Häbi

[uLtImAtEcRiTiC]

Häbi
Shame (2011)

Steve McQueeni ("Nälg") ja Michael Fassbender ("X-Mehed: Esimene klass") koondavad taas jõud, tuues meieni loo seksisõltlasest Brandonist, kes näeb välja nagu iga naise unistuste mees, kelle elu täidab näiliselt töö säravate klaaspindadega moodsas kontoris, õhtused napsitamised kolleegidega NY stiilsetes lokaalides. Tegelikult on Brandoni arvuti nii tööl kui kodus tihkelt täis pornot, tema kodust käivad sisse-välja prostituudid, hommikuti onaneerib Brandon duši all, lõuna ajal kontori tualetis – ta on seksisõltlane ja tal on häbi. Ootamatult külla saabuv õde Sissy (Carey Mulligan) rikub Brandoni tavapärase rutiini...

Michael Fassbender pälvis rolli eest Veneetsia filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna.

Loe täielikku tutvustust siit

[rauls]

Märtsis jõuab Sõprusesse. Ülikõva! Üks oodatuimaid 2011. aasta filme.

[Soprano]

Märtsis jõuab Sõprusesse. Ülikõva!

Plaza ja Solaris ka.

Spoiler :

[Kickflick]

Üldiselt väga huvitavalt lavastatud film, mis tekitas vaatamise jooksul palju erinevaid emotsioone. Hea oli see, et
käsitleti seksisõltuvuse traagilisemat poolt, mis võib tunduda tavainimestele erutav ja koomiline. Michael Fassbenderi tegelaskuju võimetus end kellegagi lähemalt siduda, tekitas minus isegi kaastunnet. Samas mõned naljakad stseenid sobisid vahele, et film liiga masendavalt ei mõjuks. Seksistseene oli ehk pisut ülearu, pikapeale muutus see üsna tüütuks ja ebaoluliseks. Samas lõpp mulle meeldis, polnud liiga idealistlik ja naiivne, kuid jättis positiivse lootuskiire. Muusikat oli oskuslikult kasutati, muutis stseenid, kus dialoogi ei toimunud, nauditavaks.

[uLtImAtEcRiTiC]

Üldiselt väga huvitavalt lavastatud film, mis tekitas vaatamise jooksul palju erinevaid emotsioone. Hea oli see, et
käsitleti seksisõltuvuse traagilisemat poolt, mis võib tunduda tavainimestele erutav ja koomiline. Michael Fassbenderi tegelaskuju võimetus end kellegagi lähemalt siduda, tekitas minus isegi kaastunnet. Samas mõned naljakad stseenid sobisid vahele, et film liiga masendavalt ei mõjuks. Seksistseene oli ehk pisut ülearu, pikapeale muutus see üsna tüütuks ja ebaoluliseks. Samas lõpp mulle meeldis, polnud liiga idealistlik ja naiivne, kuid jättis positiivse lootuskiire. Muusikat oli oskuslikult kasutati, muutis stseenid, kus dialoogi ei toimunud, nauditavaks.

Nõus, Fassbender oli väga hea, lisaks veel ka õe-venna vaheline (seksuaalse) energia

Spoiler :

- see on filmis minu jaoks üks huvitavamaid kohti, mis nende vahel siis täpselt ikkagi toimus? Arvata võib nii mõndagi...

, haiglased stseenid rahulduse pikal teel, rutiini rikkumisest tulenev äng jpm, muuhulgas ka mõned humoorikad kohad. Uudishimuliku vaatajana oleks soovinud teada saada ehk ka midagi Brandoni ja Sissy minevikust, mida publikule ei avaldata. Kohati venis ja peatati tegevus liiga pikalt, korralik lõpp.

7,5/10

[Zinera]

Seksistseene oli ehk pisut ülearu, pikapeale muutus see üsna tüütuks ja ebaoluliseks.

Fassbender oli väga hea, lisaks veel ka õe-venna vaheline (seksuaalse) energia, haiglased stseenid rahulduse pikal teel, rutiini rikkumisest tulenev äng jpm, muuhulgas ka mõned humoorikad kohad. Uudishimuliku vaatajana oleks soovinud teada saada ehk ka midagi Brandoni ja Sissy minevikust, mida publikule ei avaldata. Korralik lõpp.

Lavastaja nägemus oli tõesti emotsiooniküllane, kuid siiski aeglane. Päris mitu korda ootasin, et "millal me ükskord siit stseenist edasi saame". Lisaks see lõputu alastioleks ja seksisteenid, kuigi ilma nendeta vist ei oleks see nö tõeline seksisõltvus ja haigus näha olnud. Mõneti tahaks öelda, et geniaalne film, siiski kinost välja tulles olid tunded vastastikused ning kaldusid pigem halva kui hea filmi suunas.

Spoiler :

Meeldis restoranis ebakompetentne kelner, lisaks väiksed vihjed igalpool, nt retrovärk, rong, kindlasti arvutiprobleem. Ülemus oli ka päris räige sebija, õde rumal.

6/10

[rauls]

Ootasin filmi väga-väga, aga oodatud superelamust ei saanud. Samas halvast filmist on asi kaugel. Täitsa huvitav oli. Vaatamise ajal ei osanud õieti arvata milleni film tüürib. Eriti ootamatu oli

Spoiler :

peategalase seksiakt teise mehega

. Film on hästi lavastatud ja huvitavalt monteeritud. 2 stseeni olid visuaalselt eriti hästi kujutatud ja põnevalt monteeritud: 1) homode kokkusaamispaigas toimunu; 2) filmi suht lõpuosas aset leidnud stseen, kus peategelane oli voodimõnusid nautimas 2 naisega. Kohati pakkusid visuaalsed lahendused just sellist vaatamisnaudingut, mille pärast ma filme armastan.

Päris suurepäraseks ma antud linateost pidada ei saa, kuna tekkisid mõned igavuskohad (põhiliselt esimeses pooles). Vahepeal muutus asi liiga seisundifilmiks, kus puudus igasugune pinge aga ka visuaalne nauding (näidati pikalt, kuidas peategelane teostas oma rutiinseid toiminguid). Film tõmbas ennast minu jaoks tõeliselt käima alles kuskil nii viimases kolmandikus. Lõpuosa oli tõeliselt excellent. Michael Fassbender ja Carey Mulligan olid mõlemad suurepärased.

7/10

[uLtImAtEcRiTiC]

Inglise kunstniku ja lavastaja Steve McQueeni teises mängufilmis “Häbi” (Shame, 2011) korduvalt ekraani täitev seks pole just päris see hollywoodlik mainstream-filmiseks, mida harjutud nägema ja kindlasti ka nautima. “Häbi” seks on vahend, sõltuvus, tarbimine, lihtne panemine, võidujooks orgasmini.

McQueeni uus film, 25 päevaga üles võetud stiilne, kalkuleeritult steriilne linateos räägib loo seksisõltuvuse käes kannatavast Brandonist (Michael Fassbender, kes on selles rollis nii hea, et kõhe hakkab) ja talle ootamatult külla saabunud, enda ja oma eluga kimpus olevast õest, laulmisega elatist teenivast Sissyst (Carey Mulligan).

Brandon on külm, ta ei taha rutiinirikkujat oma ellu, ta ei taha sinna kedagi. Tema abitu katse luua mingigi suhtelaadne kontakt kolleegiga (Nicole Beharie) kukub läbi. Ei aita isegi kokaiin.

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudis ... d=64035541

[rauls]

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/ja-rahuldus-ei-tule-ei-tule.d?id=64035541

Väga hästi kirjutatud! Oskaks vaid ise ka niimoodi filmi tõlgendada. Praegu isegi tekkis isu film teist korda üle vaadata.

[uLtImAtEcRiTiC]

Väga hästi kirjutatud! Oskaks vaid ise ka niimoodi filmi tõlgendada. Praegu isegi tekkis isu film teist korda üle vaadata.

Täiesti nõus, väga vahva lugemine. Vaataks üle küll veel.

[Ralf]

Vajab ehk veidi seedimist, enne kui pikemalt kirjutan, kuid ma täiesti kaalun sellele maksimumpunktide andmist. Mis seal imestada, provokatiivsed character-study tüüpi draamad on minu "thing".

Lugesin Kadri Karro EE teksti ja meeldiv, et ta New Yorgi eraldi välja tõi. Minu jaoks oli see suurlinn filmis nagu omaette karakter, kuhu Fassbenderi tegelane väga valatult sobis.

[LiveForThis]

Puhas visuaalsest omapärast ja režissööri täpsest silmast pulbitsev seisundifilm. Oleks film kraadi võrra kergem, poleks ta ühti nii mõjuvaks osutunud. See on tavaliselt selliset laiade alusteemadega filmide nuhtluseks. McQueeni silm on aga täpne, kalkuleeritud ja rõhutatult maaliline. Kõik liinid voolasid oma rahuliku, aga õnneks küllaltki mitmemõttelise lõpuni.

Hakkasin stsenaariumit ka lugema. Juba esimene stseen paberil on üdini kütkestav. Minimalistlik, aga kütkestav.

Hetkel veel 8/10.

Homme lähen uuele ringile.


Hakkasin seda "Hungeriga" võrdlema ja jõudsin järeldusele, et kui "Hunger" on McQueeni kui lavastaja jaoks äärmiselt tihedalt kombineeritud, siis "Shame`i" puhul võttis McQueen nõuks lavastada ainult ühe osa oma parimate omaduste kogutervikust. Tervikust, millest "Hunger" pealtnäha koosnebki.

[Ralf]

Pean tõdema, et Fassbenderi mängitud tegelase väline profiil ja mõistagi loomus olid nii intrigeerivad, et filmi režiitöö jäi suhtkoht märkamatuks, kuigi tajusin väga selgelt seda kerget kalkuleeritust ja monotoonsust (mitte halvas mõttes). Mõned ehk täheldasid, et ka muusika oli viimase peal.

Hälbeline ja veel enam seksuaalselt hälbeline käitumine ning sellega kaasnevate tihti tabudena võetavad (seda ka filmide enese raames, mitte ainult neis otseselt toimuva) teguviisid on minu jaoks olnud juba kaua köitev teema (meeldivad ka "Ken Park", 1996. aasta "Crash", "Little Children", "Happiness" jt) ning minu arust suutis "Shame" väga usutavalt ja kahtlemata haaravalt käsitleda seksisõltlasr hingeelu. Kujutan ette, et suurem osa neist on - sarnaselt Brandonile - teadlikud oma eluviisi taunitavusest ja tunnevad enda suhtes sügavat tülgastust (või more appropriately häbi) ja suuta selliseid emotsioone läbi niivõrd eeskujulikult tehtud filmi nõnda köitvalt vaatajani tuua oli minu silmis tublim saavutus 2011. aasta filmides.

Soovitan "Shame"-i nautinuil heita pilk peale "Roger Dodger"-ile, mis on kohati väga erinev (peategelane on teistsugune), ent üllatavalt sarnaselt lavastatud ja kindlasti sama huvitav.

[DaydreamDiamond]

Vajab ehk veidi seedimist, enne kui pikemalt kirjutan, kuid ma täiesti kaalun sellele maksimumpunktide andmist. Mis seal imestada, provokatiivsed character-study tüüpi draamad on minu "thing".

Lugesin Kadri Karro EE teksti ja meeldiv, et ta New Yorgi eraldi välja tõi. Minu jaoks oli see suurlinn filmis nagu omaette karakter, kuhu Fassbenderi tegelane väga valatult sobis.

täpselt.

Dujardini võit Fassbenderi ees ossudel jääbki tuumafüüsikaks mu jaoks

[Trash]

Häbi häbi, püksis käbi!