New Yorgi varjus

[uLtImAtEcRiTiC]

New Yorgi varjus
The Place Beyond the Pines (2012)

Eraklik ja salapärane Luke (Ryan Gosling) on motokaskadöör, kes liigub rändtivoliga linnast linna. Läbisõidul New Yorgi lähedal asuvast linnakesest nimega Schenectady (filmi ingliskeelne pealkiri viitab linna indiaanikeelsele nimele) võtab ta ühendust kunagise kallima Rominaga (Eva Mendes) ning saab teada, et naine on vahepeal toonud ilmale tema poja. Mees otsutab seepeale rändurieluga lõpparve teha ning asub tööle mehaanikuna autoremonditöökojas, mille omanik leiab Luke´i motoannetele rakendust ohtlikus pangaröövide skeemis. On vaid aja küsimus, millal Luke seadusega pahuksisse satub.

Avery Cross (Bradley Cooper) on karjäärihimuline algaja politseinik ja värske pereisa, kellel on raskusi tasakaalu leidmisega töö- ja perekonnaelu vahel. Saatus viib ta kokku Luke´iga ning selle kohtumise tagajärjed annavad tunda veel aastaid hiljem.

www.forumcinemas.ee



Loe täielikku tutvustust siit

[uLtImAtEcRiTiC]

26. aprillil jõuab Eesti kinodesse režissöör Derek Cianfrance´i uus film "New Yorgi varjus", mille peaosades mängivad Oscari-nominendid Ryan Gosling ja Bradley Cooper.

Filmiga “Blue Valentine” tuntust kogunud režissööri Derek Cianfrance´i uus pingeline film on võimas ja liigutav draama, kus kaks ambitsioonikat filmimeistrit Cianfrance ja Gosling ühendasid taas oma jõud, et esitleda metafooridega läbi põimitud kriminaaldraamat kolme põlvkonna elust pealtnäha vaikses ja igavas New Yorgi äärelinnas.

Kriitikute arvates on roll filmis „New Yorgi varjus“ siiani Bradley Cooperi näitlejakarjääri parim töö. Cooperile ei jää milleski alla ka Ryan Gosling, kes kehastab eralikku ja salapärast motokaskadööri Luke’i – filmi põhilist ja kõige tähtsamat mootorit. Tumeda minevikuga avantürist, närukael ja isa, kes tunneb puhast armastust oma lapse vastu.

[Spellbound]

Gosling, Cooper ja Mendes režissöör Derek Cianfrance ("Blue Valentine") ja operaator Sean Bobbitti ("Shame") uues filmis. Isadusest, pattudest, valikutest. Filmi keskel on aga selline pööre, et seda on lihtsalt võimatu uskuda, aga see töötab ja kohe nii et lõpuni välja arvad, et seda pole juhtunud.

Kolmeks osaks jaotatud lugu tuli täieliku ja ühtlasi ka väga meeldiva üllatusena. Gosling särab ja kuigi temast paistavad välja ilmselt veel väga kaua Refni "Drive"-i mõjud, suutis ta ikka olla täiesti uues kehastuses. Cooper tõestab taas, et on näitleja, kellega peab arvestama. Tore oli näha Mendesi rollis, mis ei laena ainult tema nägu ega võlusid, vaid loob temast kui näitlejast kannatava hinge ja armastava ema. Ray Liotta on ehe mölakas, aga väga hea mölakas.

Bobbiti ja Cianfrance visuaal ja sellest tekkinud režiiline stiil oli nii out of this world. Värvide teravus ja kirevus pani "meie isade pattude" loo pildi nii elama, et raske on mitte nautida ilu, mis tuleneb näiteks ülikiiretest kaadritest mootorrattasõidu ajal või siis korduvad kaadrid rattast/mootorrattast, mis kandsid edasi ühte põhiideed: isade patud langevad poegadele, kes ei suuda neile peale langenud "saatusest" lahti öelda.

Tähelepanelikumad vaatajad näevad ühes kaadris ainult hetkeks midagi, mis enamikel jääb kahe silma vahele. Ei ütle, mis see on, aga kaval trikk ikka.

9/10

[uLtImAtEcRiTiC]

Derek Cianfrance oskab häid filme teha. Isegi, kui ootad midagi muud, jääd lõppkokkuvõttes ikka rahule. Kolmest aktist parimaks võib pidada esimest, seejärel teist ja viimasena pisut pettumust valmistanud kolmandat.

Natukene spoileritest ka.

Spoiler :

Ryanit oli veel vähem, kui arvasin (surm oli juba treilerist aru saada), aga kuna teda võib pidada filmi mootoriks, langes kõik pärast seda ära. Jah, Cooper on mõnda aega huvitav, aga kaob siis isegi. Kui aeg lasteni jõuab, on langus juba talumatu. Jääb vaid oodata "midagi suurt", millega vaatajat küll narritakse, aga mis saabumata jääb.

Cooperi naga oli eriti häiriv, tekkis äärmine frustratsioon ja tahtmine korralikult õpetust anda. Ja Ray Liottat on rolli kohta, mis oleks justkui tema jaoks kirjutatud, ikka kriminaalselt vähe.

Goslingu skaalal selline "The Ides of March" tasemel 7(7,5)/10.

[filmiarvustus]

Filmi sisu on puhas draama, mis segamini väikeste kunstiliste nüanssidega, mis muudab selle filmi kogemuse kohati ebamugavaks ja väbelevaks. Tegemist on karakterite põhise draamaga, kus näeme tugevat kasvamist otse ekraanil ning samuti vaatajate endi sisemustes. Põhiteemaks on isadus ja selle mõju meie lastele ning kuidas üks väikene otsus lainetab edasi kaugemasse tulevikku, kus keegi ei oskaks seda ette näha. Kogu grupp näitlejaid on äärmiselt osavad ja talendirikkad, kuid seekordseks staariks on kindlasti Bradley Cooper, kes teeb hämmastava rolli ära, mis võiks temale tuua auhindu. Muusika on unikaalne, mis on sobitatud ideaalselt. Cianfrance teeb lavastajana tõelist kunstniku tööd, näidates publikule julgeid võtteid, mis segamini realismist pulbitsevaid rööve ja tagaajamisi. Visuaalselt on film alguses Euroopalikult tumedam ning rohkem realismile suunatud, kuid pikki filmi läheb natukene eredamaks ja kunstilisemaks. Oma ülesehituselt on tegemist uudse ideega, mis natukene jääb oma osades liiga pikaks. Kokkuvõttes on film tõeline emotsionaalne elamus, mis pakub palju ja veel rohkem eneseavastamist publikule. Tõsi, film ei ole päris ideaalne kino jaoks, kuid sobib tõeliselt hästi koju kamina ette, kus seda võiks oma naisega koos vaadata.
Hindeks 8/10.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: http://www.filmiarvustus.eu/2013/04/the-place-beyond-pines-2012-sugavalt.html.

Häid filmielamusi.

[Zinera]

6/10

Kolm ühes film, mõtlesin lõpus vaid, et õnneks ei tehtud kolme eraldi filmi, oleks olnud üpriski katastroof. Üritati sujuvalt ühest loost teise minna, mis ka õnnestus, siiski film venis ning "kolmas osa" jättis soovida. Liiga pikk film, põnevus kadus ära ja twiste oli ka vähe. Näitlejatööd olid head, samuti kaameratöö, soundtrack meeldis.

[Sten]

See oli hämmastav. Sellise filmi puhul ongi kaks varianti.. kas hindad seda keskmise meh'iga või tõmbad sügavalt hinge, seejärel pikemalt väljahingates ja mõeldes.. what a simple but freaking amazing visual piece it was.

[Defexer]

Hakkasin üldse valede eelarvamustega seda filmi vaatama aga tuli välja, et oli oodatust hoopis midagi muud ning läks peale. Muidugi üsna suureks ehmatuseks ja samas ka pettumust valmistav stseen oligi Goslingu stseen ja päris kiirelt lõppes see kõige huvitavam osa aga ilma selleta poleks ka film see olnud.

Head soundtrackid ja esimese hooga meenutas kohe Asap Rockyt.
http://www.youtube.com/watch?v=jhOLvTQNAEk

8/10

[Ralf]

Veresidemete-teemaline kolmevaatuslik draama, mida juhivad justkui mõnest Bruce Springsteeni laulust tuletatud süžee ja andekad näitlejad, kelle seast tooksin välja nimelt Dane DeHaan'i ja Ben Mendelsohn'i. Enim meelde jääb Ryan Goslingu kummituslikkusele nõjatuv esimene pooltund, mis täidab proloogi funktsiooni, andes tähendust ja konteksti süžee põhiosa täitvatele konfliktidele. Film teeb ette hoiatamata ajahüppeid ega leia enam kui kahe tunni jooksul ühtegi karakterit, kellel tähelepanu hoida, nii et igaühe roll tundub lõpuks ikkagi passiivne ja tähtsusetu. Katarsis ei jääb nagu tulemata, niisiis ka loodetud emotsioonid. Režissöör Derek Cianfrance'i sarnaselt iseäraliku ülesehitusega "Blue Valentine" meeldis pisut rohkem. "The Place Beyond the Pines" on ulatuslik, ent ei suuda õieti millestki reaalselt kinni haarata.