Meister

[Soprano]

Meister
The Master (2012)

Draama keskmes on 1950ndatel tegutsev karismaatiline intellektuaal "Meister" (Philip Seymour Hoffman), kelle usupõhine organisatsioon kogub Ameerikas populaarsust, ja noor hulkur Freddie Quell (Joaquin Phoenix), kellest saab Meistri parem käsi.

Loe täielikku tutvustust siit

[Edvard]

Millal see ka eesti kinodesse jõuab, keegi oskab öelda?

[Spellbound]

Kahjuks pole veel teada, kas üldse jõuab.
Üks selle aasta oodatuimaid ei taha kuidagi meie juurde jõuda.

[Forzelius]

Phoenix oli ikka uskumatu ning kui DDL'i poleks see aasta, siis olen üsnagi kindel, et ta rööviks parima meespeaosa. Terve film teda vaadates mõtlesin, et ta näeb välja nagu keskmistes 50-ndates mees. Ja PSH talle vastu näitlemas polnud ka paha valik. Hea ping-pong, keemia oli täiesti olemas. Kahjuks polnud selle loo täit potentsiaali ära realiseeritud. Vähemalt minu jaoks. Kohati kippus tsipa igavaks muutuma, aga kõik, mis puudutas otseselt The Cause'i ja selle igapäevast äritsemist, oli küll kuldaväärt. Salaviina tegemised ja selle järelmõjud olid hirmuäratavad. Vangikongistseen meenub esimesena.
See line oli lihtsalt suurepärane:

Spoiler :

If you figure out a way to live without a master, any master, be sure to let the rest of us know, for you would be the first in the history of the world.

Hetkel 8/10, läheb kindlasti veel vaatamisele.

[Ralf]

Oh, ma ei tea! Paul Thomas Anderson on kahtlemata üks imetlusväärsemaid nüüdisaegseid lavastajaid, iga kaader ükskõik millisest tema šedöövrist on kunstiteos omaette ja ta suudab ilmselgelt juhendada näitlejaid nii osavalt, et isegi "Grown Ups"-i ja "Little Nicky" staar Adam Sandler annab esituse, mis jääb inimestele aastateks meelde. Kõik see kehtib mõistagi ka "The Master"-i puhul.

Tišleritöö on siin lihtsalt lummav, aga terve paketiga mingit pikemaaegset emotsiooni kaasa ei saa. Erinevalt "Punch-Drunk Love"-ist, mille "I have a love in my life. It makes me stronger than anything you can imagine" momenti ei unusta ma kunagi. Erinevalt energilisest "Boogie Nights"-ist, mille ootamatult sünget donut shopi stseeni Don Cheadle'ga ei unusta ma kunagi. Erinevalt "There Will Be Blood"-ist, mille põlevat naftat ja peategelast Plainview'd ei unusta ma kunagi. Erinevalt "Magnolia"-st, mille legendaarset "krooks-krooks" stseeni ei unusta ma kunagi.

"The Master" on haarav film huvitavate ideedega ning ootuspäraselt võimsate rollisooritustega (eriti kiidaks Joaquin Phoenixit), aga midagi ikoonilist selles ei leidu. Ühesõnaga antud film vaimustas mind vaid craftsmanship külje pealt ja ma tõesti tajusin, et see proovis olla midagi erakordset, aga seekord ei suudetud selle välimiselt ilusa masina kapoti alla vajalikke mutrikesi paigaldada, et mootor kenasti hääle sisse saaks ja auto võiks täiskiirusel põrutada filmivaataja hinge päikeseloojangusse.