Pahupidi

[uLtImAtEcRiTiC]

Pahupidi
Inside Out (2015)

11-aastane Riley peab läbi tegema oma senise elu kõige suurema muutuse - kolima perega kodusest Minnesotast kaugele San Fransiscosse, kuhu viib isa uus töö. Kaugele seljataha jäävad kõik tuttavad kohad, kõik sõbrad ja kõik mälestused. Küll aga reisivad temaga tema "peakorteris" kaasa tema emotsioonid: Rõõm, Kurbus, Hirm, Vastikus ja Viha, kes kõik soovivad, et Rileyga läheks kõik hästi, tal oleks alati turvaline ja keegi ei teeks talle ülekohut. Peakorteris hakkavad aga asjad vägisi käest ära minema ja tormiliselt arenenud sündmuste tõttu leiavad Rõõm ja Kurbus end peagi Riley pikaajalise mälu sügavatest soppidest. Koos tüdruku kujuteldava sõbra Bing Bongiga peavad kadunud emotsioonid alustama pikka ja rasket tagasiteed peakorterisse, kus samal ajal Hirm, Vastikus ja Viha püüavad jooksvalt probleeme "lahendada"...

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Nope, nope, nope.
Lihtsalt eripärane idee does not a good movie make. Naersin animafilmi kohta kummaliselt vähe, ei tundnud millegagi emotsionaalset sidet, suurema osa ajast kratsisin lihtsalt filmisisese maailma reeglite peale kukalt.
Arvustus

(Ja lühifilm "Lava" on üks nõmedamaid asju, mida üle tüki aja näinud)

[Rasmus]

Ma ka päris sellises vaimustuses pole nagu kogu ülejäänud maailm, aga halvaks filmiks nimetada on ikka ilmselge liig. Loogikavigu jagus küllaga, selles osas olen Ralfiga nõus. Ise ootasin ka pisut tõsiseltvõetavamat teost, kuna päris palju on kuulda olnud, et see film pole sugugi lastele suunatud, aga kohati mõjus ikka täitsa õppefilmina ja lapsikusi jätkus küllaga. Pigem tekkis huvi, kuidas saaks sama ideed rakendada propa täiskasvanute filmi tegemisel (ei pea silmas pornot, tardid) – sellest võiks midagi hoopis lahedamat välja tulla. Emotsionaalne side tekkis samas ikkagi ja

Spoiler :

Bing Bongi surm

on kõige kurvem Pixari hetk since "Toy Story 3" lõpp.

"Laava" oli tõesti kräpp. Võiks lausa öelda, et ei hooli.