Surnute koidik

[Cochrane]

Surnute koidik
Dawn of the Dead (1978)

USAs on välja kuulutatud eriolukord. Tundmatu haigus levib kontrollimatult ning äratab surnuid haudatest üles. Kõiki elavaid õgivad surnud ründavad inimeis ning nende ohvrid muutuavad ka ise zombideks. Kolm meest ja üks naine põgenevad ründavate hordide eest ostukeskusesse, kus algab meeleheitlik ellujäämisvõitlus.

Loe täielikku tutvustust siit

[Priit]

Mu lemmikutest. "Dead" triloogial on mu südames "special place".

[Forzelius]

Mulle isiklikult ei ole meeldinud ükski osa sellest saagast. Ei meeldinud 28 days later ka. Lihtsalt zombie õudukad ei meeldi.

[kbong]

Parim Romero Zombie-saagast
9/10

[Monk]

George A. Romero klassika "Dawn of the dead (1978)", ja olen pehmelt öeldes vaimustuses. Väga kõva film, mis muutis minu suhtumist nö zombie filmidesse, mida ma enne just eriti kõrgelt ei hinnanud. Sain tõestust, et on võimalik teha häid filme ka zombiedest, kuid selleks on vaja head lavastajakätt. Kõik on omal kohal. Väga sobilik ning justkui kummitav ja kõhedust tekitav muusika. Ja ei pea olema tingimata palju veristamist; piisab ühest või kahest tõsiselt rõvedast inimese lõikumist. Film oleks ehk isegi kümmet väärt, aga kuna pole eriline õudukate austaja, siis 9/10.

[Ralf]

George A. Romero klassika "Dawn of the dead (1978)", ja olen pehmelt öeldes vaimustuses.

Täitsa võimalik, et mu uus lemmikfilm. Ma olen alati öelnud, et sean meelelahutusfaktori kõrgemale reaalsest kvaliteedist. Näiteks "Casablanca" ja Bogart oma "Play it once, Sam"-iga just doesn't do it for me. Ja George A. Romero filmi näol pole tegemist ainult metsiku paugutamisega (seda leiab samuti meeldivas koguses) - ka character development on siin kõrgel tasemel, tegelastele on palju mõeldud, nad on väga elavalt esitletud ja neile saab mõnusasti kaasa elada. Film on ise väga mitmetahuline ja üllatavalt massiivne, umbes nagu The Elder Scrollsi või GTA mängud - selle asemel, et reaalselt queste või missioone teha, avastad hoopis tundide kaupa maailma. Mulle meeldisid nii asukohad, nagu telejaam ja kortermaja, mida SWAT meeskond filmi alguses "koristab", kui ka kaubanduskeskus, kust tegelased varju otsivad. Filmis on kõigele lisaks sees ka humoorikas konsumerismi kommenteeriv element, mida tegevuskoht ekspluateerida lubab. Pisikesteks miinusteks olid ehk pööraste lõbutsevate mootorratturite sissetoomine filmi viimasel veerandil, kohati natuke totakas muusika - see oli küll mõjus, kuid lihtsalt veider -, keskpärased eriefektid ja imelik sinine värv zombidel, kuid muidu ei anna absoluutselt viriseda. Nautisin iga hetke ja elasin kaasa igale tegelasele. Zombifilmide kindel verstapost. Filmi napilt ühe käe sõrmedel kokkuloetavad versioonid võiks koguni kõik ära vaadata. Endale sattus kätte just 139-minutiline paari lisastseeni sisaldav versioon, kuid saadaval on ka enam kui kaks ja pool tundi pikk mingi sakslase monteeritud variant (mis pidavat küll igavam olema ja sisaldama veelgi jaburamat euromuusikat) ning Argento lõige, mis keskendub märulile ja zombidele ning toob sisse mõned uhiuued stseenid, kuid hülgab siin filmis üsna prominentse character developmenti. Huvitav, et film mitme aasta tagusel esimesel vaatamiskorral nii vähe peale läks.

Mulle isiklikult ei ole meeldinud ükski osa sellest saagast. Ei meeldinud 28 days later ka. Lihtsalt zombie õudukad ei meeldi.

Ma mõtlesin, et sa pole seda näinud. Pidime ju tollel läbikukkunud zombifilmikal vaatama.

[Ralf]

Tegin filmist ka mõned kaadrid. Vahest keegi soovib kuskil kasutada või niisama imetleda. Ma olen alati mõelnud, et see foorum võiks värvikam (loe: pildirohkem) olla. Jazz vist võtab sellest kampaaniast juba ka osa.

Muide, kas teie meelest ei näe David Emge (Stephen) täpselt Hugh Laurie moodi välja? Ta on see onu:

[Soprano]

Mu arust oli see onu täpselt nagu Brad Bird.

[Kickflick]

Midagi hirmutavat selles filmis mu jaoks polnud. Esimene emotsioon, mis mind valdas, oli lol... Zombie'd olid väga odavalt tehtud, lihtsalt näod helesiniseks võõbatud ja tuima näoga töllerdama pandud. Lõpus läks asi õnneks tiba võikamaks. Muidu kogu see naeruväärsus, rohke action ja kapitalismi allegooria suutsid meelt lahutada küll ja päris igav ei hakanud.

5½/10

[Forzelius]

Ok, ma ei tea, mis jama ma siin ajasin (nagu ikka, eks), sest tegelikkuses polnud seda filmi näinudki enne tänast. Tahaks vaadata seda ja remake'i eraldi valguses, sest Snyder on rohkem actioni peal väljas ja oleme ausad - seda oskab ta teha paremini kui Romero. Romero võttis kokku 4 primaarkarakterit ja pani nad Big Brotheri moodi elama. Meie vuajeristlikuks naudinguks. Väga hästi läbi mõeldud sündmustik, kuidas kaubanduskeskus taas inimeste leeri käsutusse saada, oli meelt lahutav. Samuti ka võigas huumorimeel, mis, nagu mulle ka selle filmi järjest tundus, on üks lavastaja trademarke. Muusika meeldis väga, kuigi selline süntpopp üldse ei istu tavaliselt. Tegi palju liikuvamaks muidu suhteliselt ühesuguses olustikus rahmimise. Rootisin peaaegu kõikidele tegelastele, mida juhtub harva.

9.

[Ralf]

Vaatasin mõni päev tagasi seda Argento cut'i. Hoiduda!

[Rasmus]

Ma olen siin pigem team Kickflick. Ei taha sugugi seda filmi halvaks nimetada vms, aga selliseid zombisid ei saa mitte kuidagi tõsiselt võtta ja kuigi sain küllaltki hästi mõttest aru, siis eelistan ikkagi selliseid zombifilme, kus zombid on ohtlikud ja hirmsad ning mitte nii kergesti pikali lükatavad. Nende näod oleks võinud vähemalt sama värvi püsida, vahepeal olid valged ja teisel korral sinised. Tegelikult kaks zombit mulle isegi päris meeldisid ―

Spoiler :

Stepheni zombiversioon


ja see vend

Aga kui zombide välimus kõrvale jätta ja üldisemalt eriefektidest rääkida, siis see koht oli väga kõva, Savini pidi selle tegemist väga nautima.

Snyder on rohkem actioni peal väljas ja oleme ausad - seda oskab ta teha paremini kui Romero.

Damn right, sellepärast remake rohkem meeldiski.

6/10, aga plaanin lähitulevikus ka Argento versiooni ära vaadata. See peaks rohkem minule olema.

[lostinthemist]

Ma olen ausalt öeldes väga hämmingus. "Dawn of the Dead"i puhul on tegemist tõsiselt mitmekülgse filmiga.
Snyderi rimeik on nähtud, meeldis ning ülesehituse poolest teadsin enam-vähem, mida oodata. Sündmustik on kaasahaarav ja põnev, eriti kaubanduskeskuse sisemuse avastamine, pinnapealses paradiisis elamine ning seejärel kõik läheb allamäge. Nelja peategelase kohta oli korralikult karakteriarendust ja pani kaasa elama. Peter oli täiega kickass. Paremat sidekick'i annab leida zombiapokalüpsise korral.
Teadsin juba varem, et Romero ei tee mõttetuid zombiveristamisi ning tema filmides (ööd, päeva, maad ja päevikut olen näinud) on tavaliselt sotsiaalne sõnum sees. "Dawn of the Dead"is oli eriti tugev kriitika tarbimisühiskonna pihta, mis kehtib tänaseni ja pigem isegi võimendab seda. Selline satiir tegi minu silmis väga hea filmi sisemiselt veelgi viljakaks.

Spoiler :

IMDB triviast:

There is great dispute over the film's alternate ending, where Peter shoots himself in the head and Fran commits suicide by sticking her head up into the blades of the copter. Romero decided that this conclusion would be too depressing (after the horrors that have occurred) and, partially at the suggestion of his future wife, Christine Forrest, gave Peter and Fran a little bit of hope.

Vaatamise ajal ma arvasin ausalt, et see moment filmi lõpus (kus Peter oleks peaaegu kuuli pähe lasknud) oli sihilikult tehtud, et rõhutada ellujäämisinstinkti - alà inimene on võimeline kõike tegema selleks, et ellu jääda. Guess not then.

Zombide meik on parajalt saast ning eriti palju ei tasu oodata gore'i osas, aga kui arvestada aastat.. siis see on arusaadav. Ei peatu pikemalt sel teemal.
9/10