Sherlock

[Zinera]

2017 vist juba.
Aga mulle meeldis ka, et

Spoiler :

tegemist oli ikka seriaali osaga, kuigi alguses arvasin, et mingi random värk lihtsalt. Hästi tehtud. Siiski sisimas loodan, et Moriarty oleks ikka elus. Nii lahe tegelane.

[DaydreamDiamond]

Minule väga meeldis The Abominable Bride.

The Six Tatchers - ma ei tea. Esimene pool käis siuke lahmimine, et ma ei saanud kuidagi ühe ree peale sarjaga. Hiljem veits asi muutus ja draamat omagajagu aga...Ei tea.. Vaatame, mis järgnev osa toob. Ja mis selle veega seal toimub? Tuleb järgmine reichenbach fall?

[Garli]

The Six Thatchers oli lihtsalt imelik. Ma isegi ei tea, mida ma täpselt ootasin juba viimased kolm aastat (v.a eelmise aasta special siis, mis mulle meeldis), aga see polnud kohe kindlasti mitte see. Nii võõrastav ja polnud absoluutselt tunnet nagu vaataks uut Sherlockit. Tõsiasi, et ma vaatamise ajal mitu korda aega piilusin, räägib enda eest. Väga loodan, et neil on järelejäänud osadeks midagi erilist plaanitud, sest sellele esimesele on küll pealekat vaja.

[Falconic]

Siiani on mulle tundunud et suuremale osale vaatajatele, nii fännidele kui muidu meelelahutust otsivatele, jäi see osa kuidagi võõraks. On arvamusi, eriti rohkem pühendunutel, et võib olla oli see meelega selliseks aetud, kus miskipärast sügeleb kusagil kogu aeg selline tunne et midagi on valesti, aga täpselt ei osata sõrme peale panna. Ehk saab selgust järgnevatel nädalatel. Tegelikult juba enne esimest osa oli mul huvi 2. ja 3. osa vastu on tunduvalt suurem(ja ootamist ei leevenda ka tegijate kommentaarid ning arvustused).

[Forzelius]

Minu arvates polnud see üldse imelik võrreldes 3nda hooajaga. Seal oli ka juba üsna erraatiline ja hüplev narratiiv isegi Sherlocki standardite järgi. Siiski, jah. Esimesed 2 hooaega olid kuidagi lihtsalt...paremad. Väga vastumeelt midagi polnud ja üsna nauditav vaatamine, kuid pole päris see kütkestav Sherlock nagu ta olla võiks.

[Garli]

Oleksin Forzeliusega ilmselt nõus, kui ma vahepeal kolmandat hooaega teist korda vaadanud ei oleks. Oli samamoodi võõras ja korduse ajal juba palju kodusem ehkki jah, see erines esimesest ja teisest stiili poolest palju. Sama meetod võib ka selle kõige uuema osaga toimida, aga hetkel ei ole küll mingit tahtmist seda niipea uuesti vaadata.

[Forzelius]

4.2 oli fantastiline, võib-olla üks parimaid asju, mida nad teinud on. Ei regresseerunud 1-2 hooaja veidi lihtsakoelisemate asjade juurde, hoidsid üles seatud latti ja tegid uues võtmes väga nauditava müsteeriumi. Toby Jonesilt lihtsalt meisterlik etteaste. Väga nauditav.

[Garli]

Jep, see oli juba palju parem. Toby Jones (creepy!) ja Sian Brooke olid fantastilised. Olen nüüd viimaseks osaks 100% põnevil.

Spoiler :

Keegi veel kergelt facepalmis, sest ei aimanud absoluutselt, et tädi bussis, terapeut ja Sherlockil külas käinud "tütar" olid sama inimene? Vähemalt terapeut ja "tütar" nägid nii sarnased välja, et oleks võinud küll kaks ja kaks kiiremini kokku panna. Bussitädi olin juba peaaegu ära jõudnud unustada.

[Jolt]

Neljanda hooaja teine osa oli tõesti täiesti fantastiline, Sherlock oma hiilguse tipus. Ühtlasi peaks see kummutama teooria nagu oleks eelneva osa "midagi on valesti" tunne olnud mingi teadlik püüdlus vaatajaid alateadlikul tasemel häirida. Sherlocki igas hooajas on üks vähemalt üks selgelt nõrgem osa olnud. Seega on veidi naljakas, kuidas vahel tõlgendatakse ka nõrkusi voorustena.

Seoses Garli küsimusega.

Spoiler :

Ei pannud küll kogu pilti kokku, aga ma pöörasin nendele erinevatele naistele tähelepanu küll. Sest see dr Watsoni sextingu teema tundus lihtsalt liiga suure konksuna, tühjalt õhus rippumiseks. Seega otsisin sarnasusi nende karakterite vahel. Aga kaameranurgad ja grimm lollitasid mind lõpuks siiski ära ja Sherlocki trippimine tõmbas nii kaasa, et kaotasin selle mõttelõnga käest. Nii et lõpp polnud rabav, aga samas ei pannud ma siiski iseseisvalt pilti kokku.

Promo põhjal tundub kolmandal osal olevat mingi Skyfall'i vibe.

[Forzelius]

Panen esialgu selle siia, homme pikemalt.
Noh, kust alustada. Esiteks on juba viimased 2 hooaega Sherlock olnud suht memesari, üle hai hüppav iseenda paroodia. Kadunud on selline mõnus case-by-case feel ja pidevalt üritatakse olla liiga faking targad ja mingid kosmilist ploti ehitada. See kõik võib-olla oleks ka okei, kui pea iga episoodi story ei kannataks selle arvelt. Sa võid üritada teha mida tahes, aga kui su vundament pole tegelaste ja loo näol paigas, siis kukub see liivaloss varem või hiljem kokku. Episood 3 oli üsna õudne selles mõttes ikka, et pole ammu nii lolli jura näinud. Ma ei oskagi väga asjalikult ilmselt rohkem midagi öelda, sest see 4chani pilt võtab kõik paremini kokku, kui ma seda suudaks.
Loodan tulevikus veel näha, aga tõesti siis midagi nö "reboodi" näol ja tagasi lihtsamatesse aegadesse võtmes. Season 4 oli suht pettumus, isegi rohkem kui season 3, mis ka juba allakäigu märke näitas. Ärge üritage nii faking targad olla ja tehke asju nii, et te ise ka aru saate. A, ja rohkem Lestrade'i ka. 4nda hooaja juures häiris see, et keskenduti mingile Maryle liiga palju ja Lestrade, Molly, M(r?)s Hudson unustati liiga ära. Episood 2 jääb eredalt meelde tho, see oli fantastiline.

[Garli]

Ehh. Nii pettunud selles viimases osas. Iseenesest meelelahutusena oli ju hea ja igav ei olnud kindlasti, aga kui aju natukenegi tööle panna, siis The Final Problem logiseb vist absoluutselt igast otsast ja mitte vähe. Selline lülita-igasugune-loogika-välja-ja-naudi-sõitu lähenemine pole kindlasti see, mida ma sellest sarjast otsin, ja nüüd tundsin küll, et hakkab kergelt üle viskama. Ma ei taha enam eriti vaadata, kuidas nad muudkui kõike järjest suuremaks/eepilisemaks ajavad ja iga 15 minuti tagant mingeid pöördeid teevad, sest nad saavad. Tahan nüüd lihtsalt näha, kuidas eradetektiiv koos oma sidekickiga (võrdlemisi) usutavaid müsteeriume lahendab ja võib-olla, et kuskil taustal susiseks vaikselt midagi, mis episoodide peale laiali jaotub. Nii et parem oleks, kui see lõpumontaaž tähendas tagasi-juurte-juurdeish rebooti mitte lõppu.

Naljakas, et Jolt promo põhjal Skyfalli mainis, sest osa ise oli pigem Spectre moodi. Ses suhtes, et valmistas samamoodi pettumust.

Spoiler :

[DaydreamDiamond]

Kui rohkem ei tehtaks:

oleks okei, sest

Spoiler :

lõpp oli toreda monoloogiga ja justkui pani mingi punktilaadse toote sinna i peale. Ei olnud mingite cliffhangerit ega miskit.

oleks kahju, sest

Spoiler :

sari, mis oli alguses väga hea, saavutas minu jaoks haripunkti 2. hooajaga (ja mida finaal tollele hooajale ), jätkas minu jaoks võimsalt kolmanda hooajaga ja isegi Abominable Bride oli väga sümpaatne, kaevas end neljanda hooajaga täiesti mutta ja naelutas ise enda kirstu kaane ka kinni. Lihtsalt kurb. Null emotsiooni. Okei - vb 4.2 oli midagigi (ja seda ka tänu Toby'le). Aga kolmas osa...Näiteks see sequence kus nad järjest lahendasid seal ülesandeid tundus nagu Scary Movie - täielik iseenda paroodia. Cumberbatch pingutas küll kuid nii Gatiss kui ka Freeman tundusid mõtetega kusagil väga kaugel olevat. Ma olen rohkem tundnud pinget WC-s nr. 2-e oodates kui vaadates Sherlockit müsteeriumeid lahendades Moriarty tik-tak'i saatel. Mitte ükski asi ei tundunud usutav. Ja veel - kui kaua on võimalik tuua tagasi ikka ja jälle samu tegelasi. Ammu surnud ja maha maetud ja ikka leitakse mingi moodus. Üks kord tehakse - väga põnev ja intrigeeriv. Aga aina jaurates sedasi on see lõpuks lihtsalt vaataja lollitamine.

Ainuke põhjus, milleks tahaks veel ühte hooaega, oleks see, et taastataks algne sära ja sari lõpetaks olles tipus tagasi.

[Jolt]

Pean selle viimase spoileri sisse peidetud kriitikale mingi määrani vastu astuma. Neljandas hooajas on üks väga selgelt eristuv kõrghetk ja selleks on teine episood. Seda seisukohta on siin ka varem väljendatud, nii et suurt üllatust selles avalduses vast ei ole. Pigem pole ma nõus hoobiga nagu seisaks see epsiood tervikuna Toby Jonesi õlgadel. Too rollisooritus on küll suurepärane aga see antud osa puhul pole sugugi ainus voorus.
Too episood on läbinisti lahedalt lavastatud ja mõnusalt trippy ning reipa tempoga. Kusjuures, paremini kui kogu ülejäänud hooajas, suudetakse tolle osa puhul episoodilise loo pöörete vahele mahutada peategelaste vahelise suhetesasipuntra lahtiharutamisega kaasnev draama. Kõik, mis selles sarjast on hea ja mida mina vaatajana otsin, on tolles osas esindatud. Suurepäraselt illustreerib seda Nerwriteri analüüs, milles ta võtab vaid ühe stseeni juppideks lahti.

Muus osas olen nõus kriitikale alla kirjutama. Neljas hooaeg tervikuna oli päris valus pettumus. Garli on seda juba öelnud aga kuna mina ise tolle "Skyfalli" vibe'i paralleeli tõmbasin pean kajana kordama, et viimane episoodi juurte juurde tagasipöördumine kukkus välja "Spectre" sarnasena eneseparoodiana. Kõik need viited olnule olid nii pagana suured ja toretsevad justkui suudaks hästi konstrueeritud narratiiv üksnes nende toel püsti seista. Lisaks tehti neid need selgelt loogika arvelt. Nii et jah, sama emotsioon, mis "Spectre" puhul.