Lohista mind põrgusse
Moderator: Meeskond
3/10
Selline väga etteaimatav, suhteliselt igav ning halenaljakas lurr ei paku eriti pinget.
Juba pärast esimest stseeni tekkisid mul kahtlused, kas ikka tasus seda filmi vaatama minna ja pärast toda auto stseeni oli asi juba selge - ega ikka ei tasunud küll. Mis värk oli koguaeg selle vanamuti tatirätikuga ja siis veel selle valge kitsega? Minu meelest ei sobi sihukesed asjad absoluutselt horrorisse. Näitlejatöö polnud nüüd ka just suurem asi ning kõigele lisaks olid enam-vähem kõik õudsad kohad hoopiski naljakad. Nii et kolm punni tuleb naljakuse ning paari ehmatava koha eest.
Selline väga etteaimatav, suhteliselt igav ning halenaljakas lurr ei paku eriti pinget.
Juba pärast esimest stseeni tekkisid mul kahtlused, kas ikka tasus seda filmi vaatama minna ja pärast toda auto stseeni oli asi juba selge - ega ikka ei tasunud küll. Mis värk oli koguaeg selle vanamuti tatirätikuga ja siis veel selle valge kitsega? Minu meelest ei sobi sihukesed asjad absoluutselt horrorisse. Näitlejatöö polnud nüüd ka just suurem asi ning kõigele lisaks olid enam-vähem kõik õudsad kohad hoopiski naljakad. Nii et kolm punni tuleb naljakuse ning paari ehmatava koha eest.
- Spellbound
- Ristiisa

- Posts: 3527
- Joined: 01. September 2008, 14:34
- Location: Tallinn
- Contact:
Sain käidud kinos öisel seansil vaatamas ja peab tunnistama et päris jube oli pärast
minu arvates on tegu yhe parima 6dus filmiga mis tehtud viimaste aastate jooksul(igasugused vimmad,ringi,vale pöörded jne jäävad k6vasti alla).Ma vist suutsin 3-4korda filmi jooksul m6elda et mul jääb syda seisu kui yks ehmatus koht veel tuleb.Yhes6naga sai täie raha eest filmi elamuse ja täpselt selline peaks yks 6udus film olema.
10/10
10/10
Keskpärane komöödia, sitt õudukas. Jah, ma olen varem Sam Raimi filmidega tutvust teinud. Film oleks kui suunatud Raimi fännidele ja need kes pole tema 80-90ndate õudukaid siiani näinud, saavad kas meeldiva üllatuse osaliseks või keeravad igavusest pea. Raimi vajas kas vaheldust või "soovis oma juurte juurde naasta". Tagajärg on illusoorselt nostalgiline.
Ta on kindlasti meeldiv vaheldus lugematutele õudukatele, mis võtavad end tõsiselt ja seejuures lasevad endale jalga. Antud žanr on nii alla käinud, et iga kui viimne film, mis end selgelt teistest eristab, puistatakse roosidega üle. Raimi ei naase siiski oma juurte juurde, vaid pakub oma stiili läbi tänapäevase filtri. Mitte, et huumor ja horror ei sobiks kokku, vaid tema stiil jäi sinna teise aega. Ajad on muutunud, samad reeglid enam ei kehti. Ja kui mängu tuleb ka veel CGI, siis selline film enam ei toimi või siis vähemalt ei anna sama effekti. Filmi huumor ja õudus ei ole ka tasakaalus. Huumor andis mulle pigem Scary Movie laadse effekti. Alison Lohman'i näitlemine saadab ka vastakaid sõnumeid. Pealegi on ta rollis üllatavalt kalk. Stsenaarium on default ja lavastus malbe. Hollywood on Raimi viimseni institutsiooneerinud Spider-Man'i filmidega, mida venitatakse nüüd viiendani välja, kui juba kolmas osa oli üks tõeliselt debiilne kompott. Drag Me To Hell on parim, mida võimalik saavutada tänapäeval vanade reeglitega. Ja seda eriti peavoolu kinos. Vähemalt Tarantino on suutnud enam-vähem jääda oma hinge juurde, kuigi ka tema on teataval määral sama protsessi läbinud. Nad kõik on.
Ma ei mõista kust need kiidusõnad selle filmi jaoks võetakse, kui tegemist on millegi nii konkreetse ja läbipaistvaga. Mingit nostalgia väärtust ta ei oma, midagi uut ta lagedale ei too ning sisu on etteaimatav. Mul ei ole midagi sellist tüüpi huumori vastu, sest mul on väga lai huumorimeel, aga need mõned absurdsed kohad ja cheap scare momendid ei päästa seda filmi. Ainuke võimalus, kui keegi tunneb siirat õudust seda filmi vaadates, on kui ta vaatab seda kinos ülekeeratud heliga ja suurel ekraanil. Ja kas see on siis vabandus ? Kas me oleme nii tuimaks läinud, et ainuke viis täiskasvanud inimesel karvad kaelal püsti tõmmata või tal sita lahti ehmatada, on keerata heli kõvaks ja ta meeltele täisrünnak teha ? Ei, ma ei nõustu seda uskuma, mul on antud žanri suhtes veel lootusi.
Kergemat sorti meelelahutus, ei midagi enamat.
Ta on kindlasti meeldiv vaheldus lugematutele õudukatele, mis võtavad end tõsiselt ja seejuures lasevad endale jalga. Antud žanr on nii alla käinud, et iga kui viimne film, mis end selgelt teistest eristab, puistatakse roosidega üle. Raimi ei naase siiski oma juurte juurde, vaid pakub oma stiili läbi tänapäevase filtri. Mitte, et huumor ja horror ei sobiks kokku, vaid tema stiil jäi sinna teise aega. Ajad on muutunud, samad reeglid enam ei kehti. Ja kui mängu tuleb ka veel CGI, siis selline film enam ei toimi või siis vähemalt ei anna sama effekti. Filmi huumor ja õudus ei ole ka tasakaalus. Huumor andis mulle pigem Scary Movie laadse effekti. Alison Lohman'i näitlemine saadab ka vastakaid sõnumeid. Pealegi on ta rollis üllatavalt kalk. Stsenaarium on default ja lavastus malbe. Hollywood on Raimi viimseni institutsiooneerinud Spider-Man'i filmidega, mida venitatakse nüüd viiendani välja, kui juba kolmas osa oli üks tõeliselt debiilne kompott. Drag Me To Hell on parim, mida võimalik saavutada tänapäeval vanade reeglitega. Ja seda eriti peavoolu kinos. Vähemalt Tarantino on suutnud enam-vähem jääda oma hinge juurde, kuigi ka tema on teataval määral sama protsessi läbinud. Nad kõik on.
Ma ei mõista kust need kiidusõnad selle filmi jaoks võetakse, kui tegemist on millegi nii konkreetse ja läbipaistvaga. Mingit nostalgia väärtust ta ei oma, midagi uut ta lagedale ei too ning sisu on etteaimatav. Mul ei ole midagi sellist tüüpi huumori vastu, sest mul on väga lai huumorimeel, aga need mõned absurdsed kohad ja cheap scare momendid ei päästa seda filmi. Ainuke võimalus, kui keegi tunneb siirat õudust seda filmi vaadates, on kui ta vaatab seda kinos ülekeeratud heliga ja suurel ekraanil. Ja kas see on siis vabandus ? Kas me oleme nii tuimaks läinud, et ainuke viis täiskasvanud inimesel karvad kaelal püsti tõmmata või tal sita lahti ehmatada, on keerata heli kõvaks ja ta meeltele täisrünnak teha ? Ei, ma ei nõustu seda uskuma, mul on antud žanri suhtes veel lootusi.
Kergemat sorti meelelahutus, ei midagi enamat.
-
PisikeK2tuu
- Teadmata kadunud

- Posts: 30
- Joined: 27. March 2010, 15:16
Re: Lohista mind põrgusse
Pole absoluutselt minu žanr, aga nautisin seda filmi väga. Võib-olla nautima pole õige sõna, aga hindasin küll Raimi saavutust. Ta pole niivõrd õudne, kui õõvastav. Kummaline on ka see, et nii paljud klišeed olid kasutuses, aga häirima ei hakanud. Jälkusi oli palju, mis mind palju rohkem väänlema panevad kui ära kulunud ehmatusmomendid. Ja loomulikult, antagonistiks väike rõve vanamutt panna on kindel minek.
Epiloog oli ka vinge ja tahaks nii väga väita, et olin tark ja nägin seda miilide kauguselt nagu Roger Daltrey, kuid, ei. Olin momendiks legit üllatunud. Üleüldse hea tunnetusega tehtud film, kandis väga hästi sisu edasi kogu aeg ja ei jäänud nõudma, et vaataja peaks olema šokeeritud mingist suvalisest fillerpasast. Muusika oli ka täitsa vahva ja tempokas.
8.
Epiloog oli ka vinge ja tahaks nii väga väita, et olin tark ja nägin seda miilide kauguselt nagu Roger Daltrey, kuid, ei. Olin momendiks legit üllatunud. Üleüldse hea tunnetusega tehtud film, kandis väga hästi sisu edasi kogu aeg ja ei jäänud nõudma, et vaataja peaks olema šokeeritud mingist suvalisest fillerpasast. Muusika oli ka täitsa vahva ja tempokas.
8.



Re: Lohista mind põrgusse
Minu jaoks täitsa kobe õudukas.
8/10
8/10
Re: Lohista mind põrgusse
Mõnusalt konkreetne teine jah, eriti praeguse aja tondihorrorit arvestades. Mäletan, et olin kolmanda "Astraali" ajal täiega impressed, et seal üks stseen nii intensiivne oli, aga noh, "Drag Me to Hell" on selles vallas ikka täiesti teine tase, lammutatakse algusest lõpuni. Eriti hirmus siiski pole, võib-olla oleks kinosaalis natuke hullemini mõjunud, aga shock value teeb asja tasa. Sellist okserefleksi ja öökimistunnet pole Fulci filmide väliselt varem tundnudki, vb ainult "Cannibal Holocaust" välja arvata. Nagu ikka tõsiselt rõve, selles mõttes kindel täistabamus. Ja kellele Raimi huumor muidu meeldib, siis leiab sobilikku siitki. Ütleks, et see film oli rohkem "Evil Dead" kui praegune Starzi seriaal. Just nimelt stiili ja väikeste elementide poolest, mida ainult Raimi isiklikult ära tabada suudab. Lõplikku reveali venitati vb natuke liiga kaua, sest
oli väääga ilmselge, aga kurat, olin lõpus ikkagi impressed ja üllatunud ja mida kõike. Nauditav as fuck. 7/10
Spoiler :


