Aga, mul oli huvitav..... nõme unenägu. Muidu tuttav unenäo-maastik, mis hõlmab endas tänavaid, raudteed jm. Aga mingi ime läbi sattus mu kunagine sõbranna minu diivanile, näitab jalatallal olevaid tume-tumedaid veresooni (mis näevad välja nagu satelliitpilt öisetest linnadest, nagu närvirakk) ning teatab, et tal on melanoom. Seejärel ohib ja ähib, tõmbub krampi ning sureb öö jooksul korduvalt.
Järgmisel hetkel on vanad keskkooli koridorid ühtlasi ka haiglakoridorid... hommikul vaatan, sõbranna on päranisilmil liikumatult. Aga kui pikka aega jälgida, siis on ta elus. Ta ei oska ise ka öelda, mis juhtus.
Kõhe oli olla peale ärkamist...
