Piibel on meid hoiatanud, et ühel päeval saabub Maailma hukatust tooma Antikristus, keda iseloomustab number 666...
Diplomaat Robert (Liev Schreiber) ei suuda kuidagi enda naisele Katherine'ile (Julia Stiles) sünnitusmajas öelda, et nende vastsündinud laps suri sünnitusel. Haigla preestri soovitusel esitleb mees abikaasale aga samal ööl sündinud poisslast, kelle ema sünnitust üle ei suutnud elada. Aegamööda hakkavad poisi juures ilmnema kahtlustäratavad ilmingud ning jõuab kätte kurjakuulutav päev: Damien saab kuus aastat, kuus kuud ning kuus päeva vanaks.
Käisin täna vaatamas ja ei jõudnudki lõpuni vaadata, sest kiire oli ja nad alustasid ca. 15 minutit lubatust hiljem. Film oli keskpärane. Igavana tundus veidi selle fotograafi ja Damieni isa tõe otsingud. Poisile oleks võinud rohkem keskenduda. Sel Seamus Davey Fitzpatrickul on kohe kindlasti paljulubav karjäär ees, eriti, kui mõni jobu saab äikesest lööduna mõtte "Oomeni" järjed ka reprodutseerida.
5,5/10
Last edited by Ralf on 10. September 2006, 16:53, edited 1 time in total.
Käisin juba tükk aega tagasi kinos vaatamas ja elamus jäi nõrgaks. Igatahes oodatust nõrgemaks. Tänu heliefektidele oli filmis ainult oma kolm-neli võpatuskohta(tegelikult oli see enne vaatamist aimatav), kuid mina ootasin midagi kõhedusttekitavamat. Seetõttu ka 5/10!
Käisin täna kinos vaatamas ja mulle üldiselt meeldis. Paar head ehmatuskohta oli küll. Näiteks see esimene unenägu. Mulle näiteks meenutasid need kaks stseeni Final Destinationeid. Üks, kus raudjurakas lõi fotograafil pea otsast ja teine, kus prükkar viskas koni ja see bensiiniauto plahvatas. Et kah nagu mingid "kokkusattumused", mis tegelikult on midagi enamat. Ma olin vist ainuke kinos, kes naeris selle stseeni peale, kui see kirvega lapsehoidja täiest kõrist karjus ja püüdis autoklaasi sisse lüüa. See oli kuidagi väga tobenaljakas. Kuna ma olen sellel suvel mitu korda koera eest ära jooksnud ja kaks korda ilgelt pureda saanud, siis minu jaoks olid ilmselt kõige pingelisemad stseenid, kus mingi mõrvarkoer kedagi taga ajas:D Pole originaalversiooni näinud, nii et ei oska neid võrrelda.
Ja Fletchuga ma ei nõustu, et poisil karjäär ees. Kokkuvõttes tegi ta selles filmis ainult kurja nägu ja ta rääkis ainult siis, kui lõpus kirikus karjus "Don't do it daddy" vms.
9/10 (Sest mulle üldiselt meeldivad sellised maailmalõpu teemaga filmid)
Okei, sai ka lõpuks kinos vaadatud (mis teha, siia jõudis hiljem, kohe VÄGA hiljem ). Pikalt ei tahaks kommenteerida, kuid oli natukene lahjem kui originaal, lihtsalt see tõe otsing ei tundunud nii põnev kui originaalis. Pean nõustuma nende õnnetuste osas, need mulle meeldisid. Ka soundtrack oli üsna hea, eriti see lugu mis creditsis mängis.
orginaal(id) meeldis(id) kõvasti rohkem. see oli selline keskpärane. orginaal tekitas rohkem õõva. ei julgeks seda niisama ikka veel vaadata (üksida ja öösel vms).. aga vb ei olekski enam nii hirmus. ei tea, ei katseta praegu. teinekord.
Ma vaatasin seda alles nüüd, aga ma millegipärast arvasin et see on õudsem, aga see polnudki nii õudne, pigem nagu põnevik vms. Aga siis kui see lapsehoidja Robertile kaela hüppas, siis kui Robert last võttis sealt, siis ma kiljatasin . Kinos oleks suht mark olnud siis.
). Pikalt ei tahaks kommenteerida, kuid oli natukene lahjem kui originaal, lihtsalt see tõe otsing ei tundunud nii põnev kui originaalis. Pean nõustuma nende õnnetuste osas, need mulle meeldisid. Ka soundtrack oli üsna hea, eriti see lugu mis creditsis mängis.
