Kiiksud
Moderator: Meeskond
- Ralf
- love <3
- Posts: 13749
- Joined: 06. May 2006, 14:57
- Location: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)
- Contact:
Mina olen küllaltki julge vennike, kuid ei istu mulle need ämblikud sugugi. Surnud peast võin nad rahumeeli üles korjata ja kuskile vetsupotti või õue visata, kuid hirmutab hoopis nende kehakeel ja liikumine... Kord vist oli AvP_75 või Forza minu pool ja kamandasin teda ämblikku toast ära koristama. Ma lähen ikka väga ähmi täis kui näen sellist suurt tohutu karvase rasvase tagumikuga elukat üle mööbli või valge pinna sibamas, samas kui antud olevus oleks sussid püsti visanud poleks mul probleemi laiba elimineerimisega.
Endalgi tekib aeg-ajalt see teada-tuntud efekt, et midagi on ununenud või kaotsi läinud. Istun 80% juhtudest jalg üle põlve kummalise harjumuse pärast (juba neljandas klassis sai nii istutud ja muusikaõpetaja koguaeg manitses, et ära istu nii, mis valmistas mulle segadust, kuna natuke survet veel ja saaks ilusa sopranohääle...) ning teleka heli kruttides peab see olema miskipärast paarisarv. Tunnen end kuidagi ebamugavalt, kui helitugevus jääb 7 või 11 peale.
Räägin alatasa endaga, närin huule sisekülgi ja sõrmeküünte ümber olevat nahka ning kasutan tihtilugu väga räiget huumorimeelt ja olen lihtsalt vahel kergelt ekstsentriline. Mind huvitavad sarimõrvarid ja koolitulistamised ning viimase soovin kangesti ka omal nahal üle elada. Nii on.
Endalgi tekib aeg-ajalt see teada-tuntud efekt, et midagi on ununenud või kaotsi läinud. Istun 80% juhtudest jalg üle põlve kummalise harjumuse pärast (juba neljandas klassis sai nii istutud ja muusikaõpetaja koguaeg manitses, et ära istu nii, mis valmistas mulle segadust, kuna natuke survet veel ja saaks ilusa sopranohääle...) ning teleka heli kruttides peab see olema miskipärast paarisarv. Tunnen end kuidagi ebamugavalt, kui helitugevus jääb 7 või 11 peale.
Räägin alatasa endaga, närin huule sisekülgi ja sõrmeküünte ümber olevat nahka ning kasutan tihtilugu väga räiget huumorimeelt ja olen lihtsalt vahel kergelt ekstsentriline. Mind huvitavad sarimõrvarid ja koolitulistamised ning viimase soovin kangesti ka omal nahal üle elada. Nii on.
icheckmovies / imdb / last.fm / rateyourmusic / quora
Ralf wrote:Mina olen küllaltki julge vennike, kuid ei istu mulle need ämblikud sugugi. Surnud peast võin nad rahumeeli üles korjata ja kuskile vetsupotti või õue visata, kuid hirmutab hoopis nende kehakeel ja liikumine... Kord vist oli AvP_75 või Forza minu pool ja kamandasin teda ämblikku toast ära koristama. Ma lähen ikka väga ähmi täis kui näen sellist suurt tohutu karvase rasvase tagumikuga elukat üle mööbli või valge pinna sibamas, samas kui antud olevus oleks sussid püsti visanud poleks mul probleemi laiba elimineerimisega.
Endalgi tekib aeg-ajalt see teada-tuntud efekt, et midagi on ununenud või kaotsi läinud. Istun 80% juhtudest jalg üle põlve kummalise harjumuse pärast (juba neljandas klassis sai nii istutud ja muusikaõpetaja koguaeg manitses, et ära istu nii, mis valmistas mulle segadust, kuna natuke survet veel ja saaks ilusa sopranohääle...) ning teleka heli kruttides peab see olema miskipärast paarisarv. Tunnen end kuidagi ebamugavalt, kui helitugevus jääb 7 või 11 peale.![]()
Räägin alatasa endaga, närin huule sisekülgi ja sõrmeküünte ümber olevat nahka ning kasutan tihtilugu väga räiget huumorimeelt ja olen lihtsalt vahel kergelt ekstsentriline.
Samad sõnad.
väldin kanalisatsioonikaevude peale astumist. kunagi päris väiksena keegi ütles mulle, et see toob ebaõnne ja siis ma ei julgenud astuda ja siiamaani on see lihtsalt külge jäänud, vahel isegi ei pane ise tähele, et seda teen. lähen alati kõrvalt, kui ei ole ruumi kõrvalt minna, siis hüppan lihtsalt üle. nii et kui keegi sellist tüdrukut näeb, kes kuskil tänaval üle kanalisatsioonikaevude hüppab, siis teadke, et see olen mina:D
kui pulgajäätist söön, siis pean alati pulga ära närima, enne, kui ära viskan.
laulan peaaegu kogu aeg ja igal pool kõvasti ja valesti
ilma coca lighti ja kohvita ei suuda oma elu ette kujutada, tarbin neid meeletutes kogustes iga päev
kunagi vaatasin pidevalt selja taha, et vaadata, kui pika maa juba ära olen kõndinud, nüüdseks olen sellest märkamatult lahti saanud
jne
kui pulgajäätist söön, siis pean alati pulga ära närima, enne, kui ära viskan.
laulan peaaegu kogu aeg ja igal pool kõvasti ja valesti
ilma coca lighti ja kohvita ei suuda oma elu ette kujutada, tarbin neid meeletutes kogustes iga päev
kunagi vaatasin pidevalt selja taha, et vaadata, kui pika maa juba ära olen kõndinud, nüüdseks olen sellest märkamatult lahti saanud
jne
- LiveForThis
- Ristiisa

- Posts: 4911
- Joined: 28. June 2008, 15:25
- Location: Tallinn
Kohvi on mu parim semu
Eriti veel hommikuti.
Ka üks sigaret on hommikusel kargel kooliteel lahutamatu kaaslane.
Ragistan pidevalt sõrmi - see on vist siis minu kiiks. Praegu unise peaga ei tule rohkem eriti meelde.
Mõnikord mõtlen et miks ma neid krt üldse ragistan, aga näed märkamatult on see nõme harjumus külge hakanud.
Kiiksust veel niipalju, et ma kipun filme elavalt ümber jutustama, mis võib mõnele sõbrale veider tunduda.
Isegi ka kõige väiksema filmi puhul.
Eriti veel hommikuti.
Ka üks sigaret on hommikusel kargel kooliteel lahutamatu kaaslane.
Ragistan pidevalt sõrmi - see on vist siis minu kiiks. Praegu unise peaga ei tule rohkem eriti meelde.
Mõnikord mõtlen et miks ma neid krt üldse ragistan, aga näed märkamatult on see nõme harjumus külge hakanud.
Kiiksust veel niipalju, et ma kipun filme elavalt ümber jutustama, mis võib mõnele sõbrale veider tunduda.
ingrids wrote:väldin kanalisatsioonikaevude peale astumist. kunagi päris väiksena keegi ütles mulle, et see toob ebaõnne ja siis ma ei julgenud astuda ja siiamaani on see lihtsalt külge jäänud, vahel isegi ei pane ise tähele, et seda teen. lähen alati kõrvalt, kui ei ole ruumi kõrvalt minna, siis hüppan lihtsalt üle. nii et kui keegi sellist tüdrukut näeb, kes kuskil tänaval üle kanalisatsioonikaevude hüppab, siis teadke, et see olen mina
Või mina.
IlseV wrote:ingrids wrote:väldin kanalisatsioonikaevude peale astumist. kunagi päris väiksena keegi ütles mulle, et see toob ebaõnne ja siis ma ei julgenud astuda ja siiamaani on see lihtsalt külge jäänud, vahel isegi ei pane ise tähele, et seda teen. lähen alati kõrvalt, kui ei ole ruumi kõrvalt minna, siis hüppan lihtsalt üle. nii et kui keegi sellist tüdrukut näeb, kes kuskil tänaval üle kanalisatsioonikaevude hüppab, siis teadke, et see olen mina
Või mina.
haha hea teada, et ma pole ainuke, aga miks sina neid väldid?
ingrids wrote:IlseV wrote:Kunagi päris väiksena keegi ütles mulle, et see toob ebaõnne ja siis ma ei julgenud astuda ja siiamaani on see lihtsalt külge jäänud, vahel isegi ei pane ise tähele, et seda teen.
Kanalisatsiooniauku võib sisse ka kukkuda.
lol, kui kaas on peal, siis üldjuhul ikka ei kuku.
aga see võimalus on olemas.
