Alt üles

[Ronet]

Alt üles
High-Rise (2015)

Neuroloog dr. Robert Laing (Tom Hiddleston) kolib Londonist kaks miili läänepool asuvasse ultramodernsesse luksuslikku tornmajja, lootes sealt leida igatsetud anonüümsust. Paraku ei ole majaelanikel kavaski Robertile rahu anda. Jälgides keerukate sotsiaalsete arengute lahtirullumist selles isoleeritud hierarhilises kommuunis, otsustab mees heanaaberlikult seltskonda integreeruda. Eskaleeruv heitlus oma positsiooni säilitamise eest laostab järk-järgult nii Roberti head kombed kui terve mõistuse, täpselt sama moodi nagu üleüldine kaos on lagundamas kogu hiigelhoonet. Tuled kustuvad, liftid seiskuvad, kuid hullumeelne pidu läheb edasi. Probleemiks on inimesed. Valuutaks on alkohol. Imerohuks kõigi murede vastu on seks. Hiljem, istudes oma varemetes korteri rõdul ja küpsetades maja arhitekti, luksuslikus katusekorteris resideerunud härra Royal'i (Jeremy Irons) kalli tõukoera kintsu, tunneb dr. Robert Laing end lõpuks koduselt..

Loe täielikku tutvustust siit

[rauls]

Üliägeda visuaaliga linateos. Äärmiselt stiilselt on kujutatud 70-ndaid ja toda ulmelist kõrghoonet. Üks pöörasemaid filme, mida viimastel aastatel olen kinos näinud. Muusika kasutus meeldis ka väga. Muidu on tegu pigem raske filmiga, kus on palju vägivalda. Minu seansi ajal lahkus tubli neljandik inimesi saalist (ca 8 inimest 30-st). Ülem- ja alamklasside suhte kunstiline kujutamisega kritiseeritakse osavalt klassivahedest tulenevat ebavõrdsust. Meeletu ahnus toob kaasa kaose ja kaost on antud linateoses palju. Väga raju film. Soovitan kõigile, kes tahavad näha tavaliste peavoolu filmidega võrreldes midagi hoopis teistsugust. Ideaalne kinofilm.

9/10

[Ralf]

Ootamatult stiilne ja äärmuslik, aga ka taibukas film. Ballardi romaane on keeruline edukalt kinolinale tuua. Ben Wheatley sai sellega küll hiilgavalt hakkama.

ARVUSTUS

[Jolt]

Palju suurepäraselt teostatud hetki ja detaile - trailer tõestab seda ilmekalt - aga tervikuna see film minu jaoks kokku ei klappinud. Saan aru, et filmi montaaž peegeldab seda anarhiat, milleni filmi tegevustik lõpus jõuab, aga vaatamise käigus ei suutnud seda suunatust ja käest libisevat lugu nautida. Ralf tõmbas paralleeli Kubrikuga, lisaksin omalt poolt, et teine sama tugev seos tekkis Terry Gilliami filmide kõige manikaalsemate momentidega. Aga kahjuks on see seos tugevam Terry Gilliami viimaste aastate loominguga, mis pakatavad jätkuvalt energiast ja pöörasusest, aga ei puuduta. Ka "High-Rise'i" puhul jäid tegelased kuidagi väga kaugeks ja film mõjus justkui loodusdoki stiilis vaatlusena.

Säravate momentide, suurepärase kaameratöö, maagilise 70ndate atmosfääri, tugevate osatäitmiste ja veel mitme muu momendi tõttu väärib vaatamist, kuigi numbrisse vormistatuna paistaks mu hinnang sellele filmile üsna keskpäraselt leige.

Ahjaa, üks tugev pluss sellel filmil siiski on. "Snowpiercer" meeldib mulle "High-Rise'i" vaatamise järel veelgi rohkem.