Fakt, et see film on visuaalselt lihtsalt niivõrd ilus ja Vangelise loodud suurepärane filmimuusika teevad “Blade Runnerist” väärtusliku ulmeklassika. Sisu, tegevustik ja keskkond on muidugi ka ülimalt fantastilised. Kuigi pean tunnistama, et film algas minu jaoks veidi uimaselt ja raskesti jälgitavalt, suutis filmi teine pool selle täielikult heastada.
Üllatavalt huvitav ja pingeline teos teadlastest Alaskal kes lähevad kummalistel asjaoludel hulluks.
Filmist võib aru saada kahte viisi.Ma ei suuda otsustada
Kas siis tõesti hulkusid Alaska lumeväljadel ringi väärastunud põhjapõtrade viirastused ,kelle nägemisest inimesed hulluks läksid või siis see gaas tegi seda inimestega.Ja kas kaks peategelast lõpus sattusid siis väärastunud põhjapõdrade rünnaku ohvriks?
Kui keegi näinud on siis tahaks teada teisi arvamusi
1. From Hell - tohutult ilusa montaažiga ja sünge atmosfääriga põnevik ühest legendaarsemast sarimõrvast Jack the Ripperist. Peaks ütlema, et kuigi ma Deppi austaja ei ole (Ta on hea näitleja, kuid lemmik ei ole.), siis siin filmis ma kaevasin tema tegelaskuju täiega. Vinge oopiumisõltlasest politseinik, kes üritab lõbunaisi päästa kohutava rappimise käest. Just see tume ja kuigi 1888., siis vägagi futuristliku mulje jätnud London. Paningi sarnasusi tähele V for Vendettaga ja mis siin imestada - mõlemad Alan Moore'i graphic novelil based on. Thumbs up minu poolt sellele - 8,5/10
2. Sideways - kahtlemata õhtu parim film. Vapustavalt hea dramedy, mille iga minuti ajal mõtlesin, et see film on nii kuradi hea ja miks selliseid rohkem ei tehta ja miks see varsti juba läbi peab saama. Haigelt rahule jäin. Miks? Esiteks meeldivad road-movied, kus on draama/komöödia elemendid hästi välja mängitud. Näitlejatöö mõlema meespeategelase poolt oli super, et mitte öelda superb. Ei saa aru, miks ei saanud nominatsiooni Paul Giamatti, kes obvioosselt tegi oma elu rolli. Thomas Hayden Church oli samuti nauditav karakter. Siin filmis on tõesti komöödiat ja draamat väga heas koosluses. Kahtlemata parim dramedy, mida ma oma elu jooksul näinud olen - 9,5/10
3. Robocop Director's Cut - peab ütlema, et olen uhke, et selle DVD ostsin, sest kuigi ma Verhoeveni tööga eriti tuttav ei ole, siis ta jättis mulle täitsa hea mulje. Varem olen temalt näinud ainult Starship Troopersit ainult, kuid tean, et tal on häid asju veel. Samuti meeldis story ja kujutan ette, kuidas kõik väikesed 13-aastased poisid aastal 1987 oma vanematelt taskuraha nurusid, et robotvõmmi seiklusi kinno vaatama minna. Meeldis samuti see paha robot, mis talle vastu oli pandud (tema avastseen oli ka naljakas imo), kuigi naljakas oli see koht, kui too trepist alla kukkus. Futuristlik Ameerika oli ka minu maitse ja kui järjed kuskilt ära sebin kunagi, eks siis vaatan neid ka - 7/10
4. Chain Reaction - olin seda korra poolikult telekast näinud. Algust ja lõppu that is. Keanu Reeves sobib oma thewatcherliku soenguga väga hästi teadlaseks, kelle kaela üks teatud süüdistus lükatakse. Samuti suudab Brian Cox taaskord ühte väärastunud rahahaid mängida. Ta ainult bad guy rollidega särabki viimasel ajal. Muidu film midagi erilist ei olnud samal aastal Speediga väljatulnud võrreldes. Kohati tikkus uni peale, kuid magama siiski ei jäänud ning pool kaheksa hommikul ka sellega lõpetasin. Chain Reaction - 6,5/10
Sellist jama on raske kommenteerida. Imal ja idiootne film. Esimesed 10 minutit on lõbus jälgida, siis aga ootad kannatlikult veel poolteist tundi, et see rumalus läbi saaks. Kurjamid pole vähemalgi määral tõsiselt võetavad, meenutavad oma käitumise ja olemise poolest hoopis alaarenenud väärakaid. Ja uskuge mind, ma elan puuetega noorte päevakodu/kooli lähedal ja tean hästi, millised nad on. Batman pole ka mingi eriline kangelane selles filmis ja Robin on äärmiselt debiilne ning eemalepeletav tegelaskuju. Pidevad “holy moly” ütlused tüütavad koheselt ära, kui sa neid iga paari minuti tagant kuuled. Viimase kaklusstseeni puhul ei saadud muidugi ka ilma “bow wow”, “bang”, “swoosh” jms. tekstideta ekraanil hakkama. Kõik see kokku on lihtsalt halb!
"Tallinn pimeduses" (1993) sai ära vaadatud. Meeldis, vägagi. Plaanin veel augustikuu jooksul uuesti selle läbi vaadata ning siis kommenteerin võibolla ka täpsemalt. Seniks aga thumbs up!
Tõsiselt hea korvpallifilm, mis alguses meenutas mulle Hoosiersi, kuid sisult täiesti erinev. Ma kaevasin igat minutit sellest. Isegi lisad vaatasin kohe ära ja kes mu filmipoliitikast midagigi teab, see teab seda, et tavaliselt ma lisasid ei vaata. Korvpallisõpradele soovitaksin iga kell seda. See film on väljakutse inimlikkusele ja thank God, et omal ajal olid sellised inimesed nagu Don Haskins, kelle portreteerimisega Josh Lucas väga hästi hakkama sai. Lõpp oli ka tore (kaamerate välkumine, right-hand hook jne...) Tubli saavutus!
Kuna viibin praegu eemal oma kullakallist kodukinost, siis aeg-ajalt õnnestub vaid TV-st midagi vaadata, seal ju valida ei anta, seega eile sai vaadatud Vanilla Sky - veidi igav küll oli teine, aga näitlejatööd olid kõik väga mõjuvad, lõpplahendus küll kummaline, aga säilitas stiili sellisest sürrist õhustikust.
Kaks viimati vaadatud filmi olid "Kirsiõied" ja "Brick Lane" Tartuffilt.
"Kirsiõied" meeldis mulle rohkem. Hästi kurb ja pani tõesti mõtlema. Pärast oma naise surma sõitis peategelane Jaapanisse, kohta, kuhu tema naine oli alati minna tahtnud ning avastas, et ta ei tundnudki väga hästi naist, kellega oli aastaid elanud. Filmi vaatamise ajal tulid meelde ka 2 teist filmi. Kui nägin meest oma naise riietes, tuli kohe meelde "Ed Wood" ning sõbrannale meenutasid butah-tantsijad oma valgeksvõõbatud nägudega "Vimma". Soovitan.
"Brick Lane"Londonis elavast Bangladeshi perekonnast oli samuti hea, aga ei tekitanud erilisi emotsioone. Naine, kes ei räägi abikaasale kunagi vastu, abikaasa, keda naine pole kunagi armastanud, noorem mees, kellesse naine armub, tütar, kes pole oma päritolu üle eriti uhke ning nende raske elu kohas, kus islamiusulisi peeti automaatselt terroristideks. Filmi oli mõnus teed juues vaadata, aga võrreldes eelmise filmiga ei läinud nii hinge.
