Parim kinoelamus
Moderator: Meeskond
Kas nüüd parimad, aga kindlasti tasuks äramärkimist esimene reaalne kinomälestus: Ässad ehk Hot Shots!
Mitte just kõige eakohasem film... ei teagi, kuidas seansile sattusin, isa vist tahtis näha ja võttis kaasa.
Kõige imelikum tunne oli peale filmi "Once" seanssi Pöffil. Ei oska seda siiani kirjeldada, oleks nagu puuga vastu pead saanud. Ei suutnud/tahtnud isegi järgmisele seansile minna (ja ma polnud ainus), jätsin pileti lõpuks Vene teatri infolaua servale. Tegelikult on häid mälestusi palju...
Eelmise aasta kõige võimsam elamus oli 3D-s lohega lendamine (How to Train Your Dragon) ja "The Social Networki" esimene veerandtund.
Kõige imelikum tunne oli peale filmi "Once" seanssi Pöffil. Ei oska seda siiani kirjeldada, oleks nagu puuga vastu pead saanud. Ei suutnud/tahtnud isegi järgmisele seansile minna (ja ma polnud ainus), jätsin pileti lõpuks Vene teatri infolaua servale. Tegelikult on häid mälestusi palju...
Eelmise aasta kõige võimsam elamus oli 3D-s lohega lendamine (How to Train Your Dragon) ja "The Social Networki" esimene veerandtund.
Fact is, the law says you cannot touch! But I think I see a lotta lawbreakers up in this house tonight...
Mu mind oli blowitud pärast X Files'i vaatamist Kosmose suures saalis ca. 1998. Kui oled aastaid Mulder't ja Scully't pisikesest telekast jälginud, siis suurel ekraanil neid näha oli ikka whoa.
See polnud kaugeltki esimene kinokülastus, kuid esimene, mida selgelt mäletan. Näiteks Flintstones'i käisin vaatamas u. 10-aastaselt, millest on vaid õrnad mälestused.
See polnud kaugeltki esimene kinokülastus, kuid esimene, mida selgelt mäletan. Näiteks Flintstones'i käisin vaatamas u. 10-aastaselt, millest on vaid õrnad mälestused.
- Ralf
- love <3
- Posts: 13749
- Joined: 06. May 2006, 14:57
- Location: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)
- Contact:
Huvitaval kombel olin ma tol ajal ka üsna massiivne Salatoimikute fänn, ometi ei tekitanud täispika filmi kinos nägemine kuigi palju emotsioone...
icheckmovies / imdb / last.fm / rateyourmusic / quora
Re: Parim kinoelamus
Minu kino käigud jäävad viimase viie aasta sisse.
Need filmid, mis nüüd mainin on ka lemmikud filmid:
1. Sherlock Holmes: A Game of Shadows - 2011
2. Dark Knight Rises - 2012
3. The Expendables 2 - 2012
Need filmid, mis nüüd mainin on ka lemmikud filmid:
1. Sherlock Holmes: A Game of Shadows - 2011
2. Dark Knight Rises - 2012
3. The Expendables 2 - 2012
- DaydreamDiamond
- Ristiisa

- Posts: 982
- Joined: 07. October 2008, 11:36
- Location: Tartu
Re: Parim kinoelamus
parim 2D - Inception. Nolan/Pfister/Zimmer'i võidukäik. Teine koht on CCP's vaadatud Heat. Tegelikult on neid ilmselt veel palju aga olles nolanfänn...
parim 3D - Tron: Legacy. 3D/Daft Punk'i võidukäik. Teine koht on Hugo (3D oli võrselt samal üliheal tasemel aga pilt+musa kombo ei olnud nii effektiivne kui Tr2n'is).
Si**ks kahju, et ei ole näinud ei Lotr'e ega The Matrix'it kinos...
parim 3D - Tron: Legacy. 3D/Daft Punk'i võidukäik. Teine koht on Hugo (3D oli võrselt samal üliheal tasemel aga pilt+musa kombo ei olnud nii effektiivne kui Tr2n'is).
Si**ks kahju, et ei ole näinud ei Lotr'e ega The Matrix'it kinos...
It's only after we've lost everything that we're free to do anything.
Re: Parim kinoelamus
SW: III - Revenge of the Sith
Seven Pounds
Seven Pounds
Re: Parim kinoelamus
Hetkel siiani üheks parimaks jääb kindlasti Rambo (2008), korralik verevalamine toimus seal ja suurel ekraanil oli see elamus ikka võimas.
Re: Parim kinoelamus
Adi tahab mind ilmselt peale seda vastust kaikaga peksta, aga lähen riskile.
Avatar, teisest reast, suurel ekraanil, 3D-s. Üks esimesi 3D filme minu jaoks, meeletult ilusa koloriidiga ja sellist fantaasiamaailma suurelt nina-vastu-lina vaadata oli ikka vägev elamus.
Avatar, teisest reast, suurel ekraanil, 3D-s. Üks esimesi 3D filme minu jaoks, meeletult ilusa koloriidiga ja sellist fantaasiamaailma suurelt nina-vastu-lina vaadata oli ikka vägev elamus.
Filmipäevikud | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015
filmigurmaan.blogspot.com
filmigurmaan.blogspot.com
Re: Parim kinoelamus
Üleüldse parimaks kinoelamuseks pean "The Roomi" linastust 2014. aasta HÕFFil. See oli ikka väga ainulaadne kogemus, mida tõenäoliselt ainult kohalolnud (või siis mõnel teisel sama filmi linastusel käinud inimesed) mõista suudavad. Pole nii fantastilist kinopublikut veel kuskil mujal kohanud.
Teisel kohal on minu jaoks samal HÕFFil nähtud "You're Next" puhtalt sellepärast, et tegu on minu elu esimese HÕFFil nähtud filmiga ja ma olin toimunust ikka väga sillas. Olin filmi paar kuud varem kodus juba vaadanud, aga korraliku publikuga võimendusid emotsioonid vaat et mitmekordseks. Kindlalt parim õudusfilmipublik, millega kinos kokku puutunud olen. Nii aktiivset kaasaelamist olin varem ainult "Screamis" näinud.
Ja kinolevifilmidest on minu jaoks endiselt esikohal "The Dark Knight Rises", sest pärast seda filmi ma reaalselt hüppasin koju minnes, kuna olin nähtust nii vaimustuses. Pole seda filmi hiljem üle vaadanud ja ega ma seda eriti teha ei julgegi, aga 2012. aasta juulis tundus see küll nagu parim asi iial. Ühtlasi aitas "TDKR" mul teenida oma esimesed kinominutid.
Special mention'i saab "Star Wars: The Force Awakens", kuna ma pole pärast ühtegi filmi äsja nähtut sõpradega nii pikalt arutanud. Märkimisväärne on see sellepärast, et seanss lõppes öösel kell pool kolm ja järgmisel hommikul tuli kooli minna, aga sellest hoolimata pidasime targemaks vähemalt pool tundi Plaza ees juttu rääkida ja üksteise elamusi sõnadeks dešifreerida. Õudselt külm oli küll, kuid millegipärast ei lasknud me end sellest eriti heidutada. Muuhulgas on tegu ainsa seansiga, millele olen piletid juba kaks kuud varem ära ostnud.
Rassu õudusfilmiblogi wrote:No mida peaks üks inimene selle filmi kohta ütlema? Et see on kohutav? Et see on geniaalne? Ma ei tea, mis asi see on, millega Tommy Wiseau (jep, aeg karjuda) hakkama on saanud, aga igal juhul on see midagi sellist, mis täidab ka 11 aastat peale filmi väljatulekut Haapsalu kõige suurema kinosaali. Ma olen sellest filmist mõne aasta jooksul palju kuulnud ning seda Filmiveebi 2013. aasta kokkutulekul pooleldi isegi näinud, kuid nagu öeldi filmi sisse juhatades: õige koht "The Roomi" vaatamiseks on ikkagi kino ja mis saabki olla imelisem, kui maailma halvimat filmi esimest korda suurelt ekraanilt vaadata!
Ma pole kuulnud varem kunagi nii palju ja nii kõvahäälset naeru, kui selle seansi jooksul kuulda sai. Ma olin enne selle filmi suhtes pisut negatiivselt meelestatud, kuna mõtlesin, et kui kaua saab midagi nii halba nii pikalt kiita, kuid nüüd sain ma lõpuks aru, et see on tõesti kogu kiitust väärt. Ma tõesti loodan, et järgmisel aastal on see film jälle kavas ja kõigil plastlusikad taskutes.
Erilised tänud muidugi selle eest, et lisaks Wiseau hitile toodi Euroopas esmakordselt ekraanile ka "The Roomi" pooletunnine dokumentaal, mis oli tõeliselt cool insight selle müstilise filmi tegemisse.
Teisel kohal on minu jaoks samal HÕFFil nähtud "You're Next" puhtalt sellepärast, et tegu on minu elu esimese HÕFFil nähtud filmiga ja ma olin toimunust ikka väga sillas. Olin filmi paar kuud varem kodus juba vaadanud, aga korraliku publikuga võimendusid emotsioonid vaat et mitmekordseks. Kindlalt parim õudusfilmipublik, millega kinos kokku puutunud olen. Nii aktiivset kaasaelamist olin varem ainult "Screamis" näinud.
Rassu õudusfilmiblogi wrote:Selle aasta avafilmiks oli valitud noore filmitegija Adam Wingardi modernne slasher "Sina oled järgmine" ja seda täiesti ilmselgetel põhjustel - nii korralikku ja sisukat lõikumisfilmi pole tehtud tõepoolest mitu head aastat. [...] Filmi kohta pole mul rohkem küll öelda, aga minu tähelepanu väärib see, kui hea oli seda filmi saalitäie filmiteadlike inimestega vaadata. Nagu teada, siis õudusfilmide tavakinos vaatamine on harilikult juba omaette õudus, kuna neid tulevad vaatama enamasti inimesed, kes ainult karjuvad, naeravad ja säutsuvad samal ajal Twitteris, kui hirmsat filmi nad vaatama on tulnud. HÕFFi publik oli aga täiesti imeline - naerdi kohtades, mis olid naljakad, ehmatati kohtades, mis olid ehmatavad. Selline publikupoolne kaasaelamine meenutas pisut "Scream 2" algusstseeni kinos... pisut ekstreemne võrdlus, arvestades asjaolu, et eelmainitud stseen lõppeb ühe inimese surmaga, aga mõtlesin seda märkust ainult positiivselt. Päev hiljem sain küll veel parema elamuse, aga peale "You're Nexti" saalist välja jalutades pidasin seda oma elu parimaks kinoelamuseks. Jee!
Ja kinolevifilmidest on minu jaoks endiselt esikohal "The Dark Knight Rises", sest pärast seda filmi ma reaalselt hüppasin koju minnes, kuna olin nähtust nii vaimustuses. Pole seda filmi hiljem üle vaadanud ja ega ma seda eriti teha ei julgegi, aga 2012. aasta juulis tundus see küll nagu parim asi iial. Ühtlasi aitas "TDKR" mul teenida oma esimesed kinominutid.
Rassu wrote:Suurepärane lõpp triloogiale. Pean vist natuke seda seedima enne, kui oskan midagi täpsemat öelda. Läheks vist isegi teist korda kinno vaatama. 10/10 igal juhul.
Special mention'i saab "Star Wars: The Force Awakens", kuna ma pole pärast ühtegi filmi äsja nähtut sõpradega nii pikalt arutanud. Märkimisväärne on see sellepärast, et seanss lõppes öösel kell pool kolm ja järgmisel hommikul tuli kooli minna, aga sellest hoolimata pidasime targemaks vähemalt pool tundi Plaza ees juttu rääkida ja üksteise elamusi sõnadeks dešifreerida. Õudselt külm oli küll, kuid millegipärast ei lasknud me end sellest eriti heidutada. Muuhulgas on tegu ainsa seansiga, millele olen piletid juba kaks kuud varem ära ostnud.
- Ralf
- love <3
- Posts: 13749
- Joined: 06. May 2006, 14:57
- Location: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)
- Contact:
Re: Parim kinoelamus
Ma ei ole maininud siin teemas veel ühte seika, mida väga selgelt mäletan...
Kui olin 15-16, mõjusid tappev kuumus ja õhupuudus mulle millegipärast eriti rängalt. Suvisel ajal tuli tihti ette olukordi, kus pidin rahvast täis bussis püsti seisma ja tundsin järsku, et hakkan kohe minestama, mis ei olnud sugugi meeldiv tunne, sest üks minut tundus rohkem aastana ja vahel oli tarvis väga kaua oodata, kuni buss järgmisesse peatusesse jõuab.
Täpselt nii juhtus ka siis, kui läksin "Poseidonit" vaatama 2006. aastal ja oh sa poiss, kui orgastiline tunne oli pärast seda ilget bussisõitu korraliku konditsioneeriga varustatud JAHEDAS kinosaalis istuma prantsatada. Veel enam, mul oli peos suur tops JÄÄKÜLMA kokat ja film rääkis tormi kätte jäävast kruiisilaevast, nii et selles oli ohtralt stseene, kus tegelased pidid KÜLMA vee sees ringi suplema.
Filmist muidugi suurt ei hoolinud, aga see kogemus jäi väga hästi meelde!

Ja muidugi toredad on need korrad, kui oled koos tüdrukuga, kes meeldib ja mõtled rohkem talle kui filmile.
Kui olin 15-16, mõjusid tappev kuumus ja õhupuudus mulle millegipärast eriti rängalt. Suvisel ajal tuli tihti ette olukordi, kus pidin rahvast täis bussis püsti seisma ja tundsin järsku, et hakkan kohe minestama, mis ei olnud sugugi meeldiv tunne, sest üks minut tundus rohkem aastana ja vahel oli tarvis väga kaua oodata, kuni buss järgmisesse peatusesse jõuab.
Täpselt nii juhtus ka siis, kui läksin "Poseidonit" vaatama 2006. aastal ja oh sa poiss, kui orgastiline tunne oli pärast seda ilget bussisõitu korraliku konditsioneeriga varustatud JAHEDAS kinosaalis istuma prantsatada. Veel enam, mul oli peos suur tops JÄÄKÜLMA kokat ja film rääkis tormi kätte jäävast kruiisilaevast, nii et selles oli ohtralt stseene, kus tegelased pidid KÜLMA vee sees ringi suplema.
Filmist muidugi suurt ei hoolinud, aga see kogemus jäi väga hästi meelde!
Ja muidugi toredad on need korrad, kui oled koos tüdrukuga, kes meeldib ja mõtled rohkem talle kui filmile.
icheckmovies / imdb / last.fm / rateyourmusic / quora
Re: Parim kinoelamus
1. "Interstellar"
Hiljem veel nägime koju sõites ühte langevat tähte. Kokkusattumus? Vaevalt!
2. "Supilinna Salaselts"
Käisin seda Elektriteatris vaatamas maikuus. Siis oli vist sajandi ilusaim ilm. Jalutasime pärast filmi Supilinnas, istusime välikohvikus ning nautisime päikest. Otsustasin siis, et abiellun sel kuupäeval (milleks on 16. mai).
3. "Sisters"
Naisteõhtul oli suur saal naisi täis ning selline lainetena kulgev kihistamine oli päris äge tegelikult!
4. "Tusk"...
... see lõhkus vist ühe sõprussuhte. Terve filmi ajal oli nii ebamugav olla ning pärast kinoskäiku oleme täpselt 0 sõna vahetanud. Kinoelamus missugune!
5. "Begin Again" tARTtuFFil
Nii soojal augustiõhtul värskete saiakestega Tartu kesklinnas.. mhhmm..
Pimekohting Jaziga oli ka tegelikult tore!

Hiljem veel nägime koju sõites ühte langevat tähte. Kokkusattumus? Vaevalt!
2. "Supilinna Salaselts"
Käisin seda Elektriteatris vaatamas maikuus. Siis oli vist sajandi ilusaim ilm. Jalutasime pärast filmi Supilinnas, istusime välikohvikus ning nautisime päikest. Otsustasin siis, et abiellun sel kuupäeval (milleks on 16. mai).
3. "Sisters"
Naisteõhtul oli suur saal naisi täis ning selline lainetena kulgev kihistamine oli päris äge tegelikult!
4. "Tusk"...
... see lõhkus vist ühe sõprussuhte. Terve filmi ajal oli nii ebamugav olla ning pärast kinoskäiku oleme täpselt 0 sõna vahetanud. Kinoelamus missugune!
5. "Begin Again" tARTtuFFil
Nii soojal augustiõhtul värskete saiakestega Tartu kesklinnas.. mhhmm..
Pimekohting Jaziga oli ka tegelikult tore!
- Ralf
- love <3
- Posts: 13749
- Joined: 06. May 2006, 14:57
- Location: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)
- Contact:
Re: Parim kinoelamus
Audrey wrote:3. "Sisters"
Naisteõhtul oli suur saal naisi täis ning selline lainetena kulgev kihistamine oli päris äge tegelikult!
^ Naised on suurepärane publik, käisin kunagi ammu-ammu "The Family Stone'i" vaatamas ja olin vist enam-vähem ainus meessoost isik saalis, kõik naersid südamest ja laginal.
icheckmovies / imdb / last.fm / rateyourmusic / quora
- lostinthemist
- Ristiisa

- Posts: 2195
- Joined: 02. February 2006, 01:43
- Location: Lõuna-Korea
Re: Parim kinoelamus
Ralf wrote:Audrey wrote:3. "Sisters"
Naisteõhtul oli suur saal naisi täis ning selline lainetena kulgev kihistamine oli päris äge tegelikult!
^ Naised on suurepärane publik, käisin kunagi ammu-ammu "The Family Stone'i" vaatamas ja olin vist enam-vähem ainus meessoost isik saalis, kõik naersid südamest ja laginal.
Vaidlen vastu. Katsu sa minna vaatama õudusfilmi, kus naised ainult saalis, ja kuuled ainult laginal kihistamist iga ehmatuskoha üle.
Nagu Jaz mainis, sellised väärivad surmanuhtlust.




