Kaks paralleelselt läbi elu kulgevat võõrast jõuavad transformatiivse vabanemiseni. Eka on sügavalt vapustatud, kui tema tädi kes helistab talle sageli, et kõneposti ühepoolseid vestlusi jätta, välismaal enesetapu sooritab. Niko ehitab endale tehisaru „sõbra“ kellega on hea muust maailmast eralduda. Kaks peategelast puutuvad korraks kokku, et seejärel taganeda enda loodud üksindusse... ja linn voogab lakkamatult otse nende akende taga, luues elu.