Näljamängud

[uLtImAtEcRiTiC]

Näljamängud
The Hunger Games (2012)

Kunagise Põhja-Ameerika varemetele on tõusnud Panem. Riik, mis koosneb säravast Kapitooliumist ja 12 vasesest piirkonnast. Kapitooliumi elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud: võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris.

Mängudele valitakse igast piirkonast üks poiss ja üks tüdruk. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. Et päästa mängudest oma noorem õde Prim, asub tema asemel võitlustulle 16-aastane Katniss. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel.

Tunnustatud kirjanik Suzanne Collins on oma uue romaanitriloogia esimesse osasse põiminud võrdses annuses pinevust, filosoofiat, seiklusi ja romantikat.

Loe täielikku tutvustust siit

[Kadii]

Ma olen nii ülimalt rahul selle filmiga. Raamatufilmid kipuvad enamasti olema mingid kokkusurutud käkerdised, mis ei ole ei liha, ei kala. Aga see oli ikka üks viimase aja suurimaid üllatajaid. Kõik tähtis oli olemas ja mis põhiline, ei olnud asja üles haibitud mingi armastusloo peale. Meeleolu oli mõnusalt ja õigustatult sünge, kõik oli nii nagu olema pidi.

[lostinthemist]

Ma vist pean enne raamatut lugema, et julgemalt pikemat arvamust selle kohta kirjutada, kuid üldiselt kinosaalist lahkudes olin ma väga kurvalt ja pahaselt meelestatud. Võib-olla on asi minu täiesti enda arvamuses kinni, võib-olla olin liiga kriitiline, sest analoogilise teemaga "Battle Royale" (sh ka raamat) on mu lemmikfilm läbi aegade. Aga krt, kui sa teed filmi, kus inimesed peavad üksteist ära tapma, kuni alles jääb ainult üks, siis reiting PG-13 on väga... väga... väga... vale.

Aga igatahes meelelahutuslikul tasandil täiesti töötas ja oli mõnusalt vaadatav. Meeldis lähituleviku maailma presentatsioon.


6,5/10

[Garli]

Nagu juba jutukas ütlesin, siis ei ole PG-13 tingitud lihtsalt sellest, et rohkem pappi saada vaid ka sellest, et algmaterjal on selline. Need kirjeldused raamatus vigastustest-tapmistest jms pole absoluutselt räiged ja natuke palju on loota, et filmitegijad ise sellele vinti peale keeravad. Eriti veel, kui on kindel, et vindi peale keeramine tagab selle, et film teenib vähem.

[Ralf]

PG-13 rating on loogiline, kuna raamatu sihtgrupiks on ometi (vara)teismelised. Ühes Eesti koolis oli "Näljamängude" raamat suisa 4. klassi kohustuslikus kirjanduses.

[Ralf]

Räägin ka filmist endast.

Kontseptsiooni osas olin teadlik sarnasustest "Battle Royale"-ga, samuti olin just ette võtnud raamatu ja jõudnud veerand läbi lugeda, enne kui filmi vaatama läksin. See mu arvamust filmist vähemalt mu enda meelest kuidagi ei kõigutanud, pigem suurendas just soovi aluseks olnud teosega jätkata. Loomulikult märkasin, et film ei suvatsenud teatud asju - sh pilapasknääre ning näljamängudesse valitud inimeste loosimise süsteem - lähemalt ära seletada. Puudusena seda välja ei tooks, lihtsalt midagi kõrva taha panemiseks.

Noorsooromaani Hollywoodi ekraniseeringu kohta on tegu 'tugeva seiklusdraamaga, milles peitub piisavalt intellekti nõudlikuma või vanema või küünilisema filmivaataja rahuldamiseks ning tegevus on paratamatult köitev. Mingil määral on minus teatud kiiks - naudin filme, kus inimesed on sunnitud ellujäämiseks ise radikaalselt käituma ning omapäraselt kujutatud düstoopia on alati hea boonus. Lugu ise ei ole ju tegelikult väga originaalne - "Battle Royale"-i sai juba mainitud, kuid ühiseid jooni leidub ka näiteks "Kärbeste jumalaga".

Katniss on arvatavasti üks meeldivamaid ning meeldejäävamaid protagoniste lähima aja jooksul linastunud filmidest, kuigi...

Spoiler :

Temale kaasa elasin ma pigem "tapa võimalikult palju", mitte "vaata, et ellu jääd" võtmes, mis tähendas, et mind kippus kangesti ärritama, kui tal oli peos vibu ning võimalus kergelt tappa, ent tegi seda lõppkokkuvõttes ikka ainult vajadusel, näiteks kui tal oli tarvis end kaitsta. Kadii ütles, et ta tegelane ongi survivor-tüüpi, kes tapab ainult vajadusel. Raamatus on see mõttekäik arvatavasti selgem, filmis lihtsalt seda muljet ei jäänud, kuigi lõpp näitab selgelt, et teda kummitas soov Kapitooliumi ning selle soovide vastu mässata.

Ja muud ei midagi... miinusena tooksin välja teatava venivuse, mis pole tingitud filmi pikkusest, vaid stseenide või episoodide kestvusest, ehk siis kippus film sageli väikseimategi süžeepunktide juures takerduma. Samuti oli puudu korralik kulminatsioon / kliimaks.

Aga mis kõige tähtsam - filmi keskel süttinud romantika ei mõjunud kordagi juustusena, mis kipub teismeliste hingeelu puudutavate noortefilmide meepotis suurimaks tõrvatilgaks olema.

Mulje on igatahes positiivne. "Näljamänge" "Videvikuga" võrrelda on tõesti patt, need kaks on nagu öö ja päev.

[LiveForThis]

Cool, cool, cool, Ralf. Nüüd tahan seda ise ka näha Eelmine neutraalsus filmi suhtes on nüüd lahtunud, sest süübisin pea täielikult "Battle Royale`i" ja "Hunger Games`i" pealtnäha problemaatilisse diskussiooni.

Ausalt öeldes sellist vastukaja ma ootasingi, sest antud film ei ole just blockbusteri staatuses valminud, ka näitlejate valik on huvitav ning ega tutvustatav maailm ei teps mitte ebahuvitav. Ja "HG" promo on olnud üle igasuguse prahi. Ainüksi treilerid, mis filmi mastaabi kohta mitte midagi ei reeda, tekitavad piisavas koguses huvi, et see kas siis kinos või DVD-l ära vaadata. Mõelda vaid kui "John Carteri" promo oleks sarnane olnud.

"Twilight`i" tunnet promo minus ei tekitanud.

[Zinera]

5/10

Natukene pettumust valmistanud film, mille põnevus säilis vaid filmi esimeses pooles, lõpp kahjuks tasemelt langes päris madalale.

Spoiler :

Filmi algus, kõik need loosimised ja treenimised olid huvitavad vaadata, kuid alates hetkest, mil hakkas tõeline mäng pihta, hakkas äärmiselt igav. Kõik tapsid seal, kuidas juhtus, mõni suri kogemata, kuid peategelane oli seal nagu muuseas. Mille pärast ta oma rivaalist musta tüdruku hauda seal disainis, jäigi minu jaoks müsteeriumiks, sest cmon, sellises situatsioonis, kus igal pool jooksevad ringi inimesed, kes sind tappa tahavad, vist eriti ei hakka laulma ja lilli korjama. Pluss see hirmus teeseldud armulugu, filmi lõpp oleks palju meeldejäävam ja parem olnud, kui lõpuks oleks toimunud midagi äärmiselt pingelist, mis oleks kuidagi vapustanud. Seda ei juhtunud, ilmselge eelaimdus, kuna varem filmis juba mainiti, et "keegi peab alati ellu jääma". Ka koerad olid veidrad.

Tegelased olid väljakujunemata, film venis ja oli ka etteaimatav. Aga leidub ka halvemaid, täitsa tavaline keskpärane film.

[uLtImAtEcRiTiC]

Film nägemata? Siis jäta see tekst parem lugemata ja tule tagasi, kui spoileri-ohtu enam pole. Oled hoiatatud.


Lihtsalt rumal film — sci-fi hõnguline at best, mis peaks ilmselt olustikku selgitama, paraku jääb kõik ikkagi vähehoomatavaks ning segaseks. Alguses pannakse kohe jube tempo peale, ilmselt on materjali liigagi palju. Paraku film kannatab selle all, peale esimest kolmandikku hakkab aeg venima nagu kolm kuud vana tapeediliim. Klišeede asemel oleks võinud nii mõndagi pikemalt käsitleda või näiteks loosimissüsteemi selgitada.

Põnev ei olnud kordagi. Kõik, vähemalt suures plaanis, oli juba alguses ette teada — raamatut lugematagi võis lõpplahendust ette näha. Paraku nii ka läks ja kulminatsiooni võiski ootama jääda. Omamoodi näitaja on seegi, et inimesed seansilt lahkusid ja film pikem kui kaks ja pool tundi tundus!


Põhjendatud süžee, karakterid ja nendevahelised suhted olid praktiliselt olematud, näitlejatest olid tasemel kolm Oscari-nominenti — Stanley Tucci, Jennifer Lawrence ja eriti Woody — ning mööndustega ka kõrvalrollides Elizabeth Banks ja Donald Sutherland, kes tundus juba surmaeelses seisundis olema.

Tribuutidel ei paistnud olema mingit soovi ellu jääda, üks loll lahendus ajas teist taga. Keegi ei taipa ka öösel teisi maha lüüa, moodustatakse vaid kahtlase väärtusega "kambad", et siis järjekordselt aega raisata — küll homme teeme! Ometi pidid nad liikuma ka üksi, et kergemini surma saada. Kui aga väike neegritüdruk surema peaks, tuleb korraldada erilised matused — ulguda ja ahastada, korjata lilli ning kõik muu lõpetada, seda mõistsid õnneks ka teised.



Kõige hullem melodraama oli tolle arengupeetusega poisi ümber, Peeta vist nimeks — armastas, ei armastanud; liitus teistega, et kallike teise ilma saata, siis jälle suur sõprus; "jäta mind!" jne. Tolles koopas võis näha ka ilmselt filmi jubedaimat, kohe eepiliselt halba dialoogi.


Võimalik on luua tehislikke marju, liike, metsatulekahjusid, tulekerasid, marukoeri jms, aga ometi on hädavajalikud need vaesed "rajoonid" ja selle rahvas, kes rikastele produkti peab pakkuma. Milleks? Miks nad siis seda ka ise luua ei või. Käib see kõik eriti lihtsalt! Nimetatud elukad, kes mängu kiiremas korras lõpetama pidid (MILLEKS? oli see event ju tohutult populaarne ning kõik jälgisid seda, isegi vaesemast vaesemad oma puuonnides asuvatest telekatest — loogiline oleks, et põnevust peaks võimalikult PIKALT üleval hoidma) suudavad ühel hetkel liikuda (või lausa lennelda) hiirvaikselt, et siis jälle aeglaselt, kohmakalt ja suure lärmiga ringi tatsuda. Siiski pidid nad väga targad olema, olles ühe laiba "kätte saanud" võisid nad teised rahule jätta ja minema vantsida.

Jubedalt häiris ka kaamera. Kui ma muidu selles osas üsna leplik olen ja käsikaamerast lugu pean, siis pidev virr-varr ja "loksutamine", mis ilmselt pidi vaatajat eksitama ning kõike pisut usutavamana näitama, oli räigelt ülepakutud ning segav faktor.

Hinde koha pealt olin kahe kolmandiku filmi ajal 6/10 juures, sealt läks kõik aga allamäge. Keskpärane meelelahutus, millele üle 4/10 anda ei saa, kuna amatöörlik lõpp tegi kogu kompoti veelgi halvemaks.

"Näljamänge" "Videvikuga" võrrelda on tõesti patt, need kaks on nagu öö ja päev.

Annab võrrelda küll, sihtgrupp on sama ning teostuski samaväärne, lihtsalt ühel on algmaterjal ilmselt oluliselt etem. Siga ja kägu nad aga kindlasti ei ole.

[0ll]

Peaaegu ükski element ei toiminud (ainult peaosatäitja oli hea)
Filmi üldine stiil oli jama: imelik kaameratöö ja muusika, mis täiesti ebasobivatel hetkedel "pärishelid" lämmatas. Ei istunud tegelaste riietus, soengud ja meik. Ilmselt see ei pidanudki kellelegi meeldima, aga valitud disain oli lihtsalt nii kuradi igav... Kuigi üritati eluolu ja ühiskonnakorralduse kohta infot anda, jäi see maailm äärmiselt kaugeks. Miks ja kuidas selline süsteem toimib, mida aparaat saavutada üritab? Äkki oleks pidanud kohe asja kallale asuma? Olematu sissejuhatus on tihti parem kui segane ja ebaloogiline sissejuhatus. Aga sellisel juhul oleks see juba hoopis teine film, samuti ei ehita sellisele vundamendile triloogiat(?) Tegelaste moraalsete valikutega tegelemine jäi pinnapealseks.
Märul ise oli... alla keskmise. Väga lapsemeelne (mis on sihtgruppi arvestades loogiline). Nagu mingi lõbus käbisõda mõnest lasteraamatust: puu otsa ronimine, ninapidi vedamine, herilased-koerad...

uLtImAtEcRiTiC, ma mõne koha pealt vaidleks vastu. Raamatuid mitte lugenuna eeldan, et üritatakse rääkida vana head "südametunnistusega süsteemiõõnestaja" lugu... Seda silmas pidades oli "aeg maha" lillestseen vajalik. Selleta oleks oleks peategelane veel õhemaks jäänud. Stseeni toetasid kaadrid rahva reaktsioonist.
Poisi käitumine oli nendes oludes samuti üsna optimaalne...

Baashinne 2+, aga Jennifer Lawrence lisab ühe punkti. Olen üsna kindel, et ta on ka varem vibu lasknud. Tundus väga loomulik. Asend muidugi pisut vale... sest õige asend oleks rikkunud Lawrence'i ideaalse huuleprofiili

3+/10

[Spellbound]

Nii et siis kõik Batoru rowaiarut vaatama.

Film teenib hästi. Pigem see kui sädelevad insuldid.

Spoiler :

[rauls]

Ma paljuski uLtImAtEcRiTiCuga ühel meelel. Loll film, jah. Idee iseenesest, et lapsed peavad tapma teineteist, on lihtsalt totter (12-aastane tüdruk peab pidama verist võitlust 18-aastase poisiga). Ei viitsi eriti pikalt muljetada. Kriitik juba rääkis põhilise ära.

Pärast filmi lõppu oli küll esimene mõte, et miks ma seda jama pidin vaatama. Samas on mul ka hea meel, et nähtud, muidu oleks äkki kripeldama jäänud, et järjekordne "suur" ja palju räägitud linateos nägemata. "The Hunger Games" on ideaalne film teismelistele. Ise oleks ka vist nii umbes 13-aastaselt asja nautinud. Päris katastroofiks ma filmi kindlasti ei pea. Mõned aspektid olid ka positiivsed. Oli häid näitlejatöid. Eriti meeldis Stanley Tucci, keda oli nauding jälgida. Muidugi Jennifer Lawrence on lihtsalt võrratu! Kapitoolium oli kenasti veenvalt kujundatud, olles jaburalt glamuurne aga samas ka kuidagi kõle. Seal elavad rikaste veider välimus läks väga kenasti kokku filmi totrusega ja pakkus vähemalt huumorit. Mõnes olukorras toimib selline tobe liialdatus nagu Kapitooliumi elanike välimus antud juhul.

5/10

[Ralf]

Idee iseenesest, et lapsed peavad tapma teineteist, on lihtsalt totter (12-aastane tüdruk peab pidama verist võitlust 18-aastase poisiga).

Ma ei astu filmi kaitseks välja ega midagi, aga miks see totter on?

Maailmas on küll ja küll kohti, kus vaevu murdeikka jõudnud lapsed peavad enda eest seisma ja satuvad kindlasti pahatihti olukordadesse, kus on sunnitud ellujäämiseks (endast oluliselt vanemaid inimesi) tapma või ise nende käe läbi surema. Vaata kas või "Jumalate linna" või "Rentslimiljonäri".

Antud loo puhul on vahe lihtsalt selles, et nad on seda sunnitud tegema, heal järjel olevate inimese meelelahutuse eesmärgil. Ja minu arust ei kuku see käbi tänapäeva ühiskonna kännust üldse nii kaugele.

[rauls]

Idee iseenesest, et lapsed peavad tapma teineteist, on lihtsalt totter (12-aastane tüdruk peab pidama verist võitlust 18-aastase poisiga).

Ma ei astu filmi kaitseks välja ega midagi, aga miks see totter on?

Vastus:

nad on seda sunnitud tegema, heal järjel olevate inimese meelelahutuse eesmärgil.

[brixxx]

Ma vaatasin eile ka pika edasi lükkamisega seda filmi. Filmi treiler eriti huvi ei tekitanud, aga kuna sellest filmist nii palju räägitud ja et mängis Donald Sutherland seal, siis siiski vaatasin selle ära. Muideks, minu arust kaks viimast filmi on Donald Sutherlandil nii paistes silmad (''Treasure Island'' poole vaatamisega ja ''The Hunger Games'').

Filmis oleks võinud rohkem kajastatud olla riigi poliitika, seadused, näljamängude loosimise süsteem jne, ühesõnaga kuidas see riik toimib.

Üldiselt mulle sellised filmid ei meeldi, kus peavad inimesed üksteist tapma, võibolla kõige loomulikumalt ja huvitavamalt mõjub selline süžee Saagi filmiseerial. Filmi käigus mõtlesin, et filmis oleks võinud olla rohkem psühholoogilisi kõnelusi, arutlusi jne. Minu jaoks oli film liiga palju keskendunud ainult actionile, inimeste vahelised suhted jäid tahaplaanile. Treeningud oli liiga igav jälgida nt. filmis ''Zoom'' on huvitavam treeningut jälgida, seal küll ebaloomulikud oskused, aga kindlasti saab ka normaalsete oskustega huvitavamalt treeningu stseene näidata.

Filmis häiris kõige enam, et peategelane oleks nagu oma väikesele õele ja emale ema eest, peategelase ema oli liiga mannetu.

Hea rolli tegi Woody Harrelson, muidu olen teda ainult psühhopaadina (''Natural Born Killers'') ja kurjategijana (''No Country for Old Men'') näinud.

Hindeks annan 5/10.