Florida projekt

[JazZ-]

Florida projekt
The Florida Project (2017)

Willem Dafoe kehastab motelli juhatajat Bobbyt, karmi, kuid hellahingelist meest, kes üritab elanike kaootilises elus mingit korda luua. Filmi köitev keskne karakter on aga kuueaastane Moonee (Brooklyn Prince), üksikema ja hangeldaja Halley (Bria Vinaite) ettevõtlik tütar. Läbi tema silmade on motell nagu omamoodi imedemaa ja kogu lapsepõlv üks pikk värviderohke suvine seiklus. Kinematograafia küllastunud toonid annavad loole peaaegu muinasjutulise hõngu. Kuid õige varsti saab selgeks, et Moonee ja tema ema ebakindlas elus ei ole midagi muinasjutulist ning nende lootusetu olukord muutub järjest masendavamaks.

Loe täielikku tutvustust siit

[Kadii]

Selline vaatajasõbralikum versioon Gummost. Mis kõlab võib-olla nagu solvang, aga tegelikult oli väga nauditav filmielamus. Kui meeldib selline vaikne kulgemine, mis lõpupoole oma rütmi hakkab rikkuma, siis see on väga sobiv selle jaoks.
Lapsed olid ka väga ägedad leitud või siis vähemalt väga oskuslikult filmitud oma tavapäraseid asju tegemas, nende igapäevane elu ja olemine tundus väga noh .. igapäevane.
Mis natuke väheseks minu jaoks jäi, oli see Disney Worldi kujutamine, sest isegi imdb kirjelduses on sees see "...while living in the shadows of Disney World.". Käisid küll läbi mingid turistid ja olukorrad, aga selle peale oleks oodanud, et Miki kuskil nurgas vaikselt ja pidevalt istub.
(E: Tulin selle peale, et neid plotikirjeldusi kirjutavad kasutajad, niiet see pole seega nii suur jama.)
Arusaamatuks jääb tegelikult ka Dafoe Oscarinominatsioon selle osa eest, sest ta on ju nii paljuks rohkemaks võimeline. Või on see tema jaoks suur osa, kui ta rahulikku tegelast mängib?

Spoiler :

Discuss, kes lastekaitse kutsus? Ilmselge oletus oleks,et Ashley, aga mingis arutelus oma pojaga tõi ta ise välja,
et nad ei tohi samale organisatsioonile vahele jääda. Bobby? Vihane kliendist pereisa?

Aga 7/10 muidu.

[Ralf]

Kõige kallima Kadii palvel...

"The Florida Project" on lihtsalt üks neist õnnestunud slice of life tüüpi filmidest, mis mõjub pea dokumentaalselt ning suudab objektiivselt ja pretensioonitult jälgida inimeste, sh laste, eluolu kutsuvalt omapärases keskkonnas. Hästi hoidub Sean Baker sentimentaalsusest. Elutruu dialoog, veenvad osatäitmised ja rahulik rütm teevad sellest väga küpse draama. Ei ole see teos muidugi midagi ennenägematut või hullupööra värsket, aga jääb mulje, et režissööril õnnestus teha täpselt selline film nagu tahtis. Ja mina tantsisklesin kaasa.

[JazZ-]

Arusaamatuks jääb tegelikult ka Dafoe Oscarinominatsioon selle osa eest, sest ta on ju nii paljuks rohkemaks võimeline. Või on see tema jaoks suur osa, kui ta rahulikku tegelast mängib?

Mõtlesin ka filmi ajal selle nommi väljateenituse peale - ühest küljest ta nagu ei teinud suurt midagi, samas mängis oma tegelase usutavalt ja üsna nüansirikkalt välja. Ja jah, suutis mitte creeper'ina mõjuda, mis Willem Dafoe kohta on väga suur saavutus. Kusjuures meenutas mulle kohati 0lli või vähemalt kujutaksin teda umbes sellisena ette, kui ta kunagi Disney Worldis pesumasinaid remontima ja lapsi korrale kutsuma peaks.

Spoiler :

Discuss, kes lastekaitse kutsus? Ilmselge oletus oleks, et Ashley, aga mingis arutelus oma pojaga tõi ta ise välja,
et nad ei tohi samale organisatsioonile vahele jääda. Bobby? Vihane kliendist pereisa?

Mulle jäi mulje, et

Spoiler :

Bobby. Ma ei oska seda isegi kuidagi põhjendada, Universum lihtsalt juhatas selle info minuni. Igatahes oli tal lõpus nii "for the greater good" näoilme - oli näha, et tundis nii Halleyle kui Mooneele kaasa, aga samas sai aru, et pole lapse jaoks kõige parem kasvukeskond. Või siis pani hoopis mõttes oma ostunimekirja kokku, kes teab.

8/10

[Ralf]

Spoiler :

See, et film meilegi ei öelnud, kes lastekaitse kutsus, muutis olukorra veel reaalsemaks. Kujutan ette, et seda juhtub sageli, et lastekaitsesse helistaja tahab jääda anonüümseks. Ja tekibki olukord, kus emalt võetakse lapsed ära ja tal pole isegi kedagi süüdistada.

[JazZ-]

Spoiler :

See, et film meilegi ei öelnud, kes lastekaitse kutsus, muutis olukorra veel reaalsemaks. Kujutan ette, et seda juhtub sageli, et lastekaitsesse helistaja tahab jääda anonüümseks. Ja tekibki olukord, kus emalt võetakse lapsed ära ja tal pole isegi kedagi süüdistada.

Mulle üldse meeldis, et vaatajale terve filmi jooksul suhteliselt minimaalselt selgitusi jagati. Oli üsna mitu stseeni, mille puhul umbes 90% (isegi sarnases dokumentalistlikus võtmes üles võetud) filmidest oleks vähemalt paari sõnaga juhtuvat publikule elaboreerida üritanud.

Spoiler :

Näiteks see lifti juures toimunud vestlus Bobby ja tema poja vahel - võib-olla ei pannud ma ise tähele, aga minu meelest ei öeldud filmi jooksul kordagi otsesõnu välja, et see poiss Bobby poeg oleks. Sama lugu selle (januse) vanamehega - igas teises filmis oleks karakterite vahelisest dialoogist natuke selgemalt välja joonistunud, miks Bobby temaga nii kuri oli - praegu taandus paarile suhteliselt subtle'ile mänguväljakukaadrile.