Rebecca

[Cochrane]

Rebecca
Rebecca

Noor tüdruk (Joan Fontaine) tutvub Monte Carlos ihaldatud, leseks jäänud Maxim de Winteriga (Laurence Olivier). Nad armuvad ja abielluvad. Kuid kui nad lähevad de Wintersi koju, tunneb noor naine, et Maximi esimese naise, Rebecca, mõju ei ole sellest majast kadunud. Eriti majapidajanna Danvers keeldub teist proua de Winterit tunnistamast. Lisaks sellele on Rebecca surmaga seotud sünge saladus.

Täielikku tutvustust loe siit.

[Honiara]

üks Hitchcocki parematest.

[Ralf]

Ai, see oli küll fantastiline, suures osas tänu suurepärasele näiteseltskonnale, eesotsas Laurence Olivier ja Joan Fontaine, kes mängis sellise häbeliku keskklassi tüdruku rolli ideaalselt välja. Natuke ajas naerma, et ta ei pidanud filmi kontekstis just selline tõeliselt ilus tüdruk olema, ometi oli ta seda ja kohe jalustrabavalt.

Spoiler :

Viimase poole tunni peal vajus veidi ära, kuna siis kadus justkui see romantiline varjund Fontaine'i ja Olivier'i vahel, mis mind väga köitis, ja muutus sellisemaks tüüpilisemaks detektiivifilmiks. Film ise meenutas veidi Poe novelle, kus tapetud tegelased saavad tihtilugu enda tapja suhtes sellegipoolest kättemaksu, kuigi nad surnud on.

Vabalt 10/10

[Forzelius]

Ei olnud minu jaoks päris see, mida ootasin. Lootsin saada natukene kummitavamat atmosfääri, mis tegelikult filmi esimeses pooles täiesti olemas oli, kuid lõpupoole ära vajus.

Spoiler :

Kohtustseen oli nii out of place. Hästi tehtud küll, aga ei sobinud absoluutselt filmi natuuriga kokku. Hea, et kõige tipuks ikkagi mõisa juurde naaseti. Tulekahju oli küll fantastiliselt üles võetud.

Kujutan ette, kui raske seda filmida võis olla. Kvaliteetne Hitchcock kahtlemata, aga mu lootused olid liiga üles kruvitud ja ootasin ehk natukene teistsugust filmi. Liigne pikus häiris ehk ka, just viimases kolmandikus.

7/10

[eerik]

Ei saa pikkuse ja venivuse osas Ralfi ja Forzaga üldse nõustuda. Minu jaoks sai film hoo sisse alles selle keskpaigas oleva kostüümipeoga, kus eskaleerus noore proua de Winteri ja majahoidja vaheline konflikt ning žanriliselt toimus nihe krimipõneviku suunas. Sealt alates tekkis suur tahtmine teada, kuhu süžee edasi areneb. Enne seda oli vaid mitte just kõige pinevam ekspositsioon, mis lõpuks küll kuhjaga ennast õigustas. Kuid siiski, kui Rebeccas midagi üleliigset ja venivat oli, siis minu arvates pigem filmi esimeses pooles.