Teise maailmasõja haripunktis umbes aastal 1943, viisid sõjaraskused prioriteetide muutumiseni eesliinil viibinud sõduriteni varem jõudnud kirjad ja pakid jäeti saatmata. Laohooned täitusid täitmata saadetistega, ning sõdurite lootus ja side kodustega hakkas hääbuma. Selle probleemi lahendamiseks saadeti Euroopasse 6888 pataljon Naiste Armeeüksus ehk mustanahalistest naistest koosnev pataljon, kuhu kuulus üle 800 naise. Nende ülesanne oli sorteerida aastatepikkune postihunnik ning taastada lootus. Kuigi sõjaväe kõrgem juhtkond lootis, et plaan kukub läbi, olid need naised vankumatud nende eesmärk oli taastada side, tuua lohutust ja usku nii rindele kui kodumaale.