Viimane vaadatud film! (mis puudub FV andmebaasist)
Moderator: Meeskond
-
Peata Ratsanik
- Ristiisa

- Posts: 2036
- Joined: 02. March 2005, 19:30
Into the Wild
Lugu Christopher McCandless'st, kes lõpetab Emory University päris uhkete hinnetega. Suutmata aga taluda kogu meie kapilistliku ühiskonna õõnsust otsustab ta kogu oma järelejäänud kolledžifondi annetada heategevuseks ning oma vanematele oma plaanist midagi mainimata suunduda eneseavastusretkele Alaskale. Teepeal kohtab ta väga erinevaid, kuid siiski kuidagi võrdselt muhedaid tegelasi. Ise ma enne filmi vaatamist ei teadnud, et tegu on tõsielul põhineva looga. Arvasin, et see on a'la mingi tänapäeva Jack Londoni kirjutatud teose ekraniseering.
Kuigi seda filmi vaadates oli tunne, et tegu on väga pika filmiga on see siiski tõeliselt võrratu elamus ning lõppedes sooviks, et see kestaks veelgi kauem. Märgid austusest, millega Sean Penn sellese projekti elustas oleksid näiteks needki, et ta ootas tervelt 10 aastat, saamaks kogu McCandless'te perekonna toetust, ning terve filmi tegevus sai ülesvõetud seal, kus see päriseltki toimus. Alaskale tehti seetõttu tervelt neli reisi erinevatel aastaaegadel, et esindatud saaks kogu selle paiga mitmekülgne ilu. Emile Hirsch'lt tohutult võimas etteaste. See, et ta kõik filmis ettetulevad katsumused ise läbi tegi on, kasutamata kaskadööride abi, on austust vääriv. Ning muidugi ei saa mainimata jätta Eddie Vedderi koostatud soundtracki, tõeliselt lummav ning sobib täiuslikult antud filmile.
Ja kogu alaskalaste viha tõelise Christopher McCandless vastu ning himu teda idioodiks nimetada on täielikult ülepingutatud. Jah, ta oleks võinud selle asja ka teisiti läbiteha, kuid siis see poleks olnud enam see, mida ta taotles teele asudes. Pealegi, näis Sean Penni käsitlus mulle küllaltki objektiivsena ning mingit ülemäärast peategelase ilustamist ei olnud. Toodi välja kogu ta ettevõtmise kangelaslikkus (mida seal paratamatult on), aga vastukaaluna ka hulljulgus ning isekus.
Lugu Christopher McCandless'st, kes lõpetab Emory University päris uhkete hinnetega. Suutmata aga taluda kogu meie kapilistliku ühiskonna õõnsust otsustab ta kogu oma järelejäänud kolledžifondi annetada heategevuseks ning oma vanematele oma plaanist midagi mainimata suunduda eneseavastusretkele Alaskale. Teepeal kohtab ta väga erinevaid, kuid siiski kuidagi võrdselt muhedaid tegelasi. Ise ma enne filmi vaatamist ei teadnud, et tegu on tõsielul põhineva looga. Arvasin, et see on a'la mingi tänapäeva Jack Londoni kirjutatud teose ekraniseering.
Kuigi seda filmi vaadates oli tunne, et tegu on väga pika filmiga on see siiski tõeliselt võrratu elamus ning lõppedes sooviks, et see kestaks veelgi kauem. Märgid austusest, millega Sean Penn sellese projekti elustas oleksid näiteks needki, et ta ootas tervelt 10 aastat, saamaks kogu McCandless'te perekonna toetust, ning terve filmi tegevus sai ülesvõetud seal, kus see päriseltki toimus. Alaskale tehti seetõttu tervelt neli reisi erinevatel aastaaegadel, et esindatud saaks kogu selle paiga mitmekülgne ilu. Emile Hirsch'lt tohutult võimas etteaste. See, et ta kõik filmis ettetulevad katsumused ise läbi tegi on, kasutamata kaskadööride abi, on austust vääriv. Ning muidugi ei saa mainimata jätta Eddie Vedderi koostatud soundtracki, tõeliselt lummav ning sobib täiuslikult antud filmile.
Ja kogu alaskalaste viha tõelise Christopher McCandless vastu ning himu teda idioodiks nimetada on täielikult ülepingutatud. Jah, ta oleks võinud selle asja ka teisiti läbiteha, kuid siis see poleks olnud enam see, mida ta taotles teele asudes. Pealegi, näis Sean Penni käsitlus mulle küllaltki objektiivsena ning mingit ülemäärast peategelase ilustamist ei olnud. Toodi välja kogu ta ettevõtmise kangelaslikkus (mida seal paratamatult on), aga vastukaaluna ka hulljulgus ning isekus.
Cry Baby (1990) - Johnny Depp
Just ostsin, mulle isegi meeldis. Mulle meeldis kõige rohkem film kuni kuskile poole peale, mul oli sama lugu Private Resort'iga. Et filmi alguses ja keskpaik oli väga lahe, ainult et lõpp venis ja ei meeldinud. Sama oli ka selle filmiga. Aga Johnny oli uskumatult seksikas ja nooruslik, samas Johnnylikku näitlemist pole väga välja arenenud..
Mulle meeldis see kus ta tegi prantsuse suudlust (keelega siis), see oli liiga seksikas!

http://youtube.com/watch?v=68fg9TlLf5k

Just ostsin, mulle isegi meeldis. Mulle meeldis kõige rohkem film kuni kuskile poole peale, mul oli sama lugu Private Resort'iga. Et filmi alguses ja keskpaik oli väga lahe, ainult et lõpp venis ja ei meeldinud. Sama oli ka selle filmiga. Aga Johnny oli uskumatult seksikas ja nooruslik, samas Johnnylikku näitlemist pole väga välja arenenud..
Mulle meeldis see kus ta tegi prantsuse suudlust (keelega siis), see oli liiga seksikas!
http://youtube.com/watch?v=68fg9TlLf5k
Viimase aja oodatuim film Tallinn pimeduses on mu arust kõige vingem eesti film. Tõsiselt lahe B-movie/film-noir. Sisu oli väga vinge ja köitev, hea tempo, kõik tegelased väga kõvad. Alguses kui esimesi kordi Peeter Ojat nägin, siis oli teda kohe väga raske tõsiselt võtta, aga see lisas lahedust. Tõnu Kark on oma oleku ja välimusega täiesti perfektne film-noir caperisse. Ivo Uukivi esimene filmiroll oli väga hea, sama kõva kui Järveti üks viimaseid. Näitlejate poolest ainsaks pinnuks silma jäid Ivo naine, keda kehastas keegi soomlanna, eriti ei veennud mind. Samuti peaarst oli natuke kohmakas.
Teostus oli ikka väga kõva. Plahvatused ja action ja põlev linn ja kohad, kus filmiti oli kõik väga kõva.
Nüüd filmi suurima plussi juurde: põhjus, miks see film oli märgitud Total Filmi film-noir specialis - kaameratöö. Vaieldamatult üks mu lemmik eesti filmi kaameratöid ja kannatab ka võrdlust õigete neljakümnendate noiridega. Samuti sitaks kõvem viimase kümnendi noiri üllitistest. See hetk kui mustvalge lülitus värviliseks oli väga kõva. Oleks võib-olla isegi eelistanud näha kogu filmi ainult mustvalges. Kuigi see pidi jutu järgi üks QT '93 aasta lemmik filme olema, siis on kaheldav, et ta blackandwhite-to-color triki siit sai.
Tõnu Kark oma sigarett suus ja mingi sigaretinöör kõrva taga on juba ülicool pilt. Film vastas mu ülisuurtele ootustele. Kurat, üks mu lemmik B-/noir/eesti filme. Hea, et Tallinnas sai käidud, ei teagi kas see Tartu üldse läheb.
Häbi, et sellist asja alles nüüd näidatakse.
Palun minge seda vaatama.
Teostus oli ikka väga kõva. Plahvatused ja action ja põlev linn ja kohad, kus filmiti oli kõik väga kõva.
Nüüd filmi suurima plussi juurde: põhjus, miks see film oli märgitud Total Filmi film-noir specialis - kaameratöö. Vaieldamatult üks mu lemmik eesti filmi kaameratöid ja kannatab ka võrdlust õigete neljakümnendate noiridega. Samuti sitaks kõvem viimase kümnendi noiri üllitistest. See hetk kui mustvalge lülitus värviliseks oli väga kõva. Oleks võib-olla isegi eelistanud näha kogu filmi ainult mustvalges. Kuigi see pidi jutu järgi üks QT '93 aasta lemmik filme olema, siis on kaheldav, et ta blackandwhite-to-color triki siit sai.
Tõnu Kark oma sigarett suus ja mingi sigaretinöör kõrva taga on juba ülicool pilt. Film vastas mu ülisuurtele ootustele. Kurat, üks mu lemmik B-/noir/eesti filme. Hea, et Tallinnas sai käidud, ei teagi kas see Tartu üldse läheb.
Häbi, et sellist asja alles nüüd näidatakse.
Palun minge seda vaatama.
Last edited by hau on 11. February 2008, 22:36, edited 1 time in total.
- _eesti999_
- Bond, James Bond

- Posts: 548
- Joined: 04. December 2007, 21:18
- Location: Pärnu
- Ralf
- love <3
- Posts: 13749
- Joined: 06. May 2006, 14:57
- Location: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)
- Contact:
Eile oli kahe sõbraga filmiöö, kus vaatasime alates kella kaheksast õhtul kuni kümneni hommikul läbi järgmised teosed:
"1408" - 6.5/10
"It" - 5.5/10
"Shutter" 7.5/10
"Session 9" - 7/10
"Hard Candy" - 6.5/10
Võimalik, et midagi ununes. Ka Jeff Dunhami "Spark of Insanity" oli käigus varajasel hommikutunnil, kui midagi reibastavat tarvis oli. Kui nemad magama keerasid, panin ma kõigepealt peale "Dueli" (9/10) ja pärast seda "Reservoir Dogsi" (7.5/10). Mõlemad väga head.
"1408" - 6.5/10
"It" - 5.5/10
"Shutter" 7.5/10
"Session 9" - 7/10
"Hard Candy" - 6.5/10
Võimalik, et midagi ununes. Ka Jeff Dunhami "Spark of Insanity" oli käigus varajasel hommikutunnil, kui midagi reibastavat tarvis oli. Kui nemad magama keerasid, panin ma kõigepealt peale "Dueli" (9/10) ja pärast seda "Reservoir Dogsi" (7.5/10). Mõlemad väga head.
icheckmovies / imdb / last.fm / rateyourmusic / quora
The Interpreter - omal ajal sai ka kinos vaatamas käidud, aga tahtsin veidi meenutada selle sisu, seega vaatasin uuesti. Veidi lühema oleks selle filmi saanud küll teha, aga mõjub päris efektselt. Ei midagi erilist, aga jama ka ei ole. (7,5/10)
Resident Evil: Extinction - ei oodanud tegelikult sellist filmi, oli parem, kui arvasin. Eriline RE fänn ei ole, seega ei oska midagi eriti kommenteerida peale selle, et filmina oli see täiesti ok vaadata. (8/10)
Resident Evil: Extinction - ei oodanud tegelikult sellist filmi, oli parem, kui arvasin. Eriline RE fänn ei ole, seega ei oska midagi eriti kommenteerida peale selle, et filmina oli see täiesti ok vaadata. (8/10)







