Pimedus

[uLtImAtEcRiTiC]

Pimedus
Blindness (2008)

Linna laastab "valge pimeduse" epideemia. Võimud isoleerivad esimesed kannatanud mahajäetud vaimuhaiglasse, kus äsja loodud "pimedate ühiskond" kiiresti laguneb. Kurjategijad ja tugevamad jahivad nõrgemaid, varastavad kasinaid toiduportsjone ning panevaid toime kohutavaid tegusid.

Sellel õudusunenäol on aga üks pealtnägija - naine, kes ei ole nakatunud, järgneb oma abikaasale karantiini. Varjates oma võimet näha, hakkab ta teejuhiks seitsme võõrale inimesele, kellest on juba peaaegu perekond kujunenud. Ta juhatab nad karantiinist välja otse laastatud linnatänavatele, kus kõik tsivilisatsiooni alustalad on kokku varisenud. Nende retk on täis ohtusid, nende ellujäämine ja viimne lunastus peegeldab inimloomuse visadust ja sügavust.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Üks jõledamaid filme, mida mul on olnud rõõm näha; seal on koht, kus üks (loomulikult pime) paljas mees täiesti abitult ja ükskõikselt põrandatäie rooja ja pasa sees ringi ukerdab... kõigest paarisekundiline moment, mis ei lähe mul vist kunagi meelest. Muidugi pimedaksjäänuid ei huvita enam, kuhu kakada või kas ennast pesta, aga paraku on nende seas üks, kes näeb ja peab üritama kõiki kuidagi kantseldada, mis teeb asjalood eriti vastikuks. Aga lõpp on küll

[rauls]

Nägin filmi 2008. aasta PÖFFil. Nüüd võiks uuesti üle vaadata. Siis arvasin järgnevat.

Omapärane katastrooffilm. Hea tempoga müsteerium-põnevusdraama täis ootamatusi. Pakkus võimsa elamuse, niitis jalust. Huvitav oli jälgida, milliseks inimesed muutuvad pimedaks jäädes ja karantiini sattudes: kuidas nad saavad üksteisega läbi, kuidas toitu jagavad, millised emotsioonid neid valdavad, kuidas üldse enda eest seisavad. Kohati muutus olukord päris räigeks. Mõnes inimeses väljendusid palju loomalikke omadusi. Sellises olukorras peab endaga tugevat võitlust pidama, et inimlikuks jääda. Pinge oli kogu aeg üleval. Kogu aeg ootasin põnevusega, et mis nüüd edasi juhtub. Juhtus palju!

8,5/10