Cosmopolis

[Soprano]

Cosmopolis
Cosmopolis (2012)

Kultuslavastaja David Cronenberg ("Vägivaldne minevik") toob kinolinale Don DeLillo romaani Manhattanil elavast noorest miljardärist (Robert Pattinson), kes peab üle elama oma senise elu kõige hullumeelsema päeva, kuigi ta ei soovi midagi muud, kui minna juuksurisse! Sellele plaanile loobivad kaikaid kodaratesse presidendi autokolonn, jõuk vägivaldseid anarhiste ja tuntud hiphop-staari matuserongkäik. Samal ajal sõltub 28-aastase rikkuri kogu tohutu varandus jüaani kursist, mida ta jälgib haiglase tähelepanuga oma limusiinis mööda linna liikudes.

www.forumcinemas.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[tuusla]

Kummaline film. Kirjeldaksin kui hobuse halba unenägu. Kõnekas fakt oli veel see, et eilse seansi ajal kadus rahvast järjest hordidena;) Kulinaid täis riputatud tibid, kes olid tulnud "Edwardit" vaatama, vajusid kolmandiku pealt 2-4-6 kaupa minema. Ja siis veel. Ja veel. Ja edasi juba terve rida.

Üldiselt oli "Edward" tuim, võlts, mingit karismat ei märganud. Väike elavnemine toimus siis, kui

Spoiler :

ta endal käe läbi tulistas

ehk ca 5 minutit enne filmi lõppu.

Ahjaa, rahaühik on filmis ikka Hiina jüaan, mitte Jaapani jeen, nagu väidab sisututvustus.

[Ralf]

Filmi läbib üks suur probleem - dialoog on kopeeritud sõna-sõnalt DeLillo kuuldavasti mitte kõige paremast romaanist, mille sõnakasutus kahekõnedes lihtsalt ei sobi filmi meediumisse. Minu jaoks on nii kilplaslik ja laisk (aga algmaterjalile pühendunud?) lähenemine üllatav, kuna Cronenberg on suutnud teha kaks fantastilist filmi raamatute põhjal, mis olid põhimõtteliselt filmilinale kandmatud: Burroughsi "Naked Lunch" ning Ballardi "Crash". Esimene neist on uimastite mõju all loodud segapuder, teine üsna dialoogivaene töö seksuaalfetišismist. Mõlema ekraniseeringu puhul suutis ta kokku panna stsenaariumid, milles leiduv dialoog - hoolimata temaatilistest iseärasustest - mõjub usutavalt ja filmi sobivalt. Niisiis mis takistas tal viia raamatu käsikirjaks mugandamisel sisse drastilisi muudatusi, mis teeks filmi massipublikuile vastuvõetavamaks? Võtsin arvutis romaani lahti, liikusin täiesti suvalise koha peale ja üllatus-üllatus, vestluse sõnastus on vastab sõna-sõnalt filmis kuuldule:

"How could it work? No. The city eats and sleeps noise. It makes noise out of every century. It makes the same noises it made in the seventeenth century along with all the noises that have evolved since then. No. But I don't mind the noise. The noise energizes me. The important thing is that it's there."
"The cork."
"That's right. The cork. This is what finally matters."
Torval was not in sight. He spotted the male bodyguard standing near the cash register, appearing to study a menu. He wanted to understand why cash registers were not confined to display cases in a museum of cash registers in Philadelphia or Zurich.
Elise looked into her bowl of soup, bobbing with life forms.
"Is this what I wanted?"
"Tell me what you wanted."
"Duck consomme with an herb twist."

Ühesõnaga - koopia niigi kehvast originaalist. Film ei ole aga tegelikult halb, lihtsalt häbematult teistsugune - vähemalt visuaalne tõlgendus töötab, sellel on tugev isikupära, kõik on mõnusalt küber, värviline, särisev. See saab muidugi üsna ruttu selgeks, miks "Cosmopolise" romaan tema huviorbiiti nii kähku sattus - tema varasemaid töid läbivad elemendid on siin ju täiesti olemas, näiteks kehade jäik disintegratsioon tehnoloogiast pungil keskkonnas (disintegratsiooni all pean enamjaolt silmis inimkäitumist kui sellist, sest Cronenbergilik perspektiiv eeldab alati, et inimese füüsiline ehitus ei määra kõigest seda, millised me välja näeme, vaid ka seda, kuidas me käitume). Kindlasti oli kapitalism ka midagi, mis pakkus talle uut väljakutset juba ammu läbitallatud territooriumil.

Vaatasin alles paar päevakest tagasi jälle 1996. a "Crashi" ja sestap üllatas mind "Cosmopolise" puhul, kuivõrd tehnoloogiale vastuvõtlikumaks ta tegelikult muutunud on... kuigi tehnoloogia keskne funktsioon jäi seekord jahmatavalt võõraks. Kui "Crash" käsitleb masinat kui midagi, mis on vähemalt tolle filmi tegelaste puhul primaarseks moonutajaks, luues uusi avausi, penetratsioonipunkte - olles vastutav nende perversse loomuse eest - siis "Cosmopolis"-e arvutijubinad & digitaalelemendid on (lisaks sellele, et nad on äärmiselt põnevad rekvisiidid) justkui peategelase teenistuses, nn väikesed abilised. Eriti limusiin ise, iseenesestmõistagi. Võib-olla on asi selles, et erinevalt ta varasematest filmidest on keha seekord midagi eriti tühja ja olemusetut ning selle tõttu korrumpeerimatut.

Tore eksistentsialistlik draama kütkestavalt väärastavas maailmas. Aga see dialoog, ugh!

[brixxx]

Mulle just selle filmi juures meeldisid kõik need argumendid, mis eelnevatest postitustest on kirutud. Meeldis, et film oli nii teistsugune ning meeldis, et salapärasus oli koguaeg õhus, dialoog oli väga huvitav ja ei oleks dialoogi veidi teistmoodi tahtnud ning minu jaoks Robert Pattinsoni olek oli selline, mis sellesse filmi sobis. Kuigi seda peab ütlema, et ta oli näost nii valge, et sageli mõjus ta vampiirina (mainin, et ei ole ühtegi ''Twlight'' filmi näinud).

Mina pole küll filmi vaadates aru saanud, et ta haiglase huviga jeeni kurssi jälgis, pigem sain aru, et ta kaotas palju raha.

Seda filmi vaadates tekib huvi teiste David Cronenbergi filmide vastu. Viimasel ajal on mul filmide valimise ideede puudus, tahaks häid filme vaadata, aga tihti lugu ei leia ühtegi huvitavat. Hetkel tunduvad sellised huvitavamad ''Black Swan'' ja ''Dummy'', aga filmi kavas on peale nende kahe veel 10 filmi.

Tahaks jälle vaadata sama huvitavaid filme, kui ma septembris 17 filmi vaatasin, aga paraku on päris keeruline häid filme leida, üle pika aja üks hea film oligi ''Cosmopolis''.

Spoiler :

1. Pulp Fiction - 1994 - Quentin Taratino - 1/10
2. Inglourious Basterds - 2009 - Quentin Tarantino- 3/10
3. Se7en - 1995 - David Fincher - 7/10
4. Fight Club - 1999 - David Fincher - 6/10
5. Taxi Driver - 1976 - Martin Scorsese - 10/10
6. The Departed - 2006 - Martin Scorsese - 5/10
7. Leon: The Professional - 1994 - Luc Besson - 7/10
8. Million Dollar Baby - 2004 - Clint Eastwood - 10/10
9. One Flew Over the Cucoo's Nest - 1975 - Milos Forman - 10/10
10. The Shining - 1980 - Stanley Kubrick - 8/10
11. Singin´ in the Rain - 1952 - Stanley Donen ja Gene Kelly - 9/10
12. Kill Bill: Vol 1 - 2003 - Quentin Taratino - 10/10
13. Kill Bill: Vol 2 - 2004 - Quentin Taratino - 7/10
14. The Girl with the Dragon Tattoo - 2011 - David Fincher - 9/10
15. Panic Room - 2002 - David Fincher - 8/10
16. Absolute Power - 1997 - Clint Eastwood - 5/10
17. The Bridges of Madison County - 1995 - Clint Eastwood - 8/10

Ma panen filmile maksimum punktid 10/10.

[tuusla]

Kui "30 armastuse hetke" lõppes, ütlesin kaaslasele, et "Cosmopolis" oli selle kõrval lausa meistriteos;)
Aga ei meeldinud see mulle ikkagi. Ja ilmselt peitub minu Pattinsoni-kultuse mittemõistmise taga mingisugune väikese vastiku vanainimese sündroom. Vaatan juba aastaid arusaamatusega, kuidas 15-45aastased naisolevused tema järele õhkavad-kiljuvad-oigavad. Kuulan, kuidas 35aastased pereemad istuvad öösel kella kolmeni üleval ja sulavad "Videvikku" lugedes. Ma ei taha teadagi, mis roppusi nad sellist pornot lugedes veel teevad.
See tegelaskuju romantiseerimine päriselus... Ei näe ma paljukiidetud karismat temas endas, ei tõmba ta mind, ja näitlejana on ta... eee... on temast kõvasti paremaid, ja palju.

[brixxx]

Mulle ''Cosmopolisi'' film meeldis ja ühe tema parima rolli tegi Robert Pattsion selles filmis, aga siiski ei meeldi minule eriti Pattison, liiga tuim näitleja.

[Ralf]

Ei, see on ikka üks aasta tugevamaid filme praeguse seisuga.

[brixxx]

Ei, see on ikka üks aasta tugevamaid filme praeguse seisuga.

Nõus, 100 korda parem kui ''Looper''.