Full Metal Jacket
Full Metal Jacket
Esimene peatükk.
Vietnami sõda. Mereväe treeninglaagrisse Parrise saarele Lõuna-Carolinas saabub uus grupp Mereväelasi. Sealseid vägesi juhatav seersant (R. Lee Ermey) on karmikäeline ning tema ainsaks eesmärgiks on teha hoolealustest armutud tapamasinad.
Teine peatükk.
Parrise saarel treeninud Mereväerühma liige (Matthew Modine) on töötamas Vietnamis sõjareporterina. Sõja kõige verisema lahingu eelõhtul saadetakse ta riigi pealinna lugu kirjutama. Seal kohtub ta liitlasvägede salkadega, mille liikmete seas on ka tema endisi treeningkaaslasi. Kuid ta satub koos rühmaga tule alla ning on sunnitud siiski sõjast võitlejana osa võtma.
Täielikku tutvustust loe siit.
Full Metal Jacket
Moderator: Meeskond
-
Peata Ratsanik
- Ristiisa
- Posts: 2036
- Joined: 02. March 2005, 19:30
Stanley Kubrick on geenius! Igas žanris on tal õnnestunud
meistriteos ja "Full Metal Jacket" kuulub kindlasti parimate
sõjafilmide kilda.
Filmi sõnumist on raske ehk aru saada ja Kubrickut soovitan
alati iga filmi puhul mitu korda läbi vaadata. Film nagu oleks
sõjavastane film, samas ka mitte. Mugandatud stsenaarium
(Oscari-nominatsioon) ja Kubricku lavastus heidavad pilgu
Vietnami sõjale läbi reamehe silmade ja tohutu irooniaga
("We have nailed our names in the pages of history enough
for today.") ning see toimib.
Nagu Kubrick ikka, kipub see film olema omamoodi
häiriv ja ärritav, võtab igatahes istekohal vingerdama
küll. Lihtne muusika (Vivian Kubricku kirjutatud), meenutab
vee tilkumist kraanist, on samuti halvaendeline.
Osatäitmised filmis on head, meeldejäävaimateks
mängisid end ropusuine Lee Ermey ja Vincent D`Onofrio
hullu merejalaväelase rollis. Ülejäänud (M. Modine, A. Howard
jt.) tulevad toime ülbete merejalaväelaste rollides, kes peavad
end võõras riigis isandateks, kuigi jaoülema rajalt kõrvale
kaldumise ja kontrollpunkti mitte leidmise tõttu kaotab rühm
ühele naissnaiprile kolm elu. Milline sünge iroonia!
Taaskord ehtne Kubricku meistriteos, kohustuslik vaatamine!
Hinnang: 9/10!
meistriteos ja "Full Metal Jacket" kuulub kindlasti parimate
sõjafilmide kilda.
Filmi sõnumist on raske ehk aru saada ja Kubrickut soovitan
alati iga filmi puhul mitu korda läbi vaadata. Film nagu oleks
sõjavastane film, samas ka mitte. Mugandatud stsenaarium
(Oscari-nominatsioon) ja Kubricku lavastus heidavad pilgu
Vietnami sõjale läbi reamehe silmade ja tohutu irooniaga
("We have nailed our names in the pages of history enough
for today.") ning see toimib.
Nagu Kubrick ikka, kipub see film olema omamoodi
häiriv ja ärritav, võtab igatahes istekohal vingerdama
küll. Lihtne muusika (Vivian Kubricku kirjutatud), meenutab
vee tilkumist kraanist, on samuti halvaendeline.
Osatäitmised filmis on head, meeldejäävaimateks
mängisid end ropusuine Lee Ermey ja Vincent D`Onofrio
hullu merejalaväelase rollis. Ülejäänud (M. Modine, A. Howard
jt.) tulevad toime ülbete merejalaväelaste rollides, kes peavad
end võõras riigis isandateks, kuigi jaoülema rajalt kõrvale
kaldumise ja kontrollpunkti mitte leidmise tõttu kaotab rühm
ühele naissnaiprile kolm elu. Milline sünge iroonia!
Taaskord ehtne Kubricku meistriteos, kohustuslik vaatamine!
Hinnang: 9/10!
FMJ on vastukaja Rambole, nagu Kubrick väitis. Erinevalt Rambost tahtis ta teha reaalset sõjafilmi ja nagu ka paljud veteranid on väitnud, siis see on üks reaalsemaid Vietnami sõja filme. Ja ma usun. Okei, nüüd lühidalt:
Näitlejad: R Lee Ermey väsimatu hääl ja sõnavara pilluvad tsitaate nii, et ei jõua kõiki esimese korraga üles korjatagi. Gomer Pyle on selline tegelane, kelle vastu tekkis mul kaastunne juba esimestest kaadritest. Mulle sellised ohmud(/vaimse puudega) tegelased meeldivad ja D'Onofrio teeb ühe meeldejäävaima rolli. Pyle'i näoilmed on hindamatud, samuti Vincenti näitlemine ja rolli minek(+30 kg).
Kuigi see on üks Kubricku stiliseeritumaid filme ja kohati väga kaootiline, siis Kubricku perfektsionism ja 30 võtet per stseen(=üle aasta kestev produktsioon) räägivad teist juttu. Kõiki detaile ise ei panegi tähele, aga Vincent D'Onofrio kommentaariribal näitas kõik Kubricku pisikesed geniaalsused välja. Mõnedes tavalistes stseenides, kus ei oskagi midagi erilist leida, on täiesti haige täpsus ja korrektsus. Kaameratöö on, nagu Kubrickule kohane, fotograafilise väärtusega. Õhkkond selles kasarmus on väga kubrickliku hõngusega. Täiesti hämmastav, et Vietnam ehitati üles Londonisse, mis on vastand Coppola Apocalypse Now valmimisviisile. Sniperi tabamus stseenid on peckinpahiliku slow-motioni ja rohke erepunaseverega.
Sisuliselt on see film 2 in 1, sest esimest ja teist osa ühendab ainult 2 tegelast. Need lood oleks võinud täiesti vabalt olla ka kaks erinevat filmi. Peale Jokeri ja Cowboy leidsin ma veel sellise paralleeli, et tegelaste arvult ja ülesehituselt on mõlemad lood väga sarnased. Mõlemates osades on terve film kuni lõppaktini tegelasi täis: peategelane ja tema kaaslane ning nende ümber olevad sõdurid. Ja mõlema osa lõpus on üks tegelane vs paar või rohkem sõdurit ning see üksik sureb. Mõlemad finaalid on sellise õudutekitava õhustiku ja muusikaga. Selline uinamuina sarnasus.
Väga viis film igatahes. Mu kolme lemmik (Vietnami)sõjafilmi hulgas(+Apocalypse, Deer hunter).
Näitlejad: R Lee Ermey väsimatu hääl ja sõnavara pilluvad tsitaate nii, et ei jõua kõiki esimese korraga üles korjatagi. Gomer Pyle on selline tegelane, kelle vastu tekkis mul kaastunne juba esimestest kaadritest. Mulle sellised ohmud(/vaimse puudega) tegelased meeldivad ja D'Onofrio teeb ühe meeldejäävaima rolli. Pyle'i näoilmed on hindamatud, samuti Vincenti näitlemine ja rolli minek(+30 kg).
Kuigi see on üks Kubricku stiliseeritumaid filme ja kohati väga kaootiline, siis Kubricku perfektsionism ja 30 võtet per stseen(=üle aasta kestev produktsioon) räägivad teist juttu. Kõiki detaile ise ei panegi tähele, aga Vincent D'Onofrio kommentaariribal näitas kõik Kubricku pisikesed geniaalsused välja. Mõnedes tavalistes stseenides, kus ei oskagi midagi erilist leida, on täiesti haige täpsus ja korrektsus. Kaameratöö on, nagu Kubrickule kohane, fotograafilise väärtusega. Õhkkond selles kasarmus on väga kubrickliku hõngusega. Täiesti hämmastav, et Vietnam ehitati üles Londonisse, mis on vastand Coppola Apocalypse Now valmimisviisile. Sniperi tabamus stseenid on peckinpahiliku slow-motioni ja rohke erepunaseverega.
Sisuliselt on see film 2 in 1, sest esimest ja teist osa ühendab ainult 2 tegelast. Need lood oleks võinud täiesti vabalt olla ka kaks erinevat filmi. Peale Jokeri ja Cowboy leidsin ma veel sellise paralleeli, et tegelaste arvult ja ülesehituselt on mõlemad lood väga sarnased. Mõlemates osades on terve film kuni lõppaktini tegelasi täis: peategelane ja tema kaaslane ning nende ümber olevad sõdurid. Ja mõlema osa lõpus on üks tegelane vs paar või rohkem sõdurit ning see üksik sureb. Mõlemad finaalid on sellise õudutekitava õhustiku ja muusikaga. Selline uinamuina sarnasus.
Väga viis film igatahes. Mu kolme lemmik (Vietnami)sõjafilmi hulgas(+Apocalypse, Deer hunter).
Vägagi meeldiv ja huvitav töö Stanley Kubrickult. Polnud selline tüüpiline igav ja sünge sõjadraama. Esimene peatüki juures meedis mulle väga karmikäelise seersant ja tema sõnaosavus, see ajas ikka tõsiselt naerma. 
Mõtlesin, et jääbki selliseks komöödiaks, aga teise peatüki algul muutus asi juba tõsiseks. Väga hästi oli kujutatud sõjaolustikku ja ka muusika oli väga sobiv. Hetkel ei leia midagi, mille kallal vinguda, seega 10/10.
Mõtlesin, et jääbki selliseks komöödiaks, aga teise peatüki algul muutus asi juba tõsiseks. Väga hästi oli kujutatud sõjaolustikku ja ka muusika oli väga sobiv. Hetkel ei leia midagi, mille kallal vinguda, seega 10/10.
Kickflick wrote:Polnud selline tüüpiline igav ja sünge sõjadraama. Esimene peatüki juures meedis mulle väga karmikäelise seersant ja tema sõnaosavus, see ajas ikka tõsiselt naerma.
Samad mõtted.
Selles filmis meeldisid enim Hartman kes oli totally awesome. Müts maha R. Lee Ermey ees.
Ja Pyle kelle hullunud/mõrvarlik pilk oli creepy. Suurepärane!10/10
Kuna palju aega on möödas siis ma ei mäleta filmi ennast absoluutselt, aga ma mäletan seda emotsiooni mis kaasnes selle filmi esmakordsel vaatamisel.
Mäletan seda hirmu. Avastus, et sõda on tegelikult midagi erakordselt jubedat ning inimese tapmine on olenemata olukorrast väga võigas jõudis selle filmiga minuni.
10 aastat hiljem lugesin internetist, et just SEE oligi Kubricki eesmärk.
Mäletan seda hirmu. Avastus, et sõda on tegelikult midagi erakordselt jubedat ning inimese tapmine on olenemata olukorrast väga võigas jõudis selle filmiga minuni.
10 aastat hiljem lugesin internetist, et just SEE oligi Kubricki eesmärk.
-
uLtImAtEcRiTiC
- Filmiveeb.ee meeskond
- Posts: 4788
- Joined: 01. December 2009, 23:12