Tegevus leiab aset aastas 1863. On toimumas New Yorgi ajaloo suurim tänavasõda. Kohalik William Cutting ehk Lihuniku-Bill (Daniel Day-Lewis) üritab kogu linna oma võimu alla saada, aga teda takkistab ainult Iiri päritolu preester (Liam Neeson). Verises võitluses saab Preester surma Lihuniku-Bill käe läbi, mida näeb pealt ta poeg Amsterdam Vallon (Leonardo DiCaprio) ja vannub kättemaksu. Olles aastate pikkusest vangistusest pääsenud, saabub ta tagasi oma kodukanti ja haub verist kättemaksu.
Väga hea film, lõpp jäi minu arust ainult natuke puudulikuks. Kahju, et vanameister Scorsese oma parima filmi Oscarit ei saanud, mida ta nii meeleheitlikult taga ajab.
Kirjutan siia ka midagi. Teos oli kunstiliselt täiuslik. Kõik make-up, heli, kostüüm, kinematograafia mehikesed oleksid pidanud sellele filmile minema. Samuti casting. Day-Lewis at his best again, ja Leo oli samuti tasemel. Film oli ülimalt brutaalne ja võigas, kuid ega seda perioodi eriti softkoorilikult kujutada ei saagi. Kõik see rassism ja mäss, mis siis oli just viimase kümne minuti jooksul väga aktuaalne teema, oli lihtsalt täiuslik. Filmilooks valitud U2 "Tha Hands That Built America", kummitab siiamaani ning sobis selleks surnuaia-stseeniks, mille taga oli näha Ameerika jõudsat kasvamist oli suurepärane. See tõestas ka jätkuvalt, et ma olen konservatiivse maailmavaatega. Filmi süžee oli ka äärmiselt köitev. Kui tavaliselt tehakse sellesse ajaperioodi kukkuv film, siis on see ainult Kodusõja lahingutest (mitte, midagi halba, tGtBatU on suurepärane, aga vahelduseks oli see stsenaarium väga hea). New Yorgi kujutamine filmi algul meeldis samuti, ja üleüldse see gang-wars temaatika läheb mulle väga peale. Selle filmi juures ei leidnud ma mitte midagi halba. Mis on aga halb on see, et Akadeemia on võhikute kari. Anda Oscar ennem mingile Chicagole, mis on suhteliselt keskpärane, enne sellist filmi ning jätta GoNY täiesti tühjade kätega, on täielik sigadus. Orson Welles oli lihtsalt geenius, kui ta ütles, et teha film Kodusõjast on filmimaailmas enesetapp. See tõestas veelkord, et Oscarid, olgugi, et nad on väga vaatemängulised, on tühised, kui asi puudutab auhindade väärtust...
Suurepärane linateos ja iga filmisõber peaks selle ära vaatama.
Sisututvustus jätab filmist mulje nagu oleks tegu tüüpilise külmaverelise kättemaksudraamaga, kuid tegelikult on sisu ja sündmustik palju sügavam ning kättemaks jäi suhteliselt tagaplaanile. Leonardo DiCaprio oli tugev nagu alati. Cameron Diaz oli väga võluv ja ka Daniel Day-Lewis oli muhe kuju. Kuigi ta mängis sellist bad-ass'i, suutis ta näidata ka oma helgemat külge ning lõpus hakkas mul tema tegelaskujust lausa kahju.
19ndat sajandit oli väga hästi kujutatud. Kõik kostüümid, hooned, stiil, dekoratsioonid ja muusika tõi selle miljöö korralikult esile. Ainult see alguses oleva tänavasõja rikkus ära pisut liiga kaasaegne taustamuusika.
Ja inglaste teatraalsus sobis filmi ideaalselt. Filmi pikkus on küll üle keskmise, kuid igav ei hakkanud. Väga mõnus ja sujuva sündmustikuga ajalooline film.
