20 000 päeva Maal

[Soprano]

20 000 päeva Maal
20,000 Days on Earth (2014)

See kunstnikest filmirežissööride Iain Forsythi ja Jane Pollardi esimene täispikk dokfilm hüpleb väljamõeldise ning reaalsuse vahepeal, kajastades rokiikoon Nick Cave'i elu, kui too töötab oma 2013. aasta albumi "Push the Sky Away" kallal.

Film on Bad Seedsi laulja elu 24 (välja mõeldud) tunnist ning Cave räägib oma tööst, kunsti olemusest ning muusikalise esinemise religioossusest. Filmis on lõike live-esitustest, Cave'i tööst muudes valdkondades ning ootamatuid stseene – näiteks hetk, mil Cave satub samasse autosse Kylie Minogue'ga, kellega ta on varem koostööd teinud. Selline kombinatsioon loob filmi, mis pole enam pelgalt tavaline muusikaline eluloofilm.

Kohati on film erakordselt intiimne ning Nick Cave'i fännidele on selle vaatamine lausa kohustuslik, sest muusik on enda ja oma loomisprotsessi suhtes värskendavalt aus. Siiski läheb "20 000 päeva Maal" kaugemale Cave'ist kui indiviidist ning on põnev kunsti ja inimolemuse vaatlus. Dokumentaalfilm ei muutu tänu peenele huumorile liiga raskeks. Kaval, mänguline ja kohati sügav on "20 000 päeva Maal" suurepärane film tänapäeva ühest kõige inspireerivamast muusikust.

2014.poff.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[rauls]

Tegu ei ole jah klassikalise eluloodokiga muusikust, kuna palju on lavastatud. Üheks huvitavamaks osaks filmis on Nick Cave'i loomeprotsessi köögipoole näitamine. Vahepeal läheb muusika tegemine lihtsalt lahedaks jämmimiseks, mida oli tore vaadata. Nick Cave jättis muidu endast põneva ja ladusa inimese mulje. Huumorist ei tule puudust. Filmi naelaks oli aga raudselt "Jubilee Streeti" live-esitus - see on lihtsalt lummav ja võimas ning ülihästi monteeritud. Need olid kõige nauditavamad 5 minutit, mida ma see aasta kinos olen kogenud.

8/10

[Soprano]

Filmi naelaks oli aga raudselt "Jubilee Streeti" live-esitus - see on lihtsalt lummav ja võimas ning ülihästi monteeritud. Need olid kõige nauditavamad 5 minutit, mida ma see aasta kinos olen kogenud.

+1

Koos Whiplash'iga olid need 2 kõige võimsamat filmi lõppu sel aastal ja mõlemas mängitakse lihtsalt muusikat.

[Ralf]

Kui rääkida "20,000 Days on Earth'ist" kui muusikateemalisest dokfilmist, mida see on vaid kaudselt, on sulaselgeks eeliseks juba asjaolu, et Cave isiklikult nii pühendunult kaasa teeb, ja ega vastasel juhul filmi õigupoolest eksisteerikski — tema on jäägitult selle süda ja hing. Tänu Cave'i otsusele omanäolisele projektile täielikult anduda, ongi tegemist millegi hulga universaalsema ja unikaalsemaga kui kõigest ühe tähelepanuväärse muusiku põgusa portreega.
Arvustus