kardan madusid ja hambaarste. kui ma väiksena käisin hambaarsti juures siis ma nutsin tükk aega enne seda.. nyyd ei nuta enam aga kui ma neid näen hakkab mul sees keerama ja ma kuulen kuidas mu süda tuksub sest see taob siis ikka tõesti kõvasti ja sama käib kaa madude kohta, aga kui ma neid näen siis lisandub veel röökimine..
Ämblikke ja madusid(kui nad mürgised ei ole) ma eriti ei karda. Ükskord käis koolis mingi maokasvataja ja siis sain isegi ühte ilusat kollast madu käes hoida
kardan et tydruk j2tab mind maha:S:( muid foobiaid naq ei ole aga mix te madusid kardate maod jumala lahedad ok v6ibolla kui kuskil öösel roomab mööda k6htu siis jh aga noh muidu normid ju
Ma olen elus vaadanud umbes 4-6õudukat ja ma kahetsen, et neid vaadanud olen.
Isegi kui telekast tuleb reklaam, et varsti kinodes siis ma keeran väga kiiresti hääle maha ja vaatan umbes 1 minut mujale.
Need õudukad mida ma vaatanud olen on väga rõvedad ja ma isegi 1-2 aastat hiljem õhtuti magama minnes näen neid jubedaid pilte oma silme ees.
Ma olen siegi nii madalale langenud, et vihkan õudusfilmide näitlejaid ja tegijaid ka.
Aga ämblikke ma armastan. Ussid on kama. Pimedus on tavaline. Kardan, et keegi varastab mu käsikirjad(raamatute) ja avaldab need enda nime all. Seda kardan ikka hullult:S:S:S
Ma üldiselt süste ei pelga, aga vot hambaarsti juures tekib selline väike paanikahoog, kui arst süsti mainib; lihased lähevad pingesse ja peopesad higiseks. Siiamani olen süstita läbi ajanud (noja.. hambaravita kah). Ja ma tean, et süst ei ole hirmus ja teabmis kui valus, aga ikkagi... ebameeldiv on. xD
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA
oiii seee süst mis igemesse tehakse on ikka küll... eriti veel hiljem on kõik süsti juurest nii valus ja.. kui süsti mainitakse hambaarsti juures siisma lähen näost siniseks ja kahe kilomeetri raadiuses on kuulda seda kuidas mul süda sees taob:S
Enamus lihtsalt ei ole oma foobiatest teadlik, sest pole vastavasse olukorda sattunud. Nii ka minuga, et mingeid foobiaid ei oska nimetada, erinevalt mr. Monk´ist, kellel seriaalis on neid üle saja külge poogitud. Olen kindel, et kui näiteks satudki kuhugi kitsastesse kohtadesse kuskil koobastes (The Descent), ning kinnijäämine on enamvähem kindlustatud on see tõesti vastik. Siis võib tõesti kartusest foobia välja areneda. Ise ei tunne ennast kindlalt madude seltsis, ning hoonete katustel ei ole ka just eriti kindel olek. Minu arust on näiteks maod ikka jubedad vingerdajad, lisaks oma mürgisele olekule. Olen ühte väiksemat ussi üritanud kinni püüda, kuid ta vingerdas ikka väga jubedalt ning läks lõpuks pooleks. Näiteks kõrgusega on ka sama lugu, et kui on piire olemas siis on okei, samuti köitega laskudes ning ka langevarjuga hüpates, kuid kui puudub turvalisust tagav element (piire, laskumisvarustus, langevari) siis on natukene jama majas.
ma kardan treppe millel on astmevahed sellised lahtised kust on vahelt läbi näha, aga samas redeli otsas tunnen ennast suhteliselt kindlalt. redeliga olen käinud maja katuse otsas (ästi järsk katus nii et redelilt maha astuda ei saa), aga taagepera lossitornist alla ei saanud.. lihtsalt kardan neid treppe..... kas see on mingi treppifoobia või lihtsalt hirm?
LunaLoveisgood wrote:Ma kardan ülekõige maailmas Õudusfilme.
Ma olen elus vaadanud umbes 4-6õudukat ja ma kahetsen, et neid vaadanud olen.
Isegi kui telekast tuleb reklaam, et varsti kinodes siis ma keeran väga kiiresti hääle maha ja vaatan umbes 1 minut mujale.
Need õudukad mida ma vaatanud olen on väga rõvedad ja ma isegi 1-2 aastat hiljem õhtuti magama minnes näen neid jubedaid pilte oma silme ees.
Ma olen siegi nii madalale langenud, et vihkan õudusfilmide näitlejaid ja tegijaid ka.
Aga ämblikke ma armastan. Ussid on kama. Pimedus on tavaline. Kardan, et keegi varastab mu käsikirjad(raamatute) ja avaldab need enda nime all. Seda kardan ikka hullult:S:S:S
Mind v2ga huvitab mis 6udukad need olid siis, et asi nii hull on ?
mina ei tea kas see on foobia või kartus aga ma nii õudsalt kardan palliga vastu pead saada, et see on vaikselt juba foobiaks üle kandund, ma vihkan üldse pallimänge ja kõike sellega seonduvat( va sulgpall ) , kindlasti mõni vastab selle peale et kõik kardavad vastu pead saada, aga minu hirm on hoopis midagi teistsugust
trintsu111 wrote:ma kardan treppe millel on astmevahed sellised lahtised kust on vahelt läbi näha, aga samas redeli otsas tunnen ennast suhteliselt kindlalt. redeliga olen käinud maja katuse otsas (ästi järsk katus nii et redelilt maha astuda ei saa), aga taagepera lossitornist alla ei saanud.. lihtsalt kardan neid treppe..... kas see on mingi treppifoobia või lihtsalt hirm?
Ennast tunnen ka natukene ebakindlalt sellistel treppidel. Ma ei karda kõrgust, aga ma kardan ehitisi. St kardan et see trepp ei pea vastu vms.
foobia v nii kardan t-särke millele on liiga kitsas krae. Joppe v mantli eest kinni panemist. hulkuvaid koeri, madusi, medaljoone asju kaelas kanda kuigi väga meeldib seda teha aga ei hakkan lämbuma ja öökima. salli ümber kaela panna.