PÖFF 2008

hau · Post by **hau** » 06. December 2008, 23:53

Rachel Getting Married

Ma pole veel kellegi koduvideosse nii süvenenud ja sisse elanud. Festivalil on olnud vähe filme, kuhu ma olen tõeliselt sisse elanud ja see oli üks neist. See film tundus väga realistlik ja ehtne. Ma uskusin seda lugu ja neid tegelasi. Sellele aitas kaasa Demme rezii ja suurepärane operaatoritöö. Just selline koduvideolik kaameratöö töötas. See viis vaataja tegelaste ellu sisse. Nagu oleks vaadanud kellegi pulmavideot. Täpselt selline tunne oli koguaeg. Aga mitte mingi tavaline imal pulmavideo vaid Demme on siia sisse pannud draama ja pinge. Kõik omavahelised vaidlused olid täpselt nagu keegi oleks peretüli üles filminud. Kõigi näitlejate poolt suurepärane esitus. Ma vaatasin igat üht nagu tegelast, mitte kui näitlejat, mis Hollywoodi näitlejate puhul on paratamatu. Hathaway tegi oma lühikese karjääri parima rolli. Ja ka Demme pole oma oskusi kaotanud. Ning Sidney Lumeti tütre kirjutatud stsenaarium oli väga hea ja kohati humoorika diaoogiga.

rauls · Post by **rauls** » 07. December 2008, 02:07

PÖFFi auhinnad jagatud. Eriti hea meel on, et publiku lemmikuks valiti ka minu lemmik "Maadleja". Tähtsaima võistlusprogrammi EurAsia võitjaks sai igati teenitult "Nälg". Endale meeldis isegi kõige rohkem sellest võistlusprogrammist soomlaste "Kolm tarka meest", aga siiski "Hunger" on väga hea valik!

Täpsemalt loe siit.

hau · Post by **hau** » 07. December 2008, 02:11

Maadleja sai täispunktid - 5. Keegi ei pand alla viie, raisk. Õige. A Hunger teenis oma võidu ära.

hau · Post by **hau** » 07. December 2008, 19:10

The Visitor.

Väga tore ja südamlik film. Burn After Readingus oli Jenkins kriminaalselt underused, selle eest siin on tal terve film ja ta särab. Ta on muhe, humoorikas ja rahulik. Film meenutas natuke Goodbye Solot, sest selles filmis on ka vanamehe ja noore immigrandi vaheline sõprus. Siin on immigrant süürlasest tänavamuusik, kes nakatab trummimängu isu ka Jenkinsi tegelasel. Film käsitleb aga ameerika immigrandi poliitikat. Tõsise ja kurva tagajärjega, kus põhiküsimus "Miks?" on jäetud bürokraatiasse ja seda ei saagi teada. Võib-olla lõpus läks natuke liiga sentimentaalseks ja kurvaks, aga sellegipoolest üks parimaid post-9/11 filme.

kbong · Post by **kbong** » 07. December 2008, 20:56

hau wrote:Maadleja sai täispunktid - 5. Keegi ei pand alla viie, raisk. Õige. A Hunger teenis oma võidu ära.

Ma panin küll "4". Olin järelikult vähemuses...

eerik · Post by **eerik** » 07. December 2008, 21:59

Jaotan ka siis ära

Lemmikud:
The Wrestler
Lät den rätte komma in
Rachel Getting Married
Happy-Go-Lucky
Gake no ue no Ponyo

Hea:
Afterwards

Nii ja naa:
Choke
Le Silence de Lorna
Ajariismed redux
Tropa de Elite
Seitse päeva
Muukalainen

Halb:
Blindness

Kui homme koju jõuan siis võibolla teisipäeval on lõpuks ometi aega ja jõudu pikemalt kirjutada.

hau · Post by **hau** » 08. December 2008, 01:17

kbong wrote:
hau wrote:Maadleja sai täispunktid - 5. Keegi ei pand alla viie, raisk. Õige. A Hunger teenis oma võidu ära.

Ma panin küll "4". Olin järelikult vähemuses...

Aa, ma mõtlesin, et kui keegi oleks alla 5 pand siis oleks punkti skoor mingi 4,9 vms.

Aga täna sai vaadatud veel

It's a Free World...

Tänane teine immigrandi film. See puudutas siis Inglismaa immigratsiooni ja tööpuuduse probleemi. Sisu ja moraal oli kõik täitsa okei. Kerge ja nauditav jälgida, kuigi oli ka ettearvatavaid kohti. You do not mess with the unemployed.

Captain Abu Raed

Läksin jälle Vene teatrisse nii, et ei näitand mitte kellelegi oma kaarti. Iga suvaline oleks saanud minna rõdule ilma piletita. Üksi lasin seal loozis laia.
Filmi puhul olid mul täiesti teised ootused. Tundus nagu huvitav film, kus üks vanamees kujutab ette et ta on piloot ja siis räägib lastele erinevaid lugusid, aga tegelt oli see hoopis mingi perevägivalla film. Liiga imal ja bittersweet. Igasugune stiil puudus. Kaameratöö oli ka vahepeal ülepakutud. Peategelane oli ainult huvitav. Rezissööri debüütfilm kah, on veel mida õppida.

Pöffile järelevaadates võib jääda rahule. Filmivalik oli hea. Sai vaadatud aasta parim film, palju väga häid ja sisse sattusid ka mõned kehvad filmid. Ajad enamasti klappisid. Hilinemised annab andeks. Man on Wiret ei anna. 10 päeva ilma koolita ja päevast ööni kinos istuda oli väga vinge. Sai vaadatud 29 põhiprogrammi filmi ja 4 Justi. Kahju, et läbi sai. Loodame, et järgmine aasta on veel paremad filmid, sest tegelt 2008 on olnud suht pask filmiaasta.
Kokkuvõtvalt:

Parim: Wrestler

Väga head: Let The Right One In
Man on Wire
Goodbye Solo
Tokyo Sonata
Olen alati tahtnud olla gängster
Gomorra
Lake Tahoe
The Chaser
Rachel Getting Married
The Good, The Bad and The Weird

Head: Frozen River
Vicky Christina Barcelona
Blindness
Waltz with Bashir
Il Divo
O' Horten
It's a Free World
The Visitor
Ballast
Gake no ue no Ponyo

Keskmised: Moscow, Belgium
Good Dick
Choke
La Zona
Ashes of Time Redux

Halb: Kolm Ahvi
Sparrow
Muukalainen
Kapten Abu Raed

Hülss · Post by **Hülss** » 08. December 2008, 01:21

Forza, Hau - Ponyo keskmine ?

Kas ma vaatasin ikka sama filmi ? :shokeeritud:

hau · Post by **hau** » 08. December 2008, 01:23

Film võis hea olla, aga ma pole anime fänn. Ma võin ta hea alla ka panna ega vahet pole.

rauls · Post by **rauls** » 08. December 2008, 01:26

"Gake no ue no Ponyo" on ju naiivne muinasjutuline laste multikas. Mis seal ikka nii erilist saab olla???

Hülss · Post by **Hülss** » 08. December 2008, 01:47

Ma ei pea ka ennast eriliseks anime fänniks, sest siiani olen ainult anime filme näinud ja neid ka alla 20 ilmselt, aga kindlasti üle kümne.

Miyazaki täispikad on kõik siiani nähtud ja niipalju saab öelda, et ei pea olema tingimata anime kirglik huviline, sest neid filme oskaks igaüks väärtustada. Sama võib öelda Pixari filmide kohta, kuigi Miyazaki töö on pisut spetsiifilisem.

Ponyo pole küll nii hea kui Tonari no Totoro näiteks, kuid meeldis ta mulle sellegipoolest. Kindlasti tahaks näha Miyazaki'lt veel mõnda traagilisemat lugu nagu seda olid nt. Princess Mononoke, Spirited Away ja tema eelmine Howl's Moving Castle. Eriti just Mononoke-hime, mis on siiani üks tema hiilgavamaid saavutusi.

rauls wrote:"Gake no ue no Ponyo" on ju naiivne muinasjutuline laste multikas. Mis seal ikka nii erilist saab olla???

Kõik ta filmid on muinasjutulised, lammas selline. Naiivne ja multikas on valed sõnad, kasva veel kullake.

rauls · Post by **rauls** » 08. December 2008, 02:03

Hülss wrote:
rauls wrote:"Gake no ue no Ponyo" on ju naiivne muinasjutuline laste multikas. Mis seal ikka nii erilist saab olla???

Kõik ta filmid on muinasjutulised, lammas selline. Naiivne ja multikas on valed sõnad, kasva veel kullake.

Minu jaoks on tegu laste multikaga, samamoodi nagu näiteks Kung Fu Panda või Happy Feet. Mind sellised asjad lihtsalt ei paelu. Tegelt on asjad nii, et maitse üle ei vaielda ja kui sulle meeldis, siis on kõik hästi

.

Hülss · Post by **Hülss** » 08. December 2008, 02:23

Miyazaki töö on kunst, first and foremost. Siinkohal ei taha kindlasti alaväärtustada arvutianimatsiooni, sest kõik kino on kunst.

Kutsuda seda laste multikaks on pisut harimatu lähenemine, sest enamus Miyazaki filme sisaldab tugevat annust traagikat, millest üks laps ei pruugi arugi saada. Princess Mononoke on siinkohal vast parim näide. Seda öelduna, Ponyo on tema üks "kergemaid" lugusid ja seega väga sobiv ka väikestele lastele. Kinosaalis viibijatest olid enamus vanuselt 20 ja sealt ülespoole. Väga vähe oli kusjuures lapsi kui selliseid ja need üksikud põngerjad olid ka vanematega tulnud. Let The Right One In'i seansil viibisid lapsed, Ponyo publik oli rahulik, istus oma kohal ning vaatas filmi.

Maitse üle ei vaielda, aga laus lollusele ma kindlasti vastama ei jäta. Olen selleks kohustatud, sest muidu jääb hinge närima.

rauls · Post by **rauls** » 08. December 2008, 02:36

Hülss wrote:Miyazaki töö on kunst, first and foremost. Siinkohal ei taha kindlasti alaväärtustada arvutianimatsiooni, sest kõik kino on kunst.

Kutsuda seda laste multikaks on pisut harimatu lähenemine, sest enamus Miyazaki filme sisaldab tugevat annust traagikat, millest üks laps ei pruugi arugi saada. Princess Mononoke on siinkohal vast parim näide. Seda öelduna, Ponyo on tema üks "kergemaid" lugusid ja seega väga sobiv ka väikestele lastele. Kinosaalis viibijatest olid enamus vanuselt 20 ja sealt ülespoole. Väga vähe oli kusjuures lapsi kui selliseid ja need üksikud põngerjad olid ka vanematega tulnud. Let The Right One In'i seansil viibisid lapsed, Ponyo publik oli rahulik, istus oma kohal ning vaatas filmi.

Maitse üle ei vaielda, aga laus lollusele ma kindlasti vastama ei jäta. Olen selleks kohustatud, sest muidu jääb hinge närima.

Vähemalt oma seisukohta oskad ilusti kaitsta. Väga hästi ära põhjendatud ;-)

. Seda ma tahtsingi, et sa selgitaksid oma nägemust täpsemalt.

Forzelius · Post by **Forzelius** » 08. December 2008, 18:44

Hülss, minu listis on ta lihtsalt valesti läinud, tahtsin ta heade alla paigutada, sest tegu on minu jaoks 8/10 filmiga..