John Carter

[Soprano]

John Carter
John Carter (2012)

John Carter (Taylor Kitsch) on USA kodusõjast kurnatud endine kapten, kes satub seletamatult Marsile, kus ta leiab end keset tohututes mõõtmetes konflikti planeedi asukate ning lummava printsessi Dejah Thorise (Lynn Collins) vahel. Maailmas, mis on kokkuvarisemise äärel, leiab Carter uuesti endas kaduma läinud inimlikkuse ning mõistab peaegi, et kogu planeedi ning selle asukate kestmajäämine on tema kätes.

"John Carter" on eepiline seiklusfilm, mille aluseks Tarzani looja Edgar Rice Burroughsi legendaarne ulmeromaan "Princess of Mars" ning selle järjed, mis on olnud inspiratsiooniallikaks lugematutele ulmekirjanikele ja filmitegijatele läbi Ray Bradburyst ja Arthur C. Clarke'ist George Lucase ja James Cameronini.

www.forumcinemas.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[Kidd]

Mulle meenutas Avatari miskipärast, aga see siin oli parem...

8/10

[Kaie]

Väga meeldis, kuigi raamatule jäi muidugi alla. Puudu tundus olevat värvidest - need marslased, kes oleks pidanud olema punased - ei olnud seda eriti. Rohelised olid minu arust liiga kõhnad. Lõpp oli väga kena - film oli tehtud teist moodi kui raamat ja ma ise ka ei suutnud seda ära arvata, mis seal juhtub. Tore, et film suutis niivõrd üllatada. Nüüd ei suuda ise ka uskuda, et ei suutnud ära arvata, mis juhtub - nii loogiline tegelikult.

PS: Meeldisid alguses olevad põgenemiskatsed

[0ll]

Kui õigesti mäletan olen lugenud Marsi seeria esimest raamatut. Erilist muljet see ei avaldanud, Tarzani seiklused tundusid tollal palju põnevamad. Film meelitas ennast vaatama lavastaja Andrew Stantoni abil - tahtsin näha, mida andekas multikameister ja suur John Carteri fänn sellest materjalist kokku võlub.

Erinevused raamatuga olid enamasti positiivsed. Pöörati pisut rohkem tähelepanu John Carteri olemusele-minevikule (jah, raamatus anti veel vähem taustainfot). Meeldis ka Burroughsi tegelase suurem roll, aga samas pole ma kindel, kui vajalik see oli. Eriti kui võtta "John Carterit" kui eraldiseisvat, üksikut teost. Ja kuidagi teisiti ei olegi võimalik võtta - nii suure kahjumiga keegi uut filmi väntama ei hakka.
Dejah Thoris oli samuti parem kui raamatus. Kui mälu ei peta, oli originaalprintsess suhteliselt mõttetu tegelane - isikupäratu damsel in distress (hädas preili). Selle tugeva naise imago sai ta alles hiljem: mitteametlikes järjelugudes ja koomiksites. Minu arust pandi näitlejanna valikul 100% täppi*, Lynn Collins oli meeldiv üllatus.

Seega tähtsamad tegelased enam-vähem paigas. Probleem tekkis loo ülesehitusel. Lühidalt: üritati teha liiga palju. Kui korraga möllab neli erinevat kampa, jääb nende kõigi väljajoonistamiseks paratamatult liiga vähe aega. "Pahad inimesed" jäid väga õhukeseks, "jumalad" väga segaseks. "Headest inimestest" sai rohkem kui paar rida vaid 2 tegelast. Samas tasub mainida, et James Purefoyle piisas ka sellest napist ajast, et oma tegelaskuju meeldejäävaks muuta. Kõige lähemalt saime tuttavaks "putukatega", aga kahjuks lükati nad filmi lõpus tahaplaanile.

Kokkuvõttes langeb vastutus Stantonile. Võib-olla oleks aidanud telefonikõne härra C-le, kes oleks andnud mõned nipid kuidas edukalt taasluua varem sada korda räägitud lugu. Täpsemalt selle loo üks variatsioon, kus endine sõjaväelane sattub värviliste peletistega asustatud võõrale planeedile, hindab ümber oma väärtushinnangud ja asub kurjuse vastu võitlusse...
Kahjuks jäi kogu asi kuidagi sihituks, anonüümseks. "Suur film" peab äratama suuri tundeid s.t mingil hetkel tahaks kellelegi kaasa hõisata, mingil hetkel võiks kurgus natuke pitsitama hakata... Seekord midagi sellist ei juhtunud.

5/10

* - Dejah Thoris on fantasy art žanri üks esimesi populaarseid naiskangelasi. Kunagi kui veel joonistada viitsisin/oskasin, tegin isegi paar pilti. Hetkel ei leia üles, aga nad olid üsna lähedal Collins-Stantoni versioonile. Tekkis vähemalt mingigi tuttav tunne... pidepunkt. Mõned teised sarnased nägemused (peaaegu NSFW):

Spoiler :

[brixxx]

Mulle ei meeldinud see film, ma ei suutnud seda isegi lõpuni vaadata, ma vaatasin u tund või 1 h 30 min. Algus liiga venis, enne kui John Carter Marsile sattus. See oli igav film. Pean tunnistama, et kuningas nägi välja nagu Vana-Rooma kuningas.

Hindeks annan 3/10.

Oll, muideks hästi joonistad, ka mina tegin kunagi Hugh Lauries portree, aga see ei ole nii hea, kui sinu Marsi printsess.

[Ralf]

Kuna paljude poolt maha tehtud ja kinokassades just mitte kõige eeskujulikumat tööd teinud "Cowboys & Aliens" osutus minu üllatuseks igati seeditavaks popkornikaks, olin "John Carteri" suhtes optimistlik ja täiesti kindel, et rahaline läbikukkumine oli tingitud lihtsalt kangelase üldisest tundmatusest ja halvast reklaamitööst, aga filmi vaatamine tegi mulle ruttu selgeks, et ega midagi reklaamida ei olnudki. Tegu ei ole eepilise ulme-eeposega nagu eeldada julgeks, nimitegelane on täiesti ebahuvitav - nii iseloomult kui taustalt - ja teda on valitud mängima suvaline ilueedi ning pealtnäha eksklusiivsel Barsoomi maailmal/mütoloogial oli potentsiaali olla põnev, kuid äärmiselt ilmetud ümbrused ja rohelised CGI pepuklounid teevad selle lihtsalt täiesti tühjaks ning ebahuvitavaks.

Kahjuks jäi kogu asi kuidagi sihituks, anonüümseks. "Suur film" peab äratama suuri tundeid s.t mingil hetkel tahaks kellelegi kaasa hõisata, mingil hetkel võiks kurgus natuke pitsitama hakata... Seekord midagi sellist ei juhtunud.

Täpselt!

[kalaraisk]

Lynn Collins on hot.

6/10

[Rain]

Polnud küll hea, aga ega see väga halb ka polnud. Algus oli jube, näitlejaskond oleks kindlasti vajanud uuendamist ja teostus kohati väikest viimistlust, aga samas oli sel ka häid külgi, näiteks see tore kutsulaadne asjandus. 6/10

[Pixie]

Üldmulje jäi väga lahjaks, ei pakkunud mingeid emotsioone. Peategelane polnud meeldejääv ega sümpaatne, teda tutvustati vaatajale valesti. Esimestest stseenidest alates tekkis vähemalt mul tema suhtes negatiivne hoiak, mis jäi püsima filmi lõpuni. Meeldis see, kuidas John pidi õppima uuel planeedil liikumist, kuigi kohati näis hüppamisvõime liigselt üleloomulik. Oleks võinud jääda rohkem kindlatesse piiridesse, mitte sobituda vastavalt situatsioonile.

Esialgu meeldis ka raskus roheliste mehikestega suhtlemisel, kahju, et keelebarjäär eemaldati nii ruttu ja kerge vaevaga. Üldine feel ja filmi stiil ei meeldinud, imelik et kujunduselemendid nii vastumeelseks osutusid. Võib-olla ootasin erilisemat ning erakordsemat Marsi elanike kujutamist. Idee oli ju ometigi hea. Raske hinnata... Lõpus kadus huvi suht ära, John Carter'i heaolu ei läinud vähimalgi määral korda... Elus, surnud, Maal, Marsil, ükskõik.

4/10

[Cochrane]

Sugugi mitte nii halb film, nagu mõned räägivad. Meelelahutuslik ulmeseiklus ja just selline nagu ERB raamatu põhjal vändatud filmist oodata võiski. Pettumuslik kassaedu takistab ilmselt järgede tegemist, kuid vaataksin neid meelsasti.

6/10

[Keilyke]

Mulle ei avaldanud samuti see film erilist muljet. Ilmselt sellepärast, et olen raamatut lugenud ning seega ootasin paremat. Lõpp meeldis kõige rohkem.

5/10

[FilmiFänn]

hea film oli muidu:D

[RockabillySarin]

"Tavaline hollywood", kus eriti kaasa mõtlema ei pea ja peale filmi, teos kustub ajust.

kuigi üks tekst sulas ajju!:

Kõikidel planeetidel juhtub alati samamoodi.
Elanikkond kasvab, ühiskond kihistub, sõjad levivad.
Maailmasõda.
Hoolitsemata planeedid närtsivad aegamööda.


5/10

[damon]

Ulmekate sõbrana ütlen, et täiesti normaalne film.
Raamatut lugesin ca 15-20 aastat tagasi ja eriti sisu enam ei mäleta ning seetõttu võrrelda ei oska (äkki peaks uuesti lugema?).
Aga visual ja stoori oli minule meeltmööda.
Võib-olla jah, oleks marslased pidanud olema punasemad aga eks see ole maitseasi.

8/10