Kool
Moderator: Meeskond
Eelmine aasta, kui mina kirjandit kirjutasin, olid raskemad teemad mu arust. Kui praegu oleksin pidanud kirjutama kirjandit, oleks valinud arvatavasti 8nda teema. Kuigi näiteid raamatutest ja tsitaate kasutada ei oskaks mitte ühelgi teemal eriti
Last edited by Kickflick on 24. April 2010, 17:29, edited 1 time in total.
Minu arust oli see aasta 2 head teemat, mis oleks mulle sobinud: 8. ja 9. Minu lõpukirjandist juba 10 aastat möödas.
Siinhea ülevaade sellest, millest mingis teemas kirjutada tuleks.
Siinhea ülevaade sellest, millest mingis teemas kirjutada tuleks.
rauls wrote:Minu arust oli see aasta 2 head teemat, mis oleks mulle sobinud: 8. ja 9. Minu lõpukirjandist juba 10 aastat möödas.
Siinhea ülevaade sellest, millest mingis teemas kirjutada tuleks.
Tegelikult olid ka eksamil needsamad lahtikirjutused olemas, millele oma kirjandil võiks põhineda. Lisatud oli ka, et teemale võib läheneda omal moel.
Minu meelest on igal aastal enam-vähem täpselt samad teemad, lihtsalt pealkirjad varieeruvad. Sisuliselt siiski sama. Nii et mu päris kirjandi teema oli põhimõtteliselt sama, mis proovikirjand.
Eksamitulemuste ootamine on tõesti maailma kõige toredam asi...Ja ülikoolis läheb veel hullemaks.
Ise oleks ilmselt teisel teemal kirjutanud, et kindla peale minna. Aga minu meelest sel aastal mitu ilusat ja inspireerivat teemat, eriti meeldivad 8. ja 10.
Eksamitulemuste ootamine on tõesti maailma kõige toredam asi...Ja ülikoolis läheb veel hullemaks.
Ise oleks ilmselt teisel teemal kirjutanud, et kindla peale minna. Aga minu meelest sel aastal mitu ilusat ja inspireerivat teemat, eriti meeldivad 8. ja 10.
- uLtImAtEcRiTiC
- Filmiveeb.ee meeskond

- Posts: 4788
- Joined: 01. December 2009, 23:12
Weirdo wrote:Eksamitulemuste ootamine on tõesti maailma kõige toredam asi...Ja ülikoolis läheb veel hullemaks.
Hmm, ei ütleks. Õppejõud vaatavad tööd tavaliselt üsna kiiresti üle. Hoopis hullem on asi siis, kui nad semestri alguses suure suuga lubavad, et panevad õppematerjalid internetti üles, ning heal juhul ilmuvad need sinna paar päeva enne eksamit. Ja kui siis pole loengutes kohal käinud (nagu vahel ikka juhtub), võib päris raskeks minna.
Au ja kiitus nendele vapratele, kes ajaloo ja ühiskonnaõpetuse valinud. Ühed jubedamad ained üldse.
Matemaatikaga olid asjalood nii, et kuigi oskasin ainet hästi, kartsin just seda eksamit kõige rohkem. Sellest tulenevalt olid arvutusülesanded mu õudusunenägudes sagedased külalised - istun suures saalis laua taga, kõik ümberringi kirjutavad, mina aga vahin mõttetühjalt paberit, numbrid ujuvad silme ees ja mitte midagi ei oska. Mitte midagi. Nothing. Zero. Zilch.
Õnneks selgus siiski, et kogu hirm oli asjata.
- uLtImAtEcRiTiC
- Filmiveeb.ee meeskond

- Posts: 4788
- Joined: 01. December 2009, 23:12
ZeMonsta wrote:Hmm, ei ütleks. Õppejõud vaatavad tööd tavaliselt üsna kiiresti üle. Hoopis hullem on asi siis, kui nad semestri alguses suure suuga lubavad, et panevad õppematerjalid internetti üles, ning heal juhul ilmuvad need sinna paar päeva enne eksamit.
Siis sul veab, sest mul just eelmisel semestril oli 2 õppejõudu, kelle hindeid sai oodata üle kuu aja...Veel toredamad on need õppejõud, kelle materjalideks on powerpointi esitlus, aga neid nad üles ei pane ja loengutes kappavad neist nii kiiresti läbi, et pooltki üles kirjutada ei jõua.
Tegelikult ma ei mõelnud seda üldse ajalises mõttes, vaid et siis saab neid eksamihinnete ootamisi kordades rohkem olema ja keskkooli lõpueksamite puhul üldiselt kindlam tunne.
Au ja kiitus hoopis sulle, kes sa matemaatika eksami tegid! Minu meelest absoluutselt jubedaim aine, mida kunagi ei teeks. Ühiskonnaõpetus seevastu on meil alati üsna populaarne olnud ja tulemused paremad kui teistes ainetes. Selline mõttetühjalt paberi vahtimise hirm oli mul kirjandi osas. Ja kõige hirmsam ja paanikarohkem eksamikogemus on keemia riigieksam.
Vaatasin neid teemasid ja jube hakkas. Ei kujuta ette, et peaks jälle seda paska paberile suruma hakkama. Räige tõrge oli omal ajal peal ja päris eksam oli vist ainuke kirjand mul, kus ma pigistasin mõlemad silmad kinni ja vägivaldselt kritseldasin neid "tarkuseteri" ja pseudofilosoofiat sinna lehele, samal ajal üritades oma tekstis hoida vähegi tõsist alatooni.
Ajalugu ja ühiskonda valida aga...no see on ju ikka suur risk, totaalsed tuupimisained, kus puudavad loogilised ja sageli ka õiged vastused, pool on mõttetud faktid, pool sõltub sellest, kui hästi jama välja ajad too päev ja kui palju see sellele lugejale/hindajale meeltmööda on, ise võtsin füssi ja mata omal ajal, et kindla peale ikka minna, konkreetne objektiivne värk ja ei mingit pasagenereerimist.
Ajalugu ja ühiskonda valida aga...no see on ju ikka suur risk, totaalsed tuupimisained, kus puudavad loogilised ja sageli ka õiged vastused, pool on mõttetud faktid, pool sõltub sellest, kui hästi jama välja ajad too päev ja kui palju see sellele lugejale/hindajale meeltmööda on, ise võtsin füssi ja mata omal ajal, et kindla peale ikka minna, konkreetne objektiivne värk ja ei mingit pasagenereerimist.
^^ Mnjaa, keemiat ma igaks juhuks ei valinud. Läksin kindla peale välja.
Aga jah, neid ootamisi on muidugi rohkem. Samas on minu puhul vastupidi - keskkooli ajal närvitsesin rohkem, sest tulemustest sõltus, kuhu õppima pääses, aga nüüd saab läbikukkumise korral alati uuesti teha. Mõni eriti lahke õppejõud lubab ka viletsat hinnet parandada.
^ Täpselt. Matemaatika on sada korda lihtsam kui ühiskonnaõpetus. Või ajalugu. Tõsiselt ka, ma tegelen pigem determinantide ja maatriksitega, kui tuubin aastaaarve. Isegi kui eksamil suure ähmiga mingi valem meelest ära läheb, saab alati tuletada. Kindlaid kuupäevi ja nimesid seevastu loogiliselt tuletada on suht tulutu ettevõtmine.
Füüsikaga on jälle nii, et pole kunagi osanud. Kusjuures ma ei tea siiamaani, kuidas ma ülikoolis biofüüsikast läbi sain. Enam ei mäleta sellest ainest suurt midagi kah.
Aga jah, neid ootamisi on muidugi rohkem. Samas on minu puhul vastupidi - keskkooli ajal närvitsesin rohkem, sest tulemustest sõltus, kuhu õppima pääses, aga nüüd saab läbikukkumise korral alati uuesti teha. Mõni eriti lahke õppejõud lubab ka viletsat hinnet parandada.
^ Täpselt. Matemaatika on sada korda lihtsam kui ühiskonnaõpetus. Või ajalugu. Tõsiselt ka, ma tegelen pigem determinantide ja maatriksitega, kui tuubin aastaaarve. Isegi kui eksamil suure ähmiga mingi valem meelest ära läheb, saab alati tuletada. Kindlaid kuupäevi ja nimesid seevastu loogiliselt tuletada on suht tulutu ettevõtmine.
Füüsikaga on jälle nii, et pole kunagi osanud. Kusjuures ma ei tea siiamaani, kuidas ma ülikoolis biofüüsikast läbi sain. Enam ei mäleta sellest ainest suurt midagi kah.
- uLtImAtEcRiTiC
- Filmiveeb.ee meeskond

- Posts: 4788
- Joined: 01. December 2009, 23:12
uLtImAtEcRiTiC wrote:Miks sõitvas rongis kella seierid kiiremini tiksuvad kui paigal seisvas? Just askin'
[15:08] <+Anubis> Mingi jama on lol.
See on relatiivsusteooria ja see ei peagi loogiline olema. Lisaks su rong peaks päris kiiresti liikuma, kiirusel vähemalt kuskil 4-5 ümbermaailmareisi sekundis, et seda tähele panna. Ja ega kumbki kell aeglasemini või kiiremini ei tiksu tegelt, rongisolijale tundub lihtsalt, et paigalseisev kell on kuidagi aeglasemaks jäänud.
uLtImAtEcRiTiC wrote:Õpetaja: sel aastal olid rasked teemad
Tuhlasin Internetis ringi. See arvamus jäi silma, ilmselt sarnaste mõtete tõttu.
Valisin ka kaheksanda ning kirjutasin Kafka "Protsessist", Bulgakovi "Meister ja Margaritast", Kubricku 2001'st, Wellesi Kane'ist ja ka filmist It's a Wonderful Life, sest sobis nii otseselt. Alguses, kui kuulsin teemasid, enne, kui seda konkreetset manuaali lugema hakkasin, põdesin, et polegi kunsti, aga õnneks oli lahtiseletatult, et räägi, miks filme vaja on. Edasi oli juba lihtne pidu ja ilusa käekirjaga puhtand, mis lõpus küll nii ilus enam polnud. Võileivad olid ka suht ok.




