RoboCop (2014)

[Rain]

RoboCop
RoboCop (2014)

On aasta 2028 ja rahvusvaheline suurfirma OmniCorp on maailma robotitehnoloogia kaskmeks. Nende droonid on aastaid osalenud sõjaväelistes missioonides välismaal ning see on OmniCorpile sisse toonud miljardeid dollareid. Nüüd tahab OmniCorp hakata oma vastuolulist tehnoloogiat ka kodumaa pinnal kasutama ja neil tekib selleks kuldne võimalus.

Kui Alex Murphy (Joel Kinnaman) saab tööülesandeid täites kriitiliselt vigastada, näeb OmniCorp selles võimalust viia ellu nende visioon pool inimesest ja pool robotist koosnevast politsei ohvitserist. OmniCorpi visiooniks on tulevikus näha Robocop’e igas linnas ja see tooks firma aktsionäridele sisse omakorda miljardeid dollareid. Kuid neil on jäänud üks tähtis asi kahe silma vahele - selles õiglust taga nõudvas masinas on siiski peidus ehtne inimene.

http://www.solariskino.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[LiveForThis]

Hmm, olen üllatunud. Esmased arvustused on üsna positiivsed
http://blogs.indiewire.com/criticwire/robocop-first-reviews

[Forzelius]

Mulle ei meeldinud. Kui valida mingi "lõuakangelane", siis Dredd meeldis rohkem. Verhoeveni originaalile ei saanud ligilähedalegi ning SLJ karakter ning kogu see looelement oli übertotakas. Oleks ühest stseenist piisanud aga see järjepidev USA, USA, USA!!!! mentaliteet viskas isegi minul kui keskmisest tolerantsemal inimesel USA suhtes kopa ette. Kogu Robocopi konstruktsioon ning tegelik Alex seal sees oli muidugi vahva ning Oldmani tegelaskuju meeldis mulle ka. Üldiselt siiski pigem rotten kui fresh.

[filmiarvustus]

27 aastat tagasi ilmus Paul Verhoeveni lavastatud ja Edward Neumeieri ning Michael Mineri kirjutatud film "RoboCop", mis oli omast ajast ees ning maalis tulevikust tugevalt korrumpeerunud poliitilise ja kuritegeliku maailma. 2014 alustab see sama lugu uuesti, nüüd "Elite Squadi" lavastajalt Jose Padhilalt ning algajajalt stsenaristilt Joshua Zetumerilt, kuid seekord ei ole see teema niivõrd futuristik, vaid hoopis reaalselt ja harjumuspäraselt igapäevane ning poliitiline korruptsioon on saanud paratamatuseks. Teos ei oma enam mingisugust meeldejäävat lööki.

Iga kord, kui ilmub uuendatud versioon mingisugusest vanast filmist, mis on tõeliselt hea ja klassikaline, tekib koheselt fundamentaalne küsimus sellise tegevuse vajalikkuses. Olles linalugu nüüdseks näinud, ei ole see mõte kuhugi kadunud - endiselt on segane selle filmi vajadus, kuid positiivne on tegijate suutlikkus mõista originaali, selle mõju ja sõnumit. Arusaadavalt on üritatud jääda truuks vana versiooni kineetilisele energiale, rõhutatud massiivsusele ning isegi on loodetud parandada teada olevaid puudujääke nagu liigselt puudulik Murphy psüühika ja vaimse tervise arutamine. Tulemuseks on ühekordseks vaatamiseks kõlbav film, mis ei ole eriliselt meeldejääv.

Nimiosas astub ülesse Joel Kinnaman, kes on vast kõige tuntum Taani teleseriaali USA versioonist "The Killing". Mingisugust uut sügavust mees Murphy rolli ei too, kuid antud teemas ja filmis täidab oma funktsiooni täiesti korrektselt. Jutusaate The Novak Element juhina astub ülesse Samuel L. Jackson, kes endale kohaselt on kõva häälega, paljude sõnadega ning ropusuuline vahelüli filmi sündmuste ja vaataja vahel, pidevalt seletades situatsioone ja olukordi. Kõige olulisem draama ja keemia on Gary Oldmani ja Michael Keatoni vahel. Oldman on filmi kindel staar ning ainukene karakter, keda on nauditav vaadata oma tööd tegemas. Keaton, kes samuti Batmani filmide taustaga, loob väga usutava antagonisti, kes pidevalt on joone peal - on paha või ei ole.

Originaalis sai Murphy surma ja toodi tagasi anonüümse robotina, siis nüüd see nii ei ole. Sellega kaob ära teatav põnevuse kogus ning tekib pikk ja veniv sissejuhatus. Padhila üritab lahata teemat, et kui palju meest peab ära võtma, enne kui jääb alles ainult robot, kuid sellega loob hoopis mitte kütkestava filosoofiatunni kui kaasahaarava märuli. Loos edasiantavad emotsioonid ei tööta, vägivalda on äärmiselt vähe, lõpplahendus on liiga lihtne ning teos kindlasti peaks olema lühem. Jacksoni karakteri pikad monoloogid on väsitavad ning linn, kus kogu tegevus toimub, ei ole enam üliohtlik koht kus elada, vaid tavaline korralik ja turvaline linn, mis tegelikult ei vaja RoboCopi teenuseid. Kiita tasub tegijaid visuaalselt ilusa filmi eest, mis pakub huvitavat möllu, ilusat kostüümi ning võimsat tunnet, kuid see masin/inimene liigub. Lõpetuseks ütlen, et RoboCop on hea energiaga film, mis särab oma "juba kuu aja pärast on kõigil meelest läinud" keskpärasuses.
Filmile hindeks annan vaevalised kuus punkti. 6/10.

[Ralf]

Mulle meeldis see aspekt, et sedapuhku jäeti Murphy alguses inimeseks ja film argumenteeris isegi väga ilusti, miks see üldse vajalik on. Samuti istus väga Keaton, kes andis filmile väga palju vunki ja energiat, korvamaks täiesti rutiinsed ja surmavalt igavad action-stseenid. Muidu meh. Üks neist "Saa juba läbi...." filmidest. Vähemalt oli ajusid ragistatud ja üht-teist juurde mõeldud.
http://rlfstr.blogspot.com/2014/02/robocop-2014.html

USA, USA, USA!!!! mentaliteet viskas isegi minul kui keskmisest tolerantsemal inimesel USA suhtes kopa ette

See oli ju tõesti irooniline, USA välispoliitilist käitumist kujutati just iseka ja silmakirjalikuna; nad saadavad robotitest tapamasinad Lähis-Itta inimesi hirmuvalitsuse all hoidma ja siis on enda iseka, kontrolliva käitumise üle uhked... aga samas ise on selliste lahenduste kasutamise suhtes skeptilised.



Üks asi, mis mind kukalt kratsima pani:

Spoiler :

kui näidati vahepeal Murphyt pärast plahvatust, siis tundus ta ühes tükis olevat ja lihtsalt raskesti grilli saanud. Kas tõesti on võimalik, et lähitulevikus suudetakse ta muuta funktsionaalseks robotiks, ilma et tal oleks alles põhimõtteliselt ükski organ, aga samas poleks talle võimalik teha nahasiirdamisi? Kui just OmniCorp ei teeselnud, et tema RoboCopiks muutmine on ainus võimalus meest päästa.

[Forzelius]

USA, USA, USA!!!! mentaliteet viskas isegi minul kui keskmisest tolerantsemal inimesel USA suhtes kopa ette

See oli ju tõesti irooniline, USA välispoliitilist käitumist kujutati just iseka ja silmakirjalikuna; nad saadavad robotitest tapamasinad Lähis-Itta inimesi hirmuvalitsuse all hoidma ja siis on enda iseka, kontrolliva käitumise üle uhked... aga samas ise on selliste lahenduste kasutamise suhtes skeptilised.

Jep, kui see oleks

Spoiler :

piirdunud ainult avastseeniga, siis oleks see tõesti ainult irooniliselt mõjunud. Paraku SLJ näitlejakarjääri kõige lollakam karakter esines rohkem kui ühes stseenis. Kuigi lõpumoraaliga üritati näidata seda iroonilisemat poolt, siis kokkuvõttes lugesin vähemalt mina siit rohkem kui irooniat välja.

[uLtImAtEcRiTiC]

Kõige nõrgem on Murphyt kehastav Joel Kinnaman, keda kehvema silmanägemisega inimene võib ekslikult mannekeeniks pidada. /-/ Mõelda vaid, et Kinnaman valiti välja arvatavasti sadade (kui mitte tuhandete) noormeeste seast!

Michael Fassbender, Matthias Schoenaerts, and Russell Crowe were considered to play RoboCop.

[Ronet]

Polnud ta nii halb midagi imo. Täiesti korralik uusversioon, mis ei olnud 1:1 maha viksitud.
Kinnamani kuskilt mujalt ei mäleta, kuid Murpina jättis sümpaatse mulje. Täiesti roogitav ulmemärul.

6/10

[Cochrane]

Kõlbas vaadata küll. Mõned head ideed olid sees, kahjuks jäi ilmselgelt puudu julgusest võtta mingi kindel suund, selle asemel oli ilmselgelt mingite uuringute ja küsitluste alusel pandud kokku lugu, mis peaks võimalikult kõigile meeldima. Hoidutud oli verest, liigsest kriitikast ja pöörasest märulist. Õhtuseks meelelahutuseks piisav, kuid homseks olen unustanud. 6/10

[DaydreamDiamond]

Kindlasti on ka halvemaid filme olemas. Mingid hetked olid head, osad vähem head. Keaton oli tõesti päris hea valik. Siuke ladna ajatäitevaatamine