaltsufilm ühe CG olendiga on "The Hobbit", but then again they are stupid...

[ruut]

Käisin, vaatasin, nautisin. Tuli tunne justkui oleks taaskord aasta 2001. Film oli pikk, aga ei tundunud üldse seda olevat.

[Kadii]

Oli hea, aga täielik prequel. See kolm tundi lihsalt läks ja läks, aga samas mitte päris halvast mõttes.
Esimese tunni naeratasin omaette nagu väike totuke seal pehmes punases toolis, aga see kadus lõpuks ära. Ma ei ütle, et ma ära tüdinesin ja kella koguaeg vahtisin, aga kuidagi hakkas häirima lõpuks.
Mulle meeldis see üleüldine muinasjutulik toon, LOTRil oli see hulga süngem, aga no, Kääbik on lasteraamat ka pigem.
Ja jeebus kus mulle kõik pahalased meeldisid (mul on vist tunne, et mul on mingi kerge pahalastefetiš), aga see goblinikuningas oma lõualoti ja olekuga, lihtsalt must kogu nekromancer, need kivihiiglased ja no muidugi põhiline paha ork.
Lemmikstseeniks terve filmi peale jäi

Spoiler :

Gollumiga koopas trikitamine. Mind nii häirib, kui nimetad Gollum ja siis kõik on kohe "Maaaaipressioussss", see koht näitas teda hulga armsamalt ja rohkemalt.

Martin Freeman mängis Bilbo osa täiega hästi ära. Otseselt Woodiga võrrelda ei saa, sest Frodo oligi üleüldisemas plaanis wuss ja pidigi olema alati sellise anaalnoomituse näoga, aga Freeman tegi selle Bilbo mugavusearmastuse-samas-seiklushimu väga osavalt ära. Aeg-ajalt tuli ette Watsoni "Millega sa nüüd hakkama said, Sherlock?" nägu, aga see on juba minus endas kinni.
Ja ma väga approovin neid väikeseid Lee Pace cameosid, eriti seda haldja oma.
Soundtrack oli ka väga õnnestunud, nagu ikka, eriti see päkapikkude põhilugu.
Kokkuvõttes arusaadavalt eellugu, omade humoorikate, kurbade ja põnevate hetkedega, mõtlesin sellise 8/10 peale.

[lostinthemist]

Peaaegu kõik kiidavad seda taevani ja mina pole ka mingi erand. Jackson ongi vist ainuõige mees Tolkieni raamatuid filmideks tegema, temal on see nn õige "puudutus" ja tunnetus. 2 tundi ja 39 minutit möödus meeletult kiiresti ja tundus, et ma oleks vaatanud hoopiski pooleteise tunni pikkust filmi. Lähen seda kindlasti veel teist korda vaatama, ja siis kolmandat korda ja neljandat korda, sest nii maagiline ja võluv oli.
Esilinastusel käisin seda Solarises vaatamas ja kohati oli parakult tunne, et 3D töötas natuke selle kahjuks. Järgmine kord lähengi seda kõrgema kaadrisagedusega vaatama ja siis näeb ise oma silmaga ära, mis värk sellega on.

[Soprano]

Kauatehtud kaunikene ja kaunis see on. Ligi 3h ei tundunud üldse pikk ning oleksin vabalt kohe järgmise osa otsa vaadanud. Vääriline lisa LotR triloogiale, mis ei jää sugugi suurema venna varju. Paljuräägitud 48FPS'ga harjusin kohe - see teeb pildi detailsemaks/teravamaks ja kaotab ära motion bluri nt. action-stseenides. Isegi see jutt on ülepaisutatud, et film muutub tänu sellele "telekalikuks", "võltsiks", "odavaks", "mittefilmilikuks" jne. Asi pole üldse nii hull, aga see on kõigest minu arvamus.

Lähen raudpoltjolt uuesti vaatama (48fps).

9 päkapikku 10'st

[ZeMonsta]

Käisin ka mina vabatahtlikult-sunniviisiliselt "Kääbikut" vaatamas. Selles mõttes, et ega eriti vaatama ei kutsunud, aga viisakas oleks vähemalt ükski Keskmaa saaga ka kinos ära kaeda.
Ja mis seal salata, lapsepõlves sai raamat päris kapsaks loetud.

Niisiis. Võttis omajagu aega, et lugu käima lükata. Lõpuks saadi ikka väike hoog sisse, aga väikeseks see jäigi, kolmeks tunniks sellest piskust ei jagunud ning isegi lahingumöllud ei suutnud tempot üleval hoida. Korduvalt mõtlesin, et seda aega saanuksin märksa targemalt kasutada eksamiteks õppimisel… millest võib järeldada, et mõtted olid mul pidevalt mujal ning sellest omakorda võib järeldada, et käesolevat postitust ei maksa filmi hindamise seisukohalt tõsiselt võtta.

Lemmikstseeniks terve filmi peale jäi

Spoiler :

Gollumiga koopas trikitamine. Mind nii häirib, kui nimetad Gollum ja siis kõik on kohe "Maaaaipressioussss", see koht näitas teda hulga armsamalt ja rohkemalt.

Spoiler :

Jep, see oli ka minu lemmikstseen ning ühtlasi ka ainuke lõik filmis, mida ma tõeliselt nautisin. Väga hästi välja mängitud.

+ Kivitransformerid olid lahedad tegelased, lammutasid kõvasti ja pildusid kiva nagu Kalevite kanged pojad muiste.

+ “NOOOOOOOOOOO!” tuli ikka ära. Sai tasakesi naerda jälle.

+ tõlge oli hea (niivõrd-kuivõrd ma supakaid kiikama juhtusin), näiteks päkapikkude laulude tõlkimisel oldi raamatule truuks jäänud. AGA, Peter Jackson, dude, sa ei tea, kuidas need laulud oleksid pidanud KÕLAMA – järgmine kord oled targem, eks.

[LiveForThis]

Jah, "Kääbiku" adaptsiooni esimene osa "An Unexpected Journey" täitis kõik minu kui J.R.R Tolkieni ja Jacksoni LOTR-i suure austaja ootused ja isegi enamgi veel. Loomulikult on filmil kohtlasi ja isegi veidraid külgi, mis võib olla kuuluvadki ainult esimese korra vaatamise anomaaliate hulka, aga vaatamata kõigele on Jacksoni uusim retk Keskmaale võimas saavutus. Võttes arvesse, et lõpetasin vist 8 aastat avamata "Kääbiku" 6. peatüki (ehk siis esimene film põhineb kuuel esimesel peatükil) tund aeg enne seanssi ja et raamat on ainult 216 lehekülge pikk, on Jackson hakkama saanud täpse adaptsiooniga, kuhu ta on sisse toonud talle väga omased elemendid nagu näiteks pikk ja põhjalik jutustamisviis, millest raamatut lugedes väga puudust tundsin ja samuti on ta kaasanud suurel hulgal Tolkieni enda loomingust pärinevat vägagi õigustatud sisulist täitematerjali, mis siis "Kääbiku" filmi lõpuks kolmeks osaks jagaski.

Pean tunnistama, et mälu on naljakas asi, sest minu ettekujutus raamatust oli hoopis LOTR-ilikumaks muutunud kui ma oleks osanud oodata. "Kääbik" ei ole "Sõrmuste isand". Nende vahel valitseb suur lõhe. Totaalselt erinev on eriti lugude tonaalsus, mis "Kääbiku" suhtes vägagi määravaks muutub. "Kääbik" on palju spetsiifilisem ja pisem seikluslugu, kui "Sõrmuste isanda" võitlus piiritu kurjusega. Ja mis peamine, Tolkien kirjutas kääbiku seiklused lasteraamatuna. Naljakas on loomulikult jälgida, kuidas Tolkien aastatega Keskmaa maailma aina suurendas ja suurendas. Mõni ime, et Jackson kõige selle filmi tõi.

Nii "Kääbiku" kui ka "Sõrmuse vennaskonna" lugude struktuur on enam vähem samasugune nii raamatus kui ka filmis. Ja eks teine asi, mis kahe triloogia avaepisoode vat et kõige rohkem ühendab on ei keegi muu kui Jacksoni ja kõige talle omase tagasitulek Keskmaale. Eks mingist küljest võib see tunduda miinus, aga kuna mulle Jacksoni lähenemine on alati meeldinud, siis olen tema visiooniga vägagi rahul.

Minus endas oli ka võimust võtmas paras hulk skeptilisust seoses "Kääbiku" triloogiaks jaotamisega, aga nüüd kui esimene osa nähtud, siis olen selle otsusega enamgi kui rahul. "An Unexpected Journey" õigustab oma olemasolu sellisel kujul pea igas mõttes. Filmis ei ole mitte midagi ebavajalikult pikendatud nagu USA kriitikud on tihtipeale maininud. Pigem just vastupidi. Kogu sissejuhatav osa Kääbiklas on tempokas ja seab sisse kõik tegelased sealhulgas ka kõik 13 päkapikku. Neid on palju ja enamik neist jääb meelde, kuigi mida film edasi rühib, seda kahvatumaks muutuvad päkapikud kui meeldejäävad tegelinskid. Tähendab, nad on meeldejäävad, aga kuna neid on palju, siis enamik aega pühendatatakse pigem umbes 5-6 päkapiku iseärasustele, et nad ikka säravatena meeles püsiks.

Kogu sisuline liikumine ja pidevad ohtlikud seiklused on väga raamatule omased. Huumor, kääbiku, päkapikkude ja võluri iseärasused pannakse maksma ja seeläbi on teekond aina suureneva ohu suunas vägagi põnev vaatemäng. Filmi pikkus ei tohiks häirida, kui oled LOTRi näinud. Eriti veel siis kui oled ka tuttav LOTRi pikendatud versioonidega. Mina igatahes nautisin igat stseeni. "Kääbiku" jutustamistiil on tugevalt esindatud. Kõige paremini tõestaski seda ootamatu kogunemine Bilbo kodus. Nii päkapikkude kui ka mäekollide laulud toimisid filmi stilistikaga. Olin ise ka üllatunud, et kui sujuva ja loomulikuna kõik mõjub.

Nii et jah, Jackson tõestas, miks on tema arvates "Kääbik" kolme osa väärt ja mina olen väga rahul.

Ainuke asi, mille kallal võtma peaks, on "Kääbiku" ja "Sõrmuse vennaskonna" filmide peategelaskonna motiveerituse suured erinevused. Tänu nendele erinevustele mõjub "Kääbik" tihtipeale palju ohutuma fantaasiaseiklusena kui kõikehävitava piiritu kurjuse Sauroni vastane võitlus, mida pakkus esialgne triloogia. Eks tunnetuse muutus tuleneb loomulikult Tolkienist. Selles pole kahtlust.

Jacksoni "Kääbiku" puhul tuleb lihtsalt endale mõista anda, et kellest ja millest see lugu tegelikult räägib ja kui oled ka raamatut lugenud, siis tuleb hoida enda avatuna, et mõista Jacksoni lisatud sisulist materjali, mis tegelikkuses kogu lugu aina rikkamaks muudab. Usun, et Tolkien oleks Jacksoni tööga väga rahul.


Nii, nüüd aga 48 fps-iga 3D. Parim 3D elamus pärast "Avatari". Ilmselgelt on 3D 48 fps-i jaoks loodud. Pole kahtluski. 3D ei mõju lisavahendina, vaid loomuliku osana filmielamusest. Isegi viimastel minutitel mõtlesin omaette, et "türbel, kui kena 3D".

Nii, aga 48 fps? Sellise fantaasiaseikluse jaoks on 48 fps täielik revolutsioon. Vapustav vaatepilt. Absurdselt vinge. Pilt on niivõrd kristallselge ja detailne, et iga hetk alates küünla süütamisest kuni lahingustseenideni on niivõrd teravalt välja joonistatud, et kõik muutus ühtäkki käega katsutavaks. Ja oi siin filmis on tänu 48 fps-ile ja Jacksoni eepilisele visioonile lausa lummavaid üld-ja detailplaane ning tihedaid lahingustseene, mis ajasid silme ees eriti kirjuks.

Pean veel lisaks mainima, et Erebor, trollid, kivihiiud, mäekollid, orkid ja vargid on CG poolest niivõrd reaalsed, et ajasid hirmu nahka. Pole mida niisugust veel näinud. Ei kujuta ette, mis ränka tööd nad selle filmi tegemisel läbima pidi. Ega siis 48 fps mitte midagi lihtsusta, pigem aina raskendab.

Azog the Defiler nägi nii metsik välja, et päris pikalt juurdlesin filmi ajal, et mis kurat siin toimub.

Spoiler :

Azogi tegelikult raamatus polnud ja tema osalus oligi ainuke suurem ja mõjusam sisuline muudatus kogu filmi peale. Õnneks oli tegemist tarviliku tegelasega. Läbi tema anti Thorilinile kui karakterile aina enam kaalu juurde.

9/10

Põhimõtteliselt sellel aastal tänan lisaks Nolanile ka Jacksonit selle imeilusa saavutuse eest.

[DaydreamDiamond]

Aasta lõpp on täiega lõhkuma ära läinud positiivsete kogemuste poolest: Cloud Atlas, Life of Pi, Muse ja nüüd ka The Hobbit. Viimane neist ületas absoluutselt kõik ootused ja andis veelgi rohkem. Oli tunne nagu oleks olnud tagasi kodus üle mitmekümne aasta.

Spoiler :

Enne teele minekut kamina ees lauldud laul ning esimene suur plaan Rivendell'ist tõid vee ka silma

Üldiselt ülal olev LFT revjüü on juba kõik ära öelnud, mida ma mõtlen ja ülikõrge viis talle ka selle eest.

Ainuke asi, mille üle nuriseda: tavaline 3D jääb kõige selle möllu puhul, mida ekraanil näidati, veidi raskesti jälgitavaks (vaatasin Cinamonis). Ilmselt arvaks, et see ongi see koht, kus 48 fps appi tuleb. Lähen seda ka päälinna tsekkama mingi aeg.

natukene random ränti ka:

Spoiler :

RT's 65% wwttfff?! ja üleüldiselt on ta mulle jalgu jäänud review'des pigem tappa saanud. mingi fanboy sündroom mul? ja täiesti arusaamatuks jääb nurin filmi pikkuse üle: muidu on häda, et "palju välja jäetud" ja "pealiskaudne". Nüüd tuleb veidikene pikem film, mis tõsihinges üritab aga kriitikutel ainult nutt ja hala.Aju ei ole võimeline üle 90 minuti infot vastu võtma?

[Spellbound]

Romaanina kõigest 216 lehekülge ja 3 filmi? Absurdne. Kill the halflings! Find the halflings!

Kohe kui kerkis info, et Jackson läheb Silmarillioni ja Lõpetamata lugude kallale, et sealt välja võtta kõik Tolkieni hilisemad lisandid, edasiarendused ja laiendused, olin siiralt üllatunud, et keegi üldse raatsib seda teha. Tolkien muutis Kääbikut ikka väga mitu korda ja üldse on ta kirjanikuna kurikuulus omaenese loomingu hilisema muutmise poolest.
Algses Kääbikus ei tähendanud sõrmus Gollumile mitte midagi, aga hiljem kui Tolkien kirjutas lahti Keskmaa edasiarendusi, hakkas sõrmusele külge uus tähendus, mistõttu tehti tagantjärele muudatusi ka Kääbikule.

Jackson on tõeline loo jutustaja. Selle asemel lasta mõni infokild mööda lihtsalt lausekõlksuna nagu näiteks päkapikkude kuningriigi kaotamine jne, näitas ta seda hoopis pikalt, detailselt ja tõelise visuaalse pommina (eriti HFR-is).
Kääbikut lugedes on eriti kahju nendest tegelastest ja sündmustest, keda mainitakse poole sõnaga või siis üliolulistest sündmustest, mida käsitletakse ainult 2 lk peal. Tolkienil oli kummaline stiil. Keskmaa oli tema jaoks alati peategelane, kõik ülejäänud jäid alati selle ajaloo ja mütoloogia varju. Mõnes mõttes kordab Jackson Kääbikuga seda, mida tegi ka Tolkien, ehk võttis Keskmaa peategelaseks. Saan aru, miks see paljudele ei meeldi. Vaatajad tahavad näha ikkagi Kääbiku filmi ehk siis seda lugu, mis oli raamatus.

Jacksonile suur kummardus tehtud töö eest ja seda nii HFR-i, lisanduste ja kõige muu eest. Story within a story proloog, mis oli ühtlasi ka väga ilus seos Vennaskonnaga ehk ühendas praktiliselt momentaalselt need kaks filmi.

HFR nõuab harjumist ja väga 24 fps-i lembelised ei pruugi harjuda ja rikub elamuse täiesti. Minu jaoks oli paar esimest minutit natuke segavad. Detailsemad plaanid Bilboga mõjusid väga kiirelt ja kaadrite puhtus, sügavus ja igasugune olematu sarnasus harjumuspärasele filmi look`ile nõudis harjumist. Kohe kui rütm ning uus look kohale jõudsid, sisenesid mitte ainult uude Keskmaa jutustusse, vaid ka täiesti uude elamusse, millesarnast vähemalt praegu kinolinal ei näe.
Cameron räägib juba, et Avatar 2 tuleb 60 fps.

Loo koha pealt vähemalt minu jaoks puhas nauding nii pikkuse kui ka tegelaste ja sisu rohkuse poolest. Prelüüd tulevasele triloogiale oli nii mõnusasti sisse toodud, et pisar tuli silma.

Kui lõpus tegi Bilbo viimase hüppe Thorini poole ja Thorin võitles üksi oma au nimel, võtsid Shore noodid juba tuttavad meloodiad kätte ja virutasid emotsionaalse kaaluga nii julmalt, et leidsin end mõtted It`s good to be back.

HFR tegi Gollumi nii reaalseks, et külmavärinad käisid üle selja kui ta omaette kriiskas ja oma nägu kaamerasse toppis. Need rõvedad kokkukuivanud, külmad, kondised käed

Lauludel ja laulmisel on alati olnud suur osa Tolkieni teostes, mistõttu oli väga suur rõõm seda nii tihti seekord kogeda. Kahju ainult, et algsesse filmitriloogiasse seda ei mahutatud, kuigi Jacksoni tonaalsuse poolest poleks see ilmselt väga sobinudki.

9/10

Spoiler :

[TheGoodTheBadTheUgly]

Ei ütle mitte midagi pikalt.
Sisu olemas, igav ei hakanud, ning ei olnud ka liiga pikk. Actionit oli, stoory oli, acting oli hea, visuaalsus super.
Kui film läbi sai, tekkis tahtmine kohe järgmist osa näha mis aga tuleb välja järgmine aasta.
9/10

[Pixie]

Mõtlesin enne The Hobbit'i nägemist LOTR filmid uuesti üle vaadata, kuid ideest ei saanud ajapuuduse tõttu asja. Nüüd on ära nähtud eelloo esimene osa ning vanemate filmide vaatamise soov suurenes veelgi. Mitte et oleks täiega vaimustusse sattunud, kuid tükk aega pole vaadanud nii suurejoonelist, fantaasiarikast ning visuaalselt kaunist filmi. Liblikad ja linnukesed olid 3D's väga vahvad, aga ikkagi oleks eelistanud 2D varianti.

Võttis aega, et tegevus käima saada. Mulle ei pakkunud huvi Bilbo kahtlused seiklusele minemise kohta, sest oli ilmselge, et ta päkapikkudega liitub. Aga vot Thorin, tema meeldis mulle algusest peale. Kohe oli näha, et teda tuleb tõsisemalt võtta, polnud suure nina ega soengutega nii koomiliseks tehtud kui teisi päkapikke. Talle elasin väga kaasa ning lootsin, et peab vähemalt filmi lõpuni vastu. Veel parem kui terve teekonna üle elaks. Gandalf tundus samuti väga muhe tegelane, osaliselt tänu temale tuli tahtmine uuesti vaadata LOTR filme.

Aeg möödus kiiresti, nagu ka eelnevalt on mainitud, lõpu saabudes oleks tegelikult hea meelega veel edasi vaadanud. Küll aga hakkasid mind tüütama pidevalt sama valemi järgi toimunud sündmused. Rännakut segas alatasa kokkupuude kellegi halvaga, seejärel põgenetakse, satutakse täbarasse olukorda ning viimasel hetkel saabub ootamatult abi, toimub vähem või rohkem eepiline lahing, kus saavutatakse väike võit ning hetk rahu. Kuni järgmise korrani. Esimesel kahel korral töötas, edaspidi hakkas häirima.

8/10

[Spellbound]

Väga põhjalik artikkel Tolkienist ja Jacksonist ehk Dislike Peter Jackson's The Hobbit? Then You Don't Know Tolkien

[Spellbound]

Kui on huvi Jacksoni tõlgenduste vastu Tolkieni loomingu suhtes, siis see on ääretult hea lugemine, mis selgitab nii mõndagi näiliselt ebaloogilist ja ebavajalikku ning tõestab taaskord, et Fran Walshi, Philippa Boyens, Peter Jacksoni ja Guillermo del Toro töö stsenaariumi juures polnud lihtsalt adaptsiooni tegemine, vaid terve Tolkieni legendaariumi filmi kaasamine. A hobbit is chubby, but is he off-balance?

[hint]

Ei viitsinud siin enne kisa tõsta, aga kui teema juba nii üleval on, siis maniks ehk ära. Film oli täielik ja totaalne pettumus. Lisaks veel oma lollus, et ma seda 3D's üritasin vaadata(mida ma juhuslikult rämedalt vihkan) ja tulemuseks on vast mu elu meeldejäävaimalt negatiivseim filmielamus üldse. Ehk siis 180 kraadi vastand, mis LotR:Fotr omal ajal oli. Kuna vaatasin veel külalisega, ei saanud poole pealt minema ka jalutada ja pidin selle jama lõpuni kannatama.

Kääbikust ma omast ajast mäletasin ainult nii palju, et see lastekas jättis mind suht külmaks ja seal olid kotkad. Nüüd kuskil kuu aega hiljem mäletan ma täpselt sama palju Ootamatust Teekonnast + seal on päkapikud. Filmis puudus igasugune suspense, üheski olukorras ei tekkinud kordagi reaalset ohutunnet seoses ühegi peategelasega kõigis neis absurdsetes üleelamistes ja kõik mis oleks võinud olla visuaalselt ilus, sai ära rikutud "3D" poolt(vaatasin tavaline 24 fps). Vb kunagi normaalselt erkaanilt filmi nähes mu arvamus väheke muutub, aga jah, Hobbit:UJ peale präegast mõeldes tuleb pähe mul ainult meganegatiivne emotsioon.