Terasmees

[lostinthemist]

Snyderi viimane film "Sucker Punch" oli väikest viisi pettumus, kuid "Man of Steeliga" tõepoolest lunastas ta ennast. Mul pole sõnu.
Mitmed mu sõbrad kindlasti teavad seda juba, kuid ma olen vist anarhist. Tähendab, kirglik anarhist südames. Sest mulle meeldib täiega, kui filmides lammutatakse pilvelõhkujaid. Selles mõttes juba ei tasu imestada, miks mulle need Godzilla filmid nii palju meeldivad. Ainuüksi vaatepilt sellest ilusast kaosest, kuidas pilvelõhkuja variseb kokku või hävitatakse, on üleni meelierutav. Tuletagem meelde näiteks "Transformers 3" hoone lõhkumist. Ai tra kui traileris näidati vilksamisi selle hoone kukkumist, siis mul läks täiega märjaks. Täpselt sama lugu "Battleshipi" traileriga, kuigi film oli enam-vähem keskmine. See erutab mind isegi mängudes, ning ausalt, mu reaktsiooni oleks pidanud keegi kõrvalt filmima, kui Battlefield 4 võrgumängus pilvelõhkuja varises kokku... no püha tuss raisk.
See selleks. Ma olen ainult esimest "Man of Steeli" tõsimeelset trailerit näinud, mille tagataustaks mängis lugu "Sõrmuste Isanda" soundtrackist. Kuid eales poleks suutnud arvata, et filmi viimasel kolmandikul suudab Snyder nii palju silmailu nautida nimelt hoonete lõhkumise näol.
Aaaaaaaaaa....
Kordan veelkord: mul pole sõnu. Viimne otsustav võitlus Zodi ja Supermani vahel oli võimas ja vaatemänguline. Kiired löögid, mis lennutavad kaugele, ühest, teisest ja kolmandast pilvelõhkujast läbi ühe hoobiga.
Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah!! Aitäh, Snyder!

Muuhulgas, lammutamine kõrvale jätta, oli tegemist tõesti hea ja stiilse filmiga. Polnud pooltki nii süngete toonidega nagu esimese traileri põhjal võinuks arvata, samas suudeti säilitada tõsine toon, mis mängis filmile kasuks. Kaameratöö oli vapustav, eriti lahingustseenide ajal. Visuaalselt oli film väga ilus. Nii eredalt on meeles möllujärgne transsilik stseen, kus peategelane vaatas päikest läbi sõrmede kajava vaikuse taustal. CGI, kaameratöö ja visuaalidega tehti head tööd. Kui film pole üles võetud 3D-kaameraga, siis pole mõtet postkonversiooniga mässata, sest see ei anna mitte midagi juurde. Vähemalt ei teinud konkreetselt elamust halvemaks. Kiita saab ka näitlejatööd ja filmi ülesehitust. "Man of Steel" oli põnev algusest kuni lõpuni. Ei mõelnud kordagi, mis kell võib olla juba.

Spoiler :

Kuigi tegemist võib olla pisiasjaga ja ehk on asi kõigest minus... siis üks ja ainus asi, mis mulle tõsiselt ei meeldinud, oli see, kui Lois tuli Supermani juurde filmi lõpus kohe pärast Zodi tapmist - pärast seda kui Superman & Zod kaklesid end otseses mõttes miilide kaugusele ja siis dang... Lois leiab muidugi üles koha, kuhu nad maandusid ja jõuab sinna paari minutiga läbi linna, mis on omadega rusudes. Äkki ta on hoopis Superwoman ja see selgub järgmises filmis? Stseen oleks minu meelest toiminud mõjuvõimsamalt, kui ta oleks lihtsalt üksinda jäänud sinna Zodi laipa vaatama ja oma kurbust välja elama... kuidas ta vaatab Zodi, mõeldes samal ajal, et tappis just oma ainsa liigikaaslase ning on nüüd päriselt üksinda ning hoiab endaga oma rahvuse suurt pärandit.. üksinda hiigelsuures tühjas ruumis. No on ikka vaja mingi naine toppida sinna.

Kiita võib samuti Supermani kostüümi - kaotati ära need trussikud.
8/10

[filmiarvustus]

Olen üllatunud, et selliste stsenaristide sulest on tulnud niivõrd nõrga sisuga film, millest on vajaka põhimõtteliselt kõik huvitavad karakterid. Film kannatab suurte puuduste all ning on totaalne segadus. Puudub omane huumor ning karakterite arendus, mida ehib suurel hulgal filmivigu, mida ei saa andestada. Hea muusika tasutal on näha suurel hulgal igavat hävitamist, mis ei paku mitte midagi ning on ajaraiskamine. Sisu ei oma mingisugust põnevust ning on üpris tõenäoline, et ekraani ees hakkab igav. Film toob ekraanile uudse mütoloogia, mis loodetavasti hakkab elama filmi järgedes. Kahjuks on uus film põrumine ning suurem pettumus kui oleksin julgenud karta. Kindlasti ei soovita ei seda filmi mitte ühelegi fännile. Ühekordseks vaatamiseks sobib neile, kellele istuvad tühjad märulid.
Hindeks 5/10.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: http://www.filmiarvustus.eu/2013/06/man-of-steel-2013-vaga-kaugel.html.

Häid filmielamusi.

[Ralf]

Võib-olla ma olen liiga harjunud Christopher Reeve'i "Superman'ide" lõbusameelsuse/naiivsusega ja see on puhtalt minu arvamus muidugi, aga Snyder keeras selle filmi ikka täitsa putsi. Kurb, kuna film on Kal-El'i ja tema maailma suhtes väga lugupidav ja aupaklik. Niisugune melanhoolne arthouse-värk lihtsalt üldse ei läinud. Liiga palju rappumist ja hüppamist ja katkemist, rääkimata nendest lollidest zoomimistest ja olematust saturatsioonist. Nagu üritaks pärast hommikul ärkamist peas kokku panna imelikku unenägu, mida öösel nähtud sai. Lõpulahing jättis ka täiesti külmaks; nõustun siinkohal paari eelkõnelejaga, kelle meelest see oli lihtsalt väga nüri kolkimine. 45 mintsa järjest ka veel! Lausa vägivaldselt üritati eristuda vanadest "Superman"-idest nii stiili kui loo poolest, kuid see tõi ainult halba. Polnud isegi nii nagu tavaliselt, et algab normaalselt ja siis muutub progressiivselt halvemaks. Juba need esimesed minutid Krüptonil panid mõtlema, et ei tea, kas kohe ilmub Kevin Sorbo kuskilt välja. Aga nagu mainitud - täiesti maitse asi, kindlasti on palju selliseid, kellele niisugune toon ja lähenemine meeldib. But all that fucking lens-flare.....
http://rlfstr.blogspot.com/2013/10/man-of-steel-2013.html

Olen ma ikka totter tegelane, kui filmis tehakse nalja, siis ma kobisen, et miks see tõsine ei või olla, ja kui film on tõsine, siis ma kobisen, et miks see nii tõsine pidi olema.

[Pixie]

Lugedes siin teiste arvamusi, olin paljudega nõus ja palju tahaks vastu vaielda, aga eks ta ole lõppude lõpuks maitse asi. Mis ühele meeldib, ei pruugi teisele üldse sobida. Filmis oli palju ilusaid kaadreid, värvigamma lisas omapärase efekti ja silmailu oli luskuslikult. Efektidest ja muusikast pole üldse mõtet rääkida, mõlemad väga head. Negatiivsema mulje jättis loo lineaarsuse puudumine, vähemalt seni, kuni näidati flashback'e. Clark'i lapsepõlv tundus aeg tema elus, mida oleks just võinud rohkem näidata. Erinevas vanuses Clark'i kehastavad näitlejad olid hästi valitud.

Äkki kui oleksin võimete avastamise jms teinud läbi koos tegelasega, oleks ma temast rohkem hoolinud, sest filmis nähtud ajas edasi ja tagasi hüppamine suutsid lõppkokkuvõttes jätta peategelase suhtes liialt ükskõikseks. Mind pani imestama, kui rahulikult reageerisid inimesed neid ümbritsevale hävingule ja kaosele. Kui vaja näidata neid, siis palun lisage ka veidi emotsioone. Väga liigne tundus olevad Daily Planet ajakirjanike ellujäämiselooke keset hävinevat linna. Koera päästmise stseen oli ka kind of rumal. Oleks võinud parem viisi välja mõelda, kuidas saavutada sellega saada tahetud tulemus. IMDb trivia järgi on film easter egg'e täis, aga teist korda niipea vaatama ei kipuks.

[damon]

Tõesti, esimene hea Superman'i film! Korralik superkangelaseks kasvamise lugu.
Nõusutun eelkõnelejatega, et Costner oli hea leid ja toimis väga sügavamõttelisena.

Lisaks ka tilluke viide Lex Luthorile.

Ma küll ei märganud ? Kas pean uuesti vaatama ?

Kiita võib samuti Supermani kostüümi - kaotati ära need trussikud.

Täpselt minu mõte!

8/10 - ootuses, et järg on veel parem.

[LiveForThis]

Lõpumadina ajal oli ühel majal hiigelsilt LuthorCorp.


Vaatasin ka hiljuti uuesti üle. Kohati nati liiga suhkrune ja naiivne, aga peaaegu see õige nolanlikkus tabati ikkagi ära. Meeldib, meeldib väga.

4/5

[Zinera]

3/10
Üks halvemaid Supermani lugusid, mida näinud olen. Nii pikk ja lohisev ja ebaloogiline. Michael Shannon oli hea, Kevin Costner ka, aga muud toredat siin filmis ei olnudki. Lihtsalt 2,5 tundi eriefekte...

[Rasmus]

2013. aastal jäi millegipärast vaatamata, aga ega ma millestki väga ilma ei jäänud. Täiega "Fantastic Fouri" Vietnam flashback, alguses eriti. Nii tundetu ja üksluine lammutamine. Visuaalne pool on täielik katastroof, alustades täiesti naeruväärsetest eriefektidest (nagu mingit Syfy telefilmi vaataks, reaalselt) ja lõpetades kasutatud värvigammaga, mis igasuguse vaatemängulisuse nulli keeras. Absoluutselt ei mõista, miks Snyder hallidest toonidest nii fastsineeritud on - neid on ju lihtsalt igav vaadata. Action-stseenid on eranditult pingetud - peamiselt seetõttu, et Superman nagunii mingeid vigastusi ei saa. Halva režii võib veel sinna juurde lisada: värisev kaamera, mõttetu zoom jne. Võib-olla kinos oleks olnud mingigi lootus tegevustikku "sisse minna" ja kuidagi tegelaste käekäigust hoolida, aga kodus väiksemalt ekraanilt lihtsalt vaatad seda arutut möllu ja pööritad silmi. Nii kaugeks jääb. Väljaarendamata tegelased ja mida ei - kuidas siit üldse mingit vaatajapoolset investeeritust loota võib? Näiteks Kenti ja Lois Lane'i suhe tuli täiesti tühja koha pealt - mingit loogilist arengut (või arengut üleüldse!) seal polnud. Okei, Kenti lapsepõlveprobleemid käisid loost põgusalt läbi, aga täiskasvanud Superman oli ikkagi pigem tundetu lihamägi kui emotsioonidega tegelane. Paar korda karjus kõvema häälega, aga sellest jääb väheseks. Huumor oli väga pealesunnitud ega sobinud kuidagi ülejäänud filmi tooniga.

Loo jutustamise viis mulle iseenesest meeldis, noorusea flashbackid pakkusid vähemalt vaheldust.

IMDb hinne (7,2) on selge tõestus, kui ebaadekvaatne sealne hindamissüsteem on. Parimal juhul keskpärane film, ja seda täiesti objektiivselt.