Katik

[Peata Ratsanik]

*Lapsed 6ppige 2ra, on 6UDSAM, mitte 6UDSEM

Õige on ikka õudsem, mitte õudsam.

[Gamma14]

Just! Alles eesti keele tunnis õppisime
Äkki keegi teab, kas seda DVDd Eestis ka kuskil osta saab?

[R9]

jep, kindlasti kõige õudsam film mida senimaani näind.
näitasin sõpradele paari kohta filmist, vanadel tõmbas junni jahedaks kohe

[HEllseeker]

Jaah tõesti...Aasia õudukatest jääb minu silmis alla vist tõesti ainult One Missed Callile ja sedagi väga napilt. Vaim oli hulga õudsam kui Samara Ringist või Kayoko Vimmast ja sisu meeldis ka rohkem. Lõpp oli ette arvamatu, kui ma kuskilt foorumist lugesin et õudne koht on lõpus kui tuleb välja mis Tun nii palju kaalub siis vot sellist asja ma nüüd küll välja mõelda poleks suutnud. Suht twisted mõtlemine on pilukatel peaks mainima...aga seda ainult heas mõttes, sest pinget suutis kruvida küll ja see pildil pea keeramine oli nii vägav, see heli mis sinna juurde käis oli nagu kahuripauk. Ma nagu sõnaotseses mõttes hüppasin selles kohas. Pääris pikalt veel värisesin:D Ei super film. 10/10

[Garli]

Okei, eile oli see film naljakas, täna aga kõige õudsem film mida ma näinud olen. Väga jube. Eile proovisime seltskonnas vaadata. Võimatu missioon. Kõik lihtsalt naersid. Jätsime asja katki. Nüüd mõtlesin, et prooviks siis üksi vaadata. Ikka pimedas ja klappidega.
Film andis suurepärase õuduselamuse. Mul pole õrna aimugi, mitu korda ma selle filmi peale võpatasin. Ikka mitu-mitu korda. Stseene, mis tõsiselt ehmatasid ning kohati külmavärinaid tekitasid, oli massiivselt. Suurepärane montaaž, suurepärane näitlejatöö, suurepärasest suurepärasem horrorfactor ning kõige haigem lõputwist, mida ma eales näinud olen. Twist meeldis isegi mulle rohkem, kui Fight Clubi lõpp, mis esimesel korral oli tõeliselt ahhetamapanev.

Shutteri hinne? Mul on tunne, et sellele ma raatsin isegi 10 ära panna, sest, noh... kuradi hea film on. Mul hea tuju ka praegu. Paha tujuga paneksin 9.

Teemavälist juttu ka: ma kogusin 3-4 minutit julgust, et hambaid pesema minna.

[JazZ-]

I know right, creepy.

Shutter'i "koletiseks" oli jälle mustade juuste ja kulunud valge kleidiga- serioosselt Zenja Fokini abi vajav tüdruk- OLD.
Kusjuures üks vene õudukas pani sellise Samaraliku juraga kümnesse- nimelt läksid filmi peategelased ühele peole, (samal ajal oli filmi sündmustik juba piisavalt kaugele arenenud, et nad ise taibanud olid, kui nigelas seisus nad on), ning järsku tulid neile vastu kolm valgetes kleitides pikkade mustade juustega tüdrukut, mille peale peategelaste reaktsioon oli nagu "Ohhh nooo" ja publiku rektsioon kinosaalis ka "Ohhhh noo" ja siis.... tõmbasid need tüdrukud välja flaierid, mille peal oli kirjas- wait for it- "Samara girls"!
Aga Shutteris kordagi selliseid flaiereid välja ei tõmmatud, mis oli iseenesest üsna pettumustvalmistav seik. Igatahes ei suutnud ma filmi ajal lõpetada mõtlemast, et peategelased on ikka parajad tohmanid- Sam ja Dean oleksid nende asemel asjad ammu joonde ajanud. Samas jälle ei saa seda filmi peategelastele väga ette heita, sest võimalik, et Tais ei näidatagi Supernaturali.
Lisaks olen tähele pannud, et kui väga mingi teatud film mind hirmutab on võrdelises seoses sellega, kui suur seotus on sisul mu endaga. Nagu näiteks "The Ring" oma videokassetiga- Nii, et umbes nädal aega pärast selle nägemist, võpatasin iga kord kui telefon helises, olles kindel, et Samara on lõpuks oma arvepidamisega jõudnud piisavalt kaugele ning teada saanud, et mina ka ta filmiüllitist nägin. (Kusjuures Samara juures on täiesti mõistetav, miks ta kõik inimesed nädala jooksul pärast tema video vaatamist maha tapab- kui aus olla, siis oli tema wannabe tarantinolik film paras läbikukkumine ja päris ta tahakski siis, et mingid tüübid selle kohta veel sõna levitavaks.)
AGA Shutter ei olnud hirmus, sest lõpp sidus otsad ju ideaalselt kinni- mul pole vaja muretseda, et Natre minu reidikaid nurjama tuleb, kuna SCORE-

Natre istub kogu aeg hoopis Tun'i kukil.

Mis on, imo, juba pealetükkivuse kõrgem aste- pole siis ime, et tal Tun'iga korraliku shot'i polnud.

[snufffy]

sain ka ära vaadatud ja kindlasti ei kahetse et vaatasin , esiteks mainin ära imelise kuid samas ka shokeeriva lõpu. Film on tõesti vägaväga jube, kuid see eest suurepärane . Igaljuhul jäin väga rahule, et ära vaatasin .
Hm , puunkte annaks 9,5

[Soprano]

Just selliste piltide tõttu (pluss muu) oli JazZ- meeldejäävaim foorumlane 2010. ^^

Nägin ka viimaks selle õõvaloo ära. Lõpp üllatas tõesti ning oli creepy.
7 katikut 10'st

[Rasmus]

Üks tõeliselt õudne elamus ka vahelduseks. Mitte maailma hirmsaim film, aga igal juhul close enough. Väärib haipi täielikult. Soovitan kõigile, kes veel mingil põhjusel seda näinud pole.

8/10

Pikemalt: http://oudusfilmiblogi.blogspot.com/2014/08/shutter-2004.html

[lostinthemist]

Ma arvan, et ohtralt õudusfilmide vaatamine nooruses, üleskasvamine ja aeg on teinud ära oma töö, et õudusžanr on minu jaoks hääbumas, kuna minus ei suudeta enam tekitada kergesti õudseid ega hirmuäratavaid emotsioone.* Ehk on asi ka viimastel aastatel nähtud gore'ile palju rõhku asetanud Lõuna-Korea filmid mõju andnud, kuna nii tondiloodest kui ka gore'i filmidest (kindlasti ka Lõuna-Korea kummitusseriaalidest) avaldub üks kuldreegel, mis kehtib enamikel juhtudel: "Ära karda surnuid, kuid karda elavaid."
Igatahes, ülemise lõigu ja minu kahtlustuste valguses otsustasin üle kümne aasta uuesti (jah, täpselt nii palju on viimasest vaatamiskorrast möödas) vaadata enda lemmik õudusfilmi. Kahjuks mu kahtlused osutusid tõeks ja ei mõjunud nii hirmsalt enam. Kuid ei saa mööda vaadata, et "Shutter"i näol on tegemist endiselt vägagi kvaliteetse filmiga. Näitlejatööd, süžee, kaameratöö ja just muusika on tipp-tasemel. Mäletan siiani selgelt emotsioone viimasest vaatamiskorrast, kuivõrd šokeeritud olin ka veel pikka aega pärast filmi lõppu, kuna aju oli "eituse" faasis. Nüüd aga näen, et tegemist on siiski üldjoontes väga kurva filmiga. Lõpp, ning lõpustseeni taustal olev muusika teeb meele väga kurvaks.

*suht offtopic, aga filmide asemel on videomängud sellega tunduvalt paremini hakkama saanud - mängija otsene interaktsioon keskkonna ja ohuga. Kõige eredam näide sellest on Alien: Isolation.