Haarang

[Soprano]

Haarang
The Raid: Redemption (Serbuan maut) (2011)

Jakarta slummide kõige mustemas südames asub turvamaja, mis on maailma juhtivate kõrilõikajate ja gängsterite kindel linn ja varjupaik. Seni on väsinud korrusmaja jäänud ka kõige teravama seadusesilma pilgust puutumata. Kuid nüüd, kõige paksema saladuskatte ja vaikimisvande varjus valmistub elitaarne politseisalk ründama maja ning kukutama selle niiditõmbajat – kurikuulsat narkoparunit. Õnnejumala tahtel rünnakrühm paljastatakse ning võmmid jäävad maja kuuendale korrusele lõksu. Võitlus käib elu ja surma peale, kõik kaardid on laual ning vastaseks on vanakurat ise.

Lavastaja Gareth Evans ("Merantau") ja võitluskunstide täht Iko Uwais ühendavad jõud, et pakkuda teravat, adrenaliinist pakatavat actionit.

www.forumcinemas.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[Hülss]

Fantastiline! Ma olin veendunud, et enne PÖFFi me seda ei näe, seega suur tänu, kes iganes selle töö ära tegi, et The Raid nii varakult meile tuleb. Tubli töö!

[Zinera]

4/10

Tuletas meelde Jackie Chani ja natukene ka Tarantino filmide veidrusi, käis hull tapmine ja kaklus, kahjuks muutis see mingi hetk juba filmi igavaks, sest kaua sa ikka vaatad niisama tagumist. Tegelased olid küll hullud raudmehed kohati, kuid miskipärast samal ajal ka megaäpud. Huvitav lähenemine, siiski mitte nii hea, kui oleks saanud olla kerge mõtlemisega filmi käsikirja kirjutades.

[uLtImAtEcRiTiC]

Eks midagi sellist oodata oli ka. Rahule ei jäänud ja seda põhiliselt seetõttu, et mingi aja pärast, ütleme tinglikult poole filmi pealt, hakkas ikka väga ära tüütama. Kaua sa ikka tambid, karaktereid kui selliseid pole, ainult vägivald (seejuures küll hästi tehtud, aga oleks võinud veelgi kaugemale viia). Lõpp oli üldplaanis ette teada (pärast ühte kindlat stseeni, küll te aru saate). Oleks mingit sisu ka oodanud, hetkel jäi nagu lahjaks, madin üksi ei kandnud lõpuni. Enne vaataksin Näljamänge vms teist korda. Kui selline värk peale läheb, siis kindlasti soovitan, muidu tasub eemale hoida.

4/10

[0ll]

Aastas paar-kolm sellist filmi kulub ära. Kui lugu/dialoog enam-vähem talutav, koreograafia paigas ja kaameratöö korralik, siis on minu puhul hea elamus garanteeritud. See film tegi kõigis neis kategooriates isegi pisut rohkem kui vaja. Kaameratöö ja montaaž jättis eriti hea mulje ning behind the scenes videoid vaadates selgub miks. Põhimõtteliselt toimus filmimine kahes osas: kõigepealt võeti kogu märul iga võimaliku nurga alt "mustalt" üles, režissöör lõikas kokku parima võimaliku variandi (sisuliselt lõpp-produkti koopia) ja alles pärast seda asuti "päris" filmi tegema. Tundub lihtne ja loogiline võte, aga ma ei ole kindel, kas keegi on asjale varem niimoodi lähenenud. Eriti hästi peaks see toimima just selliste tihedalt märulit täis filmide puhul.
7+/10

[Defka]

Fantastiline! Ma olin veendunud, et enne PÖFFi me seda ei näe, seega suur tänu, kes iganes selle töö ära tegi, et The Raid nii varakult meile tuleb. Tubli töö!

Estinfilmi tuleb tänada.

[adi]

Selline pidurdamatu pillerkaar toob härdumuspisara silma. Minusuguse actionfilmide austaja jaoks on tegemist tordiga kus peal on kirss, välja hüppab strippar ning taustal on ilutulestik.

Kuradi hästi lavastatud tulevahetused, nauditavalt brutaalsed lähivõitlused ning mis tuli mulle kergelt üllatusena -näitlemine, dialoogid ja stoory, nii minimaalselt kui neid ka polnud, olid esiteks head ning teiseks autentsed kogu ülejäänud filmile. Ei mingit naljategemist, puhas ellujäämine mõlemalt poolelt.


Ex - fucking - actly!
Hetkeseisuga kindlasti actionfilmide uus landmark.

[Ralf]

Inimestele anti poolteist tundi peksa ja täpselt seda ma ootasingi.

Soundtrack oli ainult kahtlasevõitu. Dubstep oli seal eriti veider, aga õnneks oli see vist vaid ühes kohas.

Meeldis, et rühmatööna alanud tegevus muutus ruttu ühe-mehe-show'ks, need SWAT-meeskonna mehed olid minu jaoks täiesti tundmatud (kuna neid ei vaevutud tutvustama, mis muidugi ei olnudki eesmärk) ja nii võtsin neid kui tühist kahuriliha, kui nad sattusid ohu epitsentrisse (justkui tekkis tunne, et ma võiks neist midagi teada, et nende võitlus mulle kuidagi lugeda saaks). Aga kohe kui fookus suunati põhimõtteliselt ühe jorsi peale, muutus film palju meeldivamaks, sai ainult ühele suhteliselt sümpaatsele kutile kaasa elada.

Eks midagi sellist oodata oli ka.

Oleks mingit sisu ka oodanud

Make up your mind!

[uLtImAtEcRiTiC]

Lootsin mingit sisu, aga nagu arvata võis, siis seda ei tulnud. Parem?

[Spellbound]

Soundtrack oli ainult kahtlasevõitu. Dubstep oli seal eriti veider, aga õnneks oli see vist vaid ühes kohas.

Kas LP Mike Shinoda ja Joseph Trapanese või originaalsed Indoneesia tüübid, kes tegid muusika ka režissööri eelmise filmi juurde?

Kohe kui USA Sony õigused ostis, lasid nad Shinodal jt teha oma muusika ja originaal eemaldati.

[Ralf]

Kas LP Mike Shinoda ja Joseph Trapanese või originaalsed Indoneesia tüübid, kes tegid muusika ka režissööri eelmise filmi juurde?

Kohe kui USA Sony õigused ostis, lasid nad Shinodal jt teha oma muusika ja originaal eemaldati.

Shinoda muusikat mõtlesin (USA DVD/Blu-ray release). Lugesin jah IMDb'st, et algne heliriba oluliselt etem.

[Defexer]

Ei oodanud sisupoolest mitte midagi erilist ja olin kui valmistunud just selliseks filmiks ja seda ma sain. Action steenid olid ikka väga hästi tehtud ning teeb päris paljudele sama zanri filmitele pika puuga ära. Korra isegi tõmbas silmieest kirjuks, kui koridoris vendi lendas nagu seeni kasvab peale vihma. Võimas võimas 7/10

[Forzelius]

Pole absoluutselt minu žanr, aga sain (ei saa öelda üllatus, kuna haipi järgi aimasin, et tegemist võib rohkemat-vähemat sorti superlusega olla) siiski oodatust positiivsema sajaminuti. Meeletult hea koreograafia ja antagonistide käsitlus. Kui, jah, üldse mingistki sorti märulist rääkida, siis idamaiseid võitluskunste hõlmavatel šedöövritel on kõvasti suurem võimalus Forzaloto võita ja surematute kõrval pühamus liituda, kui tavalistel püss-püss-pauk-pauk meh-lelahutustel.
Taset näitab juba see, et tegelased olid nii hästi ära häälestatud ja üksteisest eristatavateks tehtud, et ei tekkinud isegi raskusi neil vahet tegemisega (rassist ja bla-bla, aga see on tõsi). Vinge ka tõsiasi, kuidas peategelane 1 stseeniga lihtsal kombel sümpaatseks tehakse. Asukoha poolest minimalistlikud filmid on alati pärituuleks ning 15-korruselist Jakarta narko-krimi-mõrvakindlusest paremat lokatsiooni 100-minutiliseks vaata-ja-imesta-kui-hea'ks märuliks on raske ette kujutada.
Filmiveebis nõustun kõige enam vast adi arvamusega.

Kui millegagi üldse norida, siis fakt, et mulle jäi pool filmi arusaamatuks, kumb on pahalase muskel ja kumb aju. Mõlemad valdasid justkui ühesuguseid kvaliteete. Minu silmis vähemalt.

Hetkel 9.

[Rain]

Väga kaasahaarav, pani ennastki vahest hinge kinni hoidma. Minu silmis on märulifilmide vallas selle konkreetse filmi latt küll väga kõrgel. Poolteist tundi toorest jõudu ja verd. 8/10

[adi]

Haarang üks ja Haarang kaks on benchmargid. Mängunduse maailmas oli selleks aastaid UNREAL mootor. Standard. Unreal pole olnud kunagi teab mis hea mäng, aga ta laob vundamendi.

john wick