Portugal

[JazZ-]

Portugal
Portugal (2018)

"Portugal" on sügav ja sume nagu suveöö, see on füüsiline kulg ja vaimne rännak, mille sihtmärgiks ei ole vaid geograafiline punkt maakaardil.

Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine. See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võib-olla isegi ei eksisteeri.

Järgides oma sisemist tungi algab otsingute teekond, mis on mänguline, muhe, läbinisti inimlik, täis eksimise ja uuesti alustamise võimalusi ning värvikaid karaktereid, kes kõik on teel ja kel kõigil on üks eesmärk – leida õnn.

"Portugal" vaatleb tänapäeva inimest, kelle tasakaalupunkt on paigast nihkunud. Kelle isiklikku ruumi on kogunenud kõike rohkem kui mahub.

Loe täielikku tutvustust siit

[Kickflick]

Kui kuulsin, et Lauri Lagle on tegemas filmi, olin kohe ootusärevuses. Juba tema lavastusi nähes oliselgelt tunda, et tema fantaasiameel ja mõttemaailm sobiks ka suurepäraselt kinolinale. Treiler oli küll nii mittemidagiütlev, kui üks treiler üldse olla saab, kuid film seda kindlasti polnud. Kunstilised ambitsioonid ei muutnud filmi liialt uimaseks ja venivaks. Margus Prangel ja Mirtel Pohla olid oma tuntud headuses, kuid pigem paelusid mind omapärased ja taotluslikult katkendlikud kõrvalosad, nagu näiteks Jörgen Liik, Anne Türnpu, Jarmo Reha jt. Filmis on küll tunda tüüpilise kaasaegse Eesti filmi tunnusjooni, kuid on väljenduslaadilt siiski elavam, helgem ja humoorikam. Intuitiivne filmikeel pani mind alles mõne päeva pärast aru saama, mida ma sellest filmist arvan. Usun, et teisel korral meeldib see mulle isegi rohkem.

[Ralf]

Hästi tasakaalukas film. Ei ole millegagi üle pakutud, samas pole ka ülemäära tagasihoidlik. Kui Pohla tegelane oleks põhjalikumalt lahti kirjutatud ja antud talle rohkem motivatsiooni, peaksin seda ehk lausa suurepäraseks karakterdraamaks. Tegevuse viimine välismaale mõjus pretensioonitu ja uudse käiguna, silm puhkas sealset rahulikku miljööd vaadates. Hea meel, et just Pohla peaosas on, temas on midagi meeldivalt madonnalikku, et isegi kui stseen igav on, siis teda ikkagi huvitav jälgida. Hea film, mis leiab oma toonid ja hääle.

[ethereal]

kinosaalis inimesi jälgides oli hästi näha, kuidas mitmed end väga häiritult tundsid ja tegelased neis ebamugavust tekitasid. Järelikult oli mitu suurepärast ja tõetruud rolli ja näitlejatööd

[Aivar2]

Filmi sisu peaaegu et puudus.Pohla oli hea kuid kõik muu ei kõnetanud mind.Kolm punkti Mirtel Pohlale.