Dunkirk

[Rain]

Dunkirk
Dunkirk (2017)

„Dunkirk“ on eepiline märulipõnevik, mis kujutab liitlasvägede sõdurite uskumatut evakuatsiooni Belgiast, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt, kui Natsi-Saksamaa sõjavägi neil tee ära lõikas ja neid Prantsusmaal Dunkirki rannal 1940. aastal teise maailmasõja ajal Prantsusmaa lahingus 27. maist 4. juunini piiras.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Christopher Nolani eepiline sõjafilm, kus...

Tom Hardy piloteerib hallis taevalaotuses väikest lennukit, rõõsa näoga sõdurid rühivad kaeblikult meres, üks abivalmis vanatoi juhib usinalt laeva ja noorest poisist saab läbi peapõrutuse saamise kangelane...
Vahepeal saab keegi püssist pihta ka (ma eeldan, sest verd ei näinud), aga ma ei mäleta enam, kes... või õigemini, kas ühelgi tegelasel oli nimi ka?

ehk siis...

VÄGA IGAV.

Mel Gibson sai "Hacksaw Ridge'i" eest veidi malakat, sest tegi äärmiselt brutaalse sõjafilmi heroilisest patsifistist, mis mõnede jaoks oli vastuoluline lahendus, aga Gibson suutis sõja traumaatilist õudset olemust ikka palju kaasakiskuvamalt edasi anda. Mulle sellised meditatiivsed uina-muina sõjafilmid ei istu. Väga kaalutu ja üksluine on see "Dunkirk". Värskendavalt mõjus asjaolu, et sündmused toimuvad valdavalt merel või selle kohal, aga seda tühjem ka film tundus. Ei hoolinud absoluutselt tegevustikust (õige narratiiv filmist nagunii puudub). Visuaalselt ei tee Nolan ka midagi, mida poleks juba enne tehtud.

Hardyle oli see ikka väga lihtne payday, ta ei tee sõna otseses midagi peale lennukis istumise, mask peas.

Jäi mulje, et Nolan ei taha lugu jutustada või publikut rabada, vaid tahtis lihtsalt teada, mis tunne on sõjafilmi teha.

[Zinera]

4/10
Nõus Ralfiga.

VÄGA IGAV.

Ootasin, et midagi põnevamat juhtuks ka (polnud kursis selle ajaloosündmusega), kuid midagi ei juhtunudki. Film on ilmselt rohkem seotud teise maailmasõja fanattidega, ei oskagi arvata, miks nii suured skoorid edetabelites. Vähemalt ühekordseks vaatamiseks kõlbas küll, st magama päris ei jäänud.

[Forzelius]

Väga äge oli. 3 ilusat stseeni korraga toimumas, Zimmeri muusika taustal mängimas. Võimas spektaakel, jäin väga rahule (soovitan Imaxis vaadata)

Spoiler :

http://www.nme.com/news/film/christopher-nolan-confirms-sir-michael-caines-dunkirk-cameo-2116158 heh

[Aivar2]

Muusika oli hea aga film väga igav.
Imelik et filmil on sotsiaalmeedias nii palju fänne.Kiidetakse visuaali.Tänapäeval korraliku visuaali loomine lihtne,kõik luuakse arvuti teel.Korralikku ja haaravat sisu aga luua ei suudeta.
Film on kaudselt sarnane Eesti mängufilmiga 1944 kus ka korralik visuaal aga sisu puudub.

[Rasmus]

Tbh enam ei mäleta väga midagi, aga emotsiooni pealt oli väga kõva film, suurejooneline ja whatnot. Algul tundus veits igav, kuna kolm tegevuspaika ja sissejuhatus võtab omajagu aega, aga lõpuks tasus see kõik ära, kuna keskosas oli pinge ikka tõsiselt laes. 8/10

[JazZ-]

Ikka tõsine pettumus mu jaoks. Ralf pole õigete arvamustega kunagi eriti silma paistnud ja Zinera vihkab nagunii valimatult kõike, aga tõesti ka sina, Aivar2? Ootasin enamat!

Annan endast nüüd parima, et külma loogika ja ratsionaalsete argumentide kombineerimisega ümber lükata mõned kõige absurdsematest kommentaaridest, mis siin teemas siiani silma on hakanud:

• "... aga film väga igav" - Ei olnud.
• "VÄGA IGAV" - SU EMA ON VÄGA IGAV!
• "Nõus Ralfiga" - Väide, mis lihtsalt kunagi tõene pole.

... või õigemini, kas ühelgi tegelasel oli nimi ka?

Olgugi et "Nolan kirjutab hingetuid tegelasi" on üks mu lemmikteemasi pärast "Tähtede äraarvamise mängu", ei ole seekord kriitika tühjade karakterite kohta minu arvates eriti paslik, kuna jutustati Dunkirki, mitte ühegi konkreetse sõjaväelase lugu. Paradoksaalsel kombel oli tegu kõige samastatavamate tegelastega, keda mul vist iial kinolinal näha on õnnestunud - suurema osa filmist oli tunne nagu võitleksin ise uppuvas laevas elu eest või pommitaksin lennukiga sakslasi, mitte ei mugiks mugavas kinotoolis popkorni*. Kuna ma pole sellist surmahirmu tundnud 5. klassi rahvastepallimängudest saati, jäävad eelnevalt väljatoodud "väga igav" kommentaarid mulle tõesti üsna arusaamatuks. Mis aga klassikalise narratiivi puudumisse puutub, siis see oli minu silmis pigem positiivne, igal juhul ei tekkinud mul kordagi igatsust mingi "Algul nõrgavõitu näiv sõduripoiss, kellesse kellelgi usku pole, päästab filmi lõpus toore tahtejõuga 2 miljonit inimest" looarenduse järele; publiku halvale närvikavale rõhumine oli palju huvitavam lähenemine. Nolan on muidugi ise ka tunnistanud, et "Dunkirk" on siiani tema kõige eksperimentaalsem film, nii et selles mõttes Ralfi "Nolan tahtis teada, mis tunne sõjafilmi teha on" kommentaar väga mööda polnudki, lihtsalt minu arvates sai ta sellega ka hakkama - võiks isegi öelda, et hästi.

* Mitte et ma seda kunagi teeks, popkorn on ilge.

LISAD

According to actor-director Kenneth Branagh, roughly 30 veteran Dunkirk survivors, who were in their mid nineties, attended the premiere in London. When asked about the film, they felt that it accurately captured the event but that the soundtrack was louder than the actual bombardment, a comment that greatly amused director Christopher Nolan.

(Ärge laske ennast video eksitavast pealkirjast eksitada)


Mu õe arvamus treileri põhjal:

tundub igav sojafilm aga seal mangivad cillian murphy ja tom fordy

8-9/10, see Nolan hakkab mulle juba täitsa meeldima!

[DaydreamDiamond]

Mõtted:

Jatsuga täitsa nõus, panid enamus minu mõtteid kirja. Mõjus värskendavalt, et kirjeldati sündmust, mitte ühe heroilise patsifisti võitlust vaenlase vastu. Eriti äge veel see, et kolm erinevat vaatenurka. Oleks olnud eht kui oleks saanud ka pilgu vaenlase tegutsemisele heita aga need oli teada vist niikuinii ja sedasi oleks ehk liiga tagaajamiseks läinud.

Olen jäänud kinolinast kaugeks, milletõttu on mind kergem ehk petta aga lennukistseenid olid Kosmose kinolinal ikka väga ägedad. Eriti suured plaanid+action merel. Isegi kuigi oli näha mitmeid Interstellar'ilt õpitud visuaalseid trikke. Lisaks veel hea heli. Kui need pommitajad taevast langevad, siis oli lennukimüra kõrvulukustav - nagu ma usun, et ta tegelt peakski olema. Meeldis

"Igav" ja "meditatiivne uina-muina" kommentaarid võtavad selle filmi puhul küll kukalt kratsima. Tekib tunne, et nägin mingit teist filmi.

Veidi võttis muigele, et lõpus tekkis pildi ja heli sümbioosis mingi Blade Runneri vibe.

Zimmeri muusika tavapäraselt tasemel, kuigi tema puhul ütleks tõesti, et tundus üsna kerge tööpäev.

Aivar2 -

Hetkel kõik.

[Jolt]

Riisusin mitmel korral eelnevate kommentaaride pealt materjali, et "Dunkirki" kaitsma asuda ja seejärel haarasin ikka kanderaami et... igatahes, mu katsed Ralfi ja Zinera poolt loodud negatiivsele foonile vastulööki anda kukkusid läbi. Aga peale pikka tühja tiksumist ja peale mitut läbi kukkunud katset enda mõtted kirja saada, teen nende lennukamate mõttekäikude kaitse all veel ühe katse.

Nagu mujal juba paremini öeldud, Nolan tegi filmi, mis on suuresti üles ehitatud tegevustiku vahetule edastamisele ehk kogemuse edasi andmisele. Selle eesmärgi parimaks täitmiseks on ta "Dunkirkis" teadlikult jätnud kasutamata mitmed vahendid, mis filmilasvatajatele kättesaadavad on ning proovinud redutseerida seda kogemust nii vähestele elementidele, kui vajalik. Selline käsitlus kas meeldib või ei meeldi. Sest see, et kõik kogevad filme subjektiivselt on ütlematagi selge, aga "Dunkirki" puhul kehtib see minu meelest tavalisest enam.

Seetõttu ei hakka ma kahtluse alla seadma kellegi teise kogemust. Kui "Dunkirk" ei suutnud teie meelt ülendada või teid haarata siis on see ainus, mis loeb. Ja subjektiivselt on teil täielik õigus olla kriitiline. Samas, kui keegi ootas mingit allteksti või keskeste karakterite tüüpilisemat arengukaart - mille JazZ- nii tabavalt kirja pani - siis see on ebaõiglane ootus filmi suhtes. Arvan, et natukene laisk on kaitsta mõnda filmi põhjendusega, et "aga see film ei üritanudki midagi enamat"... aga Nolan on olnud taaskord väga metoodiline ja seega on lõplikult vormistatud tõesti täpselt see, mida ta on kavandanud. Lisaks pole selline üksnes tegevustlikku kajastav film midagi enneolematut, isegi kui see on pigem harv nähtus. Näidetena võiks ilmselt välja tuua "Wages of Feari", "Le Trou-d" või ka "The Battle of Algiersi". Kõik on minu meelest totaalselt põnevad ja kütkestavad filmid.

Nii nagu ka "Dunkirk", mis mulle isiklikult jättis võimsa mulje. Pinge tundus katkematu, tegelased olid lihtsalt vormistatuna selged ning nende eesmärgid olid mõistetavad... Nolani viimaste aastate loomingu hulgas ere ja eristuv. Lahe on ainuüksi see, muusikaline illusioon, millele suur osa "Dunkirki" saatvast muusikast on üles ehitatud.
Ahjaa, mulle meeldiks kui see tänapäevaste peaaegu-tummfilmide teema jätkuks.

[ruut]

worst war movie evar

[meme]igav[/meme]

[Ralf]

Eks ta nii ole, et kui osade muusikaalbumite kohta öeldakse mood album, siis see on nn mood film.

[Rasmus]

worst war movie evar

[meme]igav[/meme]

Tekkis küsimus, et kas keegi teist on märganud kedagi, kes kirjutaks eesti keeles paremini kui ruut? Apart from Kivirähk või mingid sellised vennad. Teeb mu lausa kurjaks, kui hea sõnaseadmisoskus sellel tüübil on. Eriti kuna enamasti on ta arvamus täiesti vale (seekord küll mitte).

[barton fink]

Reamees Ryanite päästmine + a la Terrence Malick + kõhuvalumuusika, mida enamus vaatajatest ekslikult põnevuseks peab = Dunkirk

[JazZ-]

Christopher Nolani eepiline sõjafilm, kus...

Tom Hardy piloteerib hallis taevalaotuses väikest lennukit, rõõsa näoga sõdurid rühivad kaeblikult meres, üks abivalmis vanatoi juhib usinalt laeva ja noorest poisist saab läbi peapõrutuse saamise kangelane...
Vahepeal saab keegi püssist pihta ka (ma eeldan, sest verd ei näinud), aga ma ei mäleta enam, kes... või õigemini, kas ühelgi tegelasel oli nimi ka?

ehk siis...

VÄGA IGAV.

Filmi lugu mõjub igavalt vaid siis, kui ei oska seda enda jaoks huvitavaks mõelda.
Paratamatult kommentaarid stiilis "Mul oli igav" näitavad pigem, et probleem vaatajas ja mitte filmis.

[Ralf]

Mis su point on? Demonstreerida, et ma olen ka teatud filme igavaks kutsunud? Ma ei üritanudki vastupidist väita.