Pat Garrett ja Billy the Kid

[Peata Ratsanik]

Pat Garrett ja Billy the Kid
Pat Garrett & Billy the Kid

New Mexico, 1881. Ajad on muutumas.
Billy the Kidi kunagisest kaaslasest Pat Garrett`ist on saanud šeriff ja kohalikud karjaomanikud palkavad ta maa Billy`st vabastama. Nii asubki ta Billy the Kid`i jälitama kuni lõpliku kokkupõrkeni Fort Sumneris.


Täielikku tutvustust loe siit.

[Forzelius]

Läks väga peale. Vestern nagunii üks lemmikžanre, aga siin oli nagu kõik olemas - liigutav lugu, head karakterid, suurepärane muusika. Väga klassikaline idee ja Peckinpahi nägemus oli mõnus. Kohati oli nagu ehk liiga stseenideks hakitud, kus iga surma lõpus hakkas järjekordne Dylani akustiline pala mängima, agano hea ju. See album ilmselt üks lemmikuid ka talt, kuigi suht ebatüüpiline. Ta enda karakter oli ka paras kloun muidugi, kohati meenutas oma veidrustega isegi mingeid Chaplini tegelasi. Kahju, et bob rohkem näidelnud pole.
Agajah, väga bromantiline ja nn lindpriide ajastu lõppu oli hästi kujutatud. Hingestatud.

[Ralf]

Kahju, et bob rohkem näidelnud pole.

Natuke ikka on. "Hearts of Fire'is" näiteks. Mis on suht piinlik kahjuks. Seal on vist filmiajaloo kõige naeruväärsem rusikahoop.

[Forzelius]

Einoh, jah, ma teadsin, et tal 1-2 lambikat rolli veel. Mõtlesin just mainstream-kinos. Tal oli ikka üsna põnev karakter ja tundus, et oskab näidelda rohkem kui nii mõnigi laulja. Mõnikord topitakse täiesti suvalt ikka neid kinolinale, siin nagu tundus, et oli potentsiaali veel ülegi.