Brasiilias Mato Grasso osariigi vihmametsas elavad tsivilisatsioonist täielikus eralduses Piripkura hõimu kaks allesjäänud liiget. Pakyi ja Tamandua suurimaks materiaalseks varanduseks on 1998. aastal nende jaoks süüdatud tõrvikutuli mis oli ka viimaseks korraks, kui välismaailmast keegi nendega kontakteerus. Nende elupaika piiravad aga üha enam kasvavad põllud ja agressiivselt puitu neelavad saeveskid. Siiski on üks õlekõrs mis võib neid aidata. Kui tõestada, et selles piirkonnas Piripkura hõim veel siiani elab, on võimalus saada metsale riiklik kaitse. Seda missiooni asubki tõestama põliselanike kaitsega tegelev Jair Candor. Seega saab dokist tõestusmaterjal, mis võib päästa ühe väikse rahvakillu viimased ellujääjad. On kõhe vaadata, kui pealetükkiv on tsivilisatsioon pealtnäha kauges paigas, kuid samas võib kogeda ka seda müstilist ajatut tunnet, mida aastakümneid kadunud hõimu nägemine tekitab.