Patu linn 2

[Rasmus]

Patu linn 2
Sin City: A Dame to Kill For (2014)

Frank Milleri ja Robert Rodrigueze lavastatud järg-eellugu 2005. aasta krimipõnevikule "Sin City", põhineb peamiselt teisel raamatul "Sin City" seerias. Kaks Milleri klassikalist lugu põimitakse uute lugudega, karmide kodanike teed ristuvad kurikuulsate linnaelanike omadega.

Loe täielikku tutvustust siit

[DaydreamDiamond]

1. treilu - ei oska midagi halba öelda ..vb muusika just liiga palju ei sümpatiseeri...aga äkki just sobib

Ma ei ole väga kursis ajajoonega aga

Spoiler :

huvitav, et nii Marv kui ka Hartigan elus on..

[Garli]

Sin City lood ei jooksegi järjest.

Spoiler :

Lisaks elusolevatele Marvile ja Hartiganile on siin Dwight enne näooperatsiooni, keda seekord siis Josh Brolin mängib. Ei tea, kas lõpus näeb Clive Oweni cameot ka või CGItakse tema nägu lihtsalt Dwightile ette, sest kui õigesti mäletan, siis ADTKF ongi see lugu, kus ta omale uue näo saab.

[LiveForThis]

Oijah, üsna kahvatu, eriti kui võrrelda esimese osa uudse ja unikaalse lähenemisega. Nüüd mõjub kogu Sin City stiil lihtsalt ägedana, aga suurt pinget enam ei paku. Sisuliselt sama lugu. Tegelased on kuidagi kuivad ja ei tõmba üldse kaasa. Lugude areng ja filmi üldine struktuur on igati äge ja kõik see tirib kogu aeg sügavale endasse , sest noh kogu see hunnitu stiil ja karmid tegelased oma karmide monoloogidega on lihtsalt niivõrd toredad, aga pärast jõnksatusega sisse tirimist hajub kogu võlu, sest lugudel puudub justkui pinge, ei tõmba kaasa ja lihtsalt mõjub väga kahvatu ja tuimana. Pigem meenutas Sin City 2 mulle, et esimene osa oli ikka pagana vinge.

Värskus on kadunud. SN2-el ei ole enam nagu midagi öelda.
2/5

[Zinera]

Oijah, üsna kahvatu, eriti kui võrrelda esimese osa uudse ja unikaalse lähenemisega. Nüüd mõjub kogu Sin City stiil lihtsalt ägedana, aga suurt pinget enam ei paku.

Ma ei tea, mis sul viga on, aga teist korda ei saagi asi "uudne ja unikaalne" olla, sest see tuleb TEIST korda. Lugu jätkati samas stiilis, lihtsalt järg ei ole pahatihti enam nii vinge, kui esmane film.

Ise hindan 6/10. Polnud nagu häda midagi, piisavalt põnevust, siiski oleks eelistanud neid lühifilme rohkem, kui lihtsalt pikka joru.

Spoiler :

Lemmikuks oli Gordon-Levitt'i lugu, aga ka Alba oma oli väga hea. Bruce Willis oli suht pointless, kui ta ainult kummitas seal vaikselt, hea, et lõpus Nancyle vähemalt kasulik oli.
Ja kõige haigem oli see kollane elukas nendel piltidel, miks see isa ei võinud varasemaid pilte pojast jätta?
Prostituudid olid ka kehvemad, eelmine kord olid rohkem loosse põimutud, seekord nagu taustamüra. Kuigi Miho möllas täie rauaga, siiski polnud ikka see...

[LiveForThis]

Oijah, üsna kahvatu, eriti kui võrrelda esimese osa uudse ja unikaalse lähenemisega. Nüüd mõjub kogu Sin City stiil lihtsalt ägedana, aga suurt pinget enam ei paku.

Ma ei tea, mis sul viga on, aga teist korda ei saagi asi "uudne ja unikaalne" olla, sest see tuleb TEIST korda. Lugu jätkati samas stiilis, lihtsalt järg ei ole pahatihti enam nii vinge, kui esmane film.

Mul on viga ainult nii palju, et see reegel "järg on alati meh-im kui esimene" ei pea just alati paika, teist korda on alati võimalus end taas tõestada. Ja eriti just Sin City puhul oleks pidanud järg olema veel ägedam ja värskem kui esimene, ikkagi ligi 10 aastat möödas ja puha. Kogu see uudne ja unikaalne stiil oleks saanud taaskord rahvast rabada, nagu esimene seda tegi. See justkui annabki eelduse, et nüüd, kui kõigil Sin City meelest läinud, saavad nad taas tulla ja üllatada. Seda aga ei juhtunud, sest tundus, et nad väga ei panustanudki sellele. Pigem jäi selline lõdva randmega tehtud järje mulje.

[Ralf]

Mulle täitsa sobis.
Arvustus

Spoiler :

Ja kõige haigem oli see kollane elukas nendel piltidel, miks see isa ei võinud varasemaid pilte pojast jätta?

Hea tähelepanek...

[uLtImAtEcRiTiC]

Mul oli enne kinno minemist 3 põhjust, miks mu ootused Sin City järje osas olid olematud. Kõige olulisemaks eemalepeletajaks oli (jälle) treiler, mis tundus lihtsalt... vale. Lühidalt, nägi välja nagu vaese mehe Sin City. Teine põhjus oli kolossaalne flop USA's, mis polnud hea märk. Ja punkti pani nii filmi väljatuleku aasta kui ka kuu. Järg oleks fännidele korda läinud veel u. 5 aastat tagasi, kuid mitte 9 aastat pärast esimest osa. Lisaks on augusti lõpp tavaliselt (suve)filmide surnuaed.

Kõike seda arvesse võttes - Patu linn 2 polnud nii hull kui kartsin, kuid film on äärmiselt ebaühtlane. Esimene kolmandik (Josh Brolin + paljas Eva Green) oli isegi samal tasemel esimese filmiga. Teine lugu (Joseph Gordon-Levitt'iga) oli ka veel hea, kuid näitas juba logisemise märke. Viimane kolmandik (Jessica Alba) oli juba täiesti antiklimaatiline. Ehk siis film kulges sujuvalt langevas tempos.

Kokkuvõtvalt ütleks nii - kui sulle meeldis esimene osa, siis võid järje uudishimust korra ära vaadata.

Olen selles suhtes täiesti nõus, et ootused ei olnud peale treileri nägemist just teab mis kõrgel. Täpselt kuu aega pärast selle nägemist on mul eelkõige meeles 3 märksõna, mis minu jaoks "Sin City" järge iseloomustavad: kordused, esimese osaga võrreldes nõrgem sisu ja venimine. Sellele vaatamata ei ole tegemist rämpsuga, aga võrreldes esimese osaga jätab "A Dame to Kill For" tublisti soovida.

Josh Brolin < Clive Owen

5/10

[Spellbound]

Kuu aega on möödas ja ma ei mäleta filmist enam midagi konkreetset. Marvi tapvalt humoorikas tegelaskuju oli kõige põnevam osa esimeses filmis ja oli seda ka ilmselt nüüd, sest ainsana mäletan filmist tema tapatööd ja väga tabavaid kommentaare

Spoiler :

Nancy Callahan: Looks like trouble.
Marv: Looks like Christmas.

või

Marv: [takes a punch] Just another Saturday night...

Sisu poolest oli film ääretult kuiv andmine otsast lõpuni. Liiga vastu nina dialoogid (isegi esimese osaga võrreldes) ei muutnud ka asja paremaks. Tegelaskonda läbiv Marv ja kuri kuberner hoidsid seda kompotti kuidagi koos, aga lõpuks tekkis ikkagi mõte, et milleks see film üldse tehti. Selles pole enam mitte midagi erilist, mis nõuaks vaatamist või pakuks midagi "uudset ja unikaalset" (jah, järjed võivad TEIST korda mõjuda samamoodi).
Ma ei ootanud filmist midagi. Mõte teisest osast oleks huvi pakkunud aasta või kaks pärast esimest, aga 10...pigem mitte. Mitte midagi oodates ei saa ka kuidagi pettuda. Filmi vaadates oli selge, et näitlejad andsid endast parima (vaene Miho vahetati teise näitleja vastu) ning Brolin ja Levitt töötasid neile antud materjali najal täie mõnuga. Kui esimese osa lood on siiani selgelt meeles, siis teises osas olid need kas liiga ühesugused või selge alguse ja lõputa või lihtsalt kuhugi kadunud jutud Basin City elanike saatustest.

Must valge visuaali võidukäik oli endiselt suurepärane ja CGI-d täis stseenid mõjusid 3D-s sellevõrra ka huvitavamalt ja efektsemalt.

5/10

[lostinthemist]

Mis vahet sel on, kas paar või kümme aastat tagasi. Näiteks mina olin erakordselt elevil filmi "Predators"i suhtes, mis oli mõningas mõttes reboot/täiendus saagale ja mis.. üllatus-üllatus ilmus tervelt 20 aastat pärast eelmist filmi. Ristsugutise filmid jätan välja. Visake loll jutt suhu tagasi, fännid ei kao kuhugi ära.
"Sin City 2" meeldis mulle küll. Logises mis ta logises, olid puudujäägid kindlasti olemas, aga vaatamist ei kahetse. Marvi sarkastilised märked, stiilne muusika ja endiselt bad-ass atmosfäär, karismaatiline Eva Green. Sobis ajaviitena. Aga ma ei tunne, et kümneaastane vahe oleks liiga teinud.
6/10

[Jolt]

Noo, tuleb nii välja ja lisaks ilmsele see-on-ju-esimese-klassi-arvutus vahele on veel mitu erinevust kümme või kaks aastat hiljem tehtud järje vahel.

Esmalt on igal filmil oma ajaline kontekst. Esimene Sin City oli midagi värsket ja uut ja sellel hetkel üsnagi seninägematut. Koomiksifilmid ei laiutanud 2005. aastal veel üle poole suvise kinokava ja filmitööstus alles otsis retsepti, et mis osad ühest koomiksist kannatab paberilt filmi üle kanda. Nii üks-ühest tõlget, nagu Sin City, polnud tollal veel tehtud. See, et materjal inspireeris Rodriguez't, oli tajutav.
Teiseks on lavastaja vorm. See on mingi üleüldiselt kehtiv tendets, et vanad lavastajad lähevad laisaks. Samal põhjusel ütles Tarantino, et paneb kaamera käest ära enne, kui silm enam teravalt ei näe. Sin City: A Dame to Kill For kannatabki eelkõige tolle teise häda käes. Filmi vaadates on lihtsalt kuidagi tunda, et Rodriguez ise ka enam ei viitsi. Ta pole enam sama tüüp, kes kümme aastat tagasi jätkuvalt püüdis ennast vaatajale tõestama. Vahepealse ajaga on ta ära suutnud teostada projektid, kus tal on absoluutne vabadus luua täpselt seda, mida ta tahab. Nii et aur on Sin City järje ajaks lihtsalt otsas.

[Ralf]

Sin City: A Dame to Kill For kannatabki eelkõige tolle teise häda käes. Filmi vaadates on lihtsalt kuidagi tunda, et Rodriguez ise ka enam ei viitsi. Ta pole enam sama tüüp, kes kümme aastat tagasi jätkuvalt püüdis ennast vaatajale tõestama.

Sirbi arvustus toob midagi sarnast välja, aga veel huvitavama põhjendusega:

Teise kitsaskohana võib välja tuua truuduse algmaterjalile: Robert Rodriguez on lavastanud filmikaadrid ja dialoogid otse koomiksist. Kui esimeses filmis mõjus see üdini värskendavalt, siis nüüd toob jäik truudus algmaterjalile kaasa pigem etteheite. Film on liiga Milleri nägu ja sellisena veidi monotoonne. Ilmselt mõjuks filmile hästi, kui see oleks maitsestatud Rodriguezele omase B-filmiliku huumoriga. Rodriguezest jääb praegu aga mulje kui käsitöölisest, kes on realiseerinud Milleri visiooni filmilinal, mitte ei interpreteeri seda.

[Jolt]

Sirbi arvustus toob midagi sarnast välja, aga veel huvitavama põhjendusega:

Teise kitsaskohana võib välja tuua truuduse algmaterjalile: Robert Rodriguez on lavastanud filmikaadrid ja dialoogid otse koomiksist. Kui esimeses filmis mõjus see üdini värskendavalt, siis nüüd toob jäik truudus algmaterjalile kaasa pigem etteheite. Film on liiga Milleri nägu ja sellisena veidi monotoonne. Ilmselt mõjuks filmile hästi, kui see oleks maitsestatud Rodriguezele omase B-filmiliku huumoriga. Rodriguezest jääb praegu aga mulje kui käsitöölisest, kes on realiseerinud Milleri visiooni filmilinal, mitte ei interpreteeri seda.

Kuigi tsiteeritud arvustuse tees klapib foorumi kollektiivse Sin City 2 arvustusega ja sellisena olen ma temaga täielikult nõus, siis vaidlen ühele osale sellest väitest vastu ka. Because I'm funny that way. Ei aga tegelikult, ma näen selles Sirbi arvustuses väidet, aga ma ei leia selle põhjendust. Vb see selguks tervet arvustust lugedes, aga TLDL. Kamoon, kellel oleks aega endale kogu teema selgeks teha, kui võib ka kontekstist välja rebitud väidete peale reageerida.

Esimene film oli visuaalse lahenduse poolt ju sama orjalikult truu algmaterjalile ja kuna suur osa storyboard'e ja kompositsioone tuli otse koomiksilehtedelt, siis selle tõttu Rodriguez Milleri kaaslavastaja tiitliga ehtiski.

Sin City: A Dame to Kill For puhul kirjutas Miller terve Johnny loo spetsiaalselt filmi jaoks... minu arvates oli Rodriguezil sellel korral pigem vabamad käed teha film rohkem oma käe järgi ning süstida sellesse veidi enam isikupära. Selle asemel saime hoopis kõige antiklimaatilisema lõpuga segmendi kogu filmist. Ja kuigi tavastambi pea peale pööranud lõpp võiks olla šokeeriv ja lahe ja õõvastav ja mida kõike veel, nagu ühes teises meediumis on hiljaaegu väga edukalt tõestatud, siis Sin City järje puhul on see eeltöö ja vaataja kaasatõmbamine lihtsalt nii pool, et reaktsioon on... kõigest meh.

Ega ma seda näidetega filmist ära tõestada ei suudagi, see on pigem tunne, mis tekib SN2'e tervikuna hinnates, selles filmis lihtsalt pole enam sama kirge, mis esimeses osas.

Tegelikult on see Sirbi arvustus väga asjalik, kui va see kui laia kaarega ta spoilereid pillub. Aga ilmselt ta ongi suunatud pigem filmi näinutele, nähtu lahtimõtestamiseks ja tausta andmiseks.

[ruut]

Sin City: A Dame to Kill For puhul kirjutas Miller terve Johnny loo spetsiaalselt filmi jaoks.

No kui vaadata Frank Milleri viimaste aastate (või isegi aastakümne) sooritusi, siis see ainuüksi on paras ohumärk (mul film veel nägemata).

[DaydreamDiamond]

Tundus nagu oleks Rodriguez filmi teinud lihtsalt selleks, et saaks kaelast ära. Lõputust slashimisest sai ka kopp ette lõpuks.

Oleks tahtnud 3D-s näha. Tundus nagu oleks võinud päris efektne olla.