Piraatlus
Moderator: Meeskond
ise olen küll suht piraat. aga mulle meeldiks , kui mul oleks originaalstuff, aga raha pole ju lõputult ning ma ei pea filme kõige tähtsamaks asjaks , millesse raha investeerida. Muidugi kui rulli natuke rohkem oleks, telliks hea meelega USAst endale DVDsid, aga praegu pean lootma sugulastele, et nad sealt mulle saadaks miskit.
Et tahaksin siis piraatlusele EI öelda, aga ainult siis, kui mul pappi liiga paljuks läheb.
Et tahaksin siis piraatlusele EI öelda, aga ainult siis, kui mul pappi liiga paljuks läheb.
Sigma wrote:Minu vastus sellele oleks, et DVDde kollektsioneerimine võib olla omaette hobi. Näiteks ise ostan jaapani DVD filme (ja ka IV'sid, kuid see ei lähe teemasse). Minu jaoks on omaette väärtus see, et film on ilusas originaalkarbis (*hoiab käes imeilusat Kurai tokoro de machiawase DVD karpi*).
Jah on kallis. Kuid see pole poest piima ostmine. Kui ma oleks tahtnud selle raha eest midagi muud osta, ma oleks ostnud.
Osta sa võid, aga kui sul peaks tekkima tahtmine mõni oma Aasiast ostetud DVD siin maha müüa, oled sa seaduse silmis sama suur piraat kui see, kes pole elus poest ühtki DVD-d ostnud.
- Ralf
- love <3
- Posts: 13749
- Joined: 06. May 2006, 14:57
- Location: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)
- Contact:
Filmide puhul olengi enda üle uhke, et keskendun nüüd pigem DVDde ostmisele kui AVI formaadis teose plaadile kirjutamisele. Eks viimast saab veel ikka jõudsalt praktiseeritud, kuid varasema "pole-näinud-pole-pea-kuulnudki-kuid-kirjutan-ikka-plaadile" stiili olen igatahes selja taha jätnud. Oleks DVDd odavamad ja kättesaadavamad, hakkakski kõiki tähtsamaid teoseid just ostma ning ei kirjutakski enam. Pealegi harilikud toorikutel filmid kuluvad mõne aastaga päris kiiresti ära, pakuvad DVD'st vähem silmailu ja nende haldamine suurtes koguses on keerukas.
Tarkvarast niipalju, et vist ainsateks piraatprogrammideks on Nero ja Microsoft Office, kuid naljakas on see, et kirjutajaga sain esimese plaadil kaasa (see oli vanem versioon ilma StartSmart lisavidinata, just seepärast pidingi hankima uuenda ja selle täisversiooniks tegemiseks hankima kriminaalsel teel serial key) ning teine ehk Office on mul täisversioonina samuti plaadil, kuid see on suhteliselt uus versioon, millele ma eelistan vanemat (praegu 2000). Ja arvutimäng Soldat on samuti kräkitud, mängu kvaliteeti arvestades oleks võinud muidugi arendusele edasiviiva põksu anda ja need kümme dollarit ära maksta, kuid avanes soodne võimalus ja olengi nüüd ilma penni maksmata kõiki võimalusi kasutada lubava variandi omanik. Muidu olen vabavaralise tarkvara kasutaja: WinRAR asemel 7-Zip, BSPlayeri asemel VLC media player, Adobe Readeri asemel Foxit Reader (soovitab) jne jne. Mitte, et mul oleksid piraati mängides erilised süümepiinad, pigem on asi minu alateadvuslikus vastuseisus suurte tarkvara tootvate korporatsioonide suhtes, kes üritavad kõrge hinna eest inimestele pähe määrida programme, mis tegelikult oleksid asendatavad (tihti palju parema) sama eesmärki täitva ja eelkõige tasuta saadaval oleva programmiga. : )
Tarkvarast niipalju, et vist ainsateks piraatprogrammideks on Nero ja Microsoft Office, kuid naljakas on see, et kirjutajaga sain esimese plaadil kaasa (see oli vanem versioon ilma StartSmart lisavidinata, just seepärast pidingi hankima uuenda ja selle täisversiooniks tegemiseks hankima kriminaalsel teel serial key) ning teine ehk Office on mul täisversioonina samuti plaadil, kuid see on suhteliselt uus versioon, millele ma eelistan vanemat (praegu 2000). Ja arvutimäng Soldat on samuti kräkitud, mängu kvaliteeti arvestades oleks võinud muidugi arendusele edasiviiva põksu anda ja need kümme dollarit ära maksta, kuid avanes soodne võimalus ja olengi nüüd ilma penni maksmata kõiki võimalusi kasutada lubava variandi omanik. Muidu olen vabavaralise tarkvara kasutaja: WinRAR asemel 7-Zip, BSPlayeri asemel VLC media player, Adobe Readeri asemel Foxit Reader (soovitab) jne jne. Mitte, et mul oleksid piraati mängides erilised süümepiinad, pigem on asi minu alateadvuslikus vastuseisus suurte tarkvara tootvate korporatsioonide suhtes, kes üritavad kõrge hinna eest inimestele pähe määrida programme, mis tegelikult oleksid asendatavad (tihti palju parema) sama eesmärki täitva ja eelkõige tasuta saadaval oleva programmiga. : )
icheckmovies / imdb / last.fm / rateyourmusic / quora
http://www.postimees.ee/210707/esileht/ ... 273422.php
Internetist filme alla laadinud noormees sai trahvi.
Internetist filme alla laadinud noormees sai trahvi.
- Cagefactor
- Bond, James Bond

- Posts: 466
- Joined: 12. January 2007, 12:18
- Location: GPS-i peal vilgun punase värvusega.
postitan siis oma arvamuse asjast.
Filmi ja üldse meeditööstus on liiga ülehinnatud. Selline artist nagu F R David kirjutas aastal 1982 laulu "words" TÄNAPÄEVANI ta teenib sellelaulu pealt umbes 1,000,000 krooni aastas (mis ta algusaastatel siis teenida veel võis??) . Mees kirjutas ühe laulu ja terveks eluks majanduslikult kindlustatud. Selgelt tööpanuse ja tasustamise vahekord on paigast ära.
Vabamajandusele, kapitalismile on iseloomulik konkurentsi tekkimine - see on vajalik: reguleerib majandust ja hoiab hinnad normaali piires. Mina näen piraatlust nagu konkurenti meediatööstusele. Selge on see et kui hinnad oleksid odavamad (ehk vastavuses tööpanusega) muutuks piraatlus ka väiksemaks. Hinnad ja klientide suhe on igas äris seotud parabool funktsiooniga - tõstad hinda klienite jääb vähemaks (konkurentide juurde lähevad), nüüd küsimus on selles et tuleb leida õige hinna klientide suhe et maksimaalselt teenida. Seaduslikult on väga raske ehk pea võimatu konkurendil tekkida kuna kõik nii öelda staarid leiavad et ühe filmi/laulu eest väärivad nad miljoneid dollareid ja a'la paar singlit või film aastas on suurem töö kui raamatupidamine, firma juhtimine või ehitamine; siis aitab ainult ebaseaduslik konkurents mis praegusel juhul ongi tekkinud. Enne kui filmitööstus ei lõpeta oma 7. taeva olemust kuhu iga teismeline tüdruk ja endast lugupidav usa'lane tahab saada, et ei millegi eesti miljoneid teenida ei juhtu kohe mitte midagi.
Lõpetuseks tahan öelda, et filmi/muusika tööstus kontrollib liiga palju maailma ja lihtsalt protesti märgiks ja võimu vastu võitluseks mina sellega kaasa ei lähe ning eriti muusika ja filmide ostmiseks raha ei kuluta.
Edit: Muidugi on igal alal oma pärleid kes väärvida head tasustamise, kuid mu jutu iva oli selles et igaüks on seal "hästi" tasustatud.
Filmi ja üldse meeditööstus on liiga ülehinnatud. Selline artist nagu F R David kirjutas aastal 1982 laulu "words" TÄNAPÄEVANI ta teenib sellelaulu pealt umbes 1,000,000 krooni aastas (mis ta algusaastatel siis teenida veel võis??) . Mees kirjutas ühe laulu ja terveks eluks majanduslikult kindlustatud. Selgelt tööpanuse ja tasustamise vahekord on paigast ära.
Vabamajandusele, kapitalismile on iseloomulik konkurentsi tekkimine - see on vajalik: reguleerib majandust ja hoiab hinnad normaali piires. Mina näen piraatlust nagu konkurenti meediatööstusele. Selge on see et kui hinnad oleksid odavamad (ehk vastavuses tööpanusega) muutuks piraatlus ka väiksemaks. Hinnad ja klientide suhe on igas äris seotud parabool funktsiooniga - tõstad hinda klienite jääb vähemaks (konkurentide juurde lähevad), nüüd küsimus on selles et tuleb leida õige hinna klientide suhe et maksimaalselt teenida. Seaduslikult on väga raske ehk pea võimatu konkurendil tekkida kuna kõik nii öelda staarid leiavad et ühe filmi/laulu eest väärivad nad miljoneid dollareid ja a'la paar singlit või film aastas on suurem töö kui raamatupidamine, firma juhtimine või ehitamine; siis aitab ainult ebaseaduslik konkurents mis praegusel juhul ongi tekkinud. Enne kui filmitööstus ei lõpeta oma 7. taeva olemust kuhu iga teismeline tüdruk ja endast lugupidav usa'lane tahab saada, et ei millegi eesti miljoneid teenida ei juhtu kohe mitte midagi.
Lõpetuseks tahan öelda, et filmi/muusika tööstus kontrollib liiga palju maailma ja lihtsalt protesti märgiks ja võimu vastu võitluseks mina sellega kaasa ei lähe ning eriti muusika ja filmide ostmiseks raha ei kuluta.
Edit: Muidugi on igal alal oma pärleid kes väärvida head tasustamise, kuid mu jutu iva oli selles et igaüks on seal "hästi" tasustatud.







