Märtsi ideed

[uLtImAtEcRiTiC]

Märtsi ideed
The Ides of March (2011)

"Märtsi iidid" on teravmeelse dialoogiga pingeline draama poliitika- ja võimumaailmast, kus põimuvad seks, ambitsioonid, lojaalsus, reetmine ja kättemaks. Uustulnukast presidendikandidaadi (George Clooney) idealistlik pressisekretär (Ryan Gosling) saab kiirkursuse räpase poliitika alal, kui ta peab toime tulema skandaaliga, mis ähvardab kogu kampaania põhja lasta.

Tunnustatud lavastaja ja näitleja George Clooney toob ekraanile haarava põneviku, milles astuvad üles mitmed tunnustatud näitlejad, sh Clooney ise ("Järeltulijad", "Õhus", "Põletada pärast lugemist"), Ryan Gosling ("Ohtlik sõit", "Rumal pöörane armastus", "Kurb valentinipäev"), Philip Seymour Hoffman ("Edu valem", "Kahtlus"), Paul Giamatti ("Kahepalgelised", "Illusionist") jpt.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Poliitilised draamad ei ole kaugeltki minu tass teed, ent George Clooney isikupärane režiitöö ja tasemel näitlejate nüansirohked rollisooritused tegid selle üpris põnevaks, oli teine ka meeldivalt lühike ja konkreetne, dialoog ladus ja terav. Eriti meeldis Paul Giamatti. Gosling hakkab ausalt öeldes vaikselt üle viskama.

[uLtImAtEcRiTiC]

Korralik poliitpõnevik, olen ka paremaid näinud, aga huvitav, lihtsalt jälgitav ja hea dialoogiga - igav hakata ei tohiks. Kuigi tegelased pole päris lõpuni välja arendatud, on osatäitmised head. Meeldis ka fakt, et treiler midagi eriliselt ära ei reeda ning lõpp.

7/10

[Zinera]

6/10

Ikka väga poliitiline film, siiski õnnestunud dialoogidega ning sisaldab palju erinevaid twiste, mis ei lase igavleda filmi taustal. Heidaksin ette vaid filmi alguse

Spoiler :

igavust, kuidagi ei saanud vedama. Õnneks mingi hetk hakkas asi arenema ja jätkus piisavalt intrigeerivalt kuni lõpuni välja. Tegelased ei olnud tõesti välja arenenud, samas ei olnud ka väga suured pettumused. Kõige enam häiris mind see, et Molly ära tappis end ja tundus kohati, et vaid selle jaoks, et Gosling saaks stsenaariumi järgi ilusti edasi tegutseda, muidu oleks naise väljakirjutamine raskem.

[0ll]

Ootasin vist midagi põnevamat - mõnusalt vihast andmist kampaaniameistrite, kandidaatide, kodanikuaktivistide ja ajakirjanike vahel. Aga pakuti suhteliselt hõredat lugu, mis toetus suures osas ühele melodramaatilisele ideele. Ja see pole stsenaariumi ainus kitsaskoht - kaks tähtsat elementi(ajendit), mis pidid filmi edasi liigutama, tundusid minu jaoks ebaloogilised:

Spoiler :

1) ma tõesti ei mõista, miks kahe kampaaniameistri kohtumise avalikustamine nii suur probleem oleks - seda enam, et tegemist on sama partei esindajatega
2) rikkast perekonnast pärit neiul on probleeme 900 dollari leidmisega?

Mõne teise meelelahutusliku teose puhul ei laseks ennast sellistest asjadest häirida, aga siin - teoreetiliselt reaalsusele rõhuvas filmis - hakkavad sellised punnitatud lükked elamust rikkuma.
Otseselt igav ei hakanud, aga oleks võinud palju tihedam olla. Kui keegi soovib vaadata tugevate näitlejatega 2011. aasta linateost, mis näitab, kuidas pintsaklipslased kriisiolukorras tegutsevad ja üksteise alt vaipu ära tõmbavad, siis jätke "The Ides of March" rahulikult riiulisse ja otsige üles film nimega "Margin Call".

5/10

[homunkulus]

Pole midagi öelda, mulle Clooney osalusega filmid meeldivad.
Hea stoori sellest kuidas poliitikas (ja suure tõenäosusega mitte ainult) komprate abil oma tahet ja eesmärke ellu viiakse.
Kusjuures ei piisa sellest, et sa oled omal alal väga hea või üllas või lojaalne. Sellele vaatamata ei või sa lõpuni kindel olla. Piisab kui kaardimajakesest tõmmatakse välja vale kaart ning see põhjustab ahelreaktsiooni - metafooris küll totaalse kokkuvarisemise, aga päriselus olenevalt situatsioonist, kohtade ja positsioonide ümbermängimise.
Väga hea sooritus Ryan Gosling'ult.

7/10

[Forzelius]

Mul ei ole midagi poliitiliste filmide vastu. Isegi üpris meeldivad on teised ning mõned läbi aegade lemmikud on sealt žanrist pärit ("All The President's Men", "JFK", tänapäevasematest "V for Vendetta"). Üks komponent mis eelmisi ühendab ning mille tõttu see alamkategooria paljusid valele poole hõõrub, on eeldus, et filmi kestvusaeg on tubli 2 tundi, mis annab aega tegelaste võimalikult suurele kasvamisele ekraanil. "The Ides of March" oli poliitkähkukas. The old in and out. Sprint, mitte maraton, nagu need olema peaksid. Kui "JFK" tiitrid jooksma hakkavad, manab see esile hüpnootilise seisundi, kus ma imestan, et ma just midagi nii võimsat ekraanil nägin. Peale käesolevat vaadates oli esimene reaktsioon "tore, saabki suitsule minna". Kui avastad end peale filmi mõttelt, et on vaja täita nikotiinivajadusi, mitte ei jää veel 10-20 minutiks IMDb triviat lugema ja teatud kohti linateoses peas uuesti kerima, siis ei saa olla tegemist hea filmiga. Kaabu tõstan küll vägevale näitlejaansamblile, kuigi Clooney ei sobinud absoluutselt rolli, mis ta ühtaegu peategelaseks kui ka kõrvaltegelaseks tegi. Gosling, Giamatti ja Hoffman olid küll täpselt sellised nagu nad alati olnud on, aga ei vedanud ka otseselt alt.

6/10

[CM-Girl]

Nii filmides kui ka päriselus paneb poliitikute jutt mind muigama. Väga hea töö Clooney'lt, nii lavastaja kui näitlejana. Eriti silmapaistva rollisoorituse tegi Evan Rachel Wood. 10!

[rauls]

Vaatamata sellele, et poliitika mind ei huvita, võib teha sel teemal häid filme. Õnneks ei aetud asja liialt keeruliseks. Sisu oli arusaadav ja kergesti jälgitav, kuid samas ka intelligentne ja mõistlik. Antud teos annab huvitava ja elutruu ülevaate räpastest poliitilistest mängudest (kuidas varjata vääritut käitumist; millist ila/iba ajavad tippoliitikud; korruptsioon jne). Näitlejatööd (Gosling, Clooney, Hoffman, Giamatti) on suurepärased. Kvaliteetteos.

8,5/10