Filmiveeb.ee foorum

Särav täht

Bright Star



London, 1818.a. 23-aastase inglise poeedi John Keatsi (BEN WHISHAW) ja tema kõrgmoodi tudeeriva naabritüdruku Fanny Brawne'i (ABBIE CORNISH) vahel lahvatab salajane armulugu. Nad on ebatõenäoline ja vastakas paar - mees näeb tütarlapses üksnes moekat neidist, too aga vaimustub lisaks Keatsi luulele ka kirjandusest üleüldiselt.

Kui Fanny kuuleb, et Keats põetab oma tõsiselt haiget nooremat venda ning ulatab isegi abikäe, heldib Keats ning nõustub neiule luulet õpetama. Poeesiast saab aga peagi romantiline imeravim, mis silub nende erimeelsusi ning lõkkele lööb kirglik armuafäär.

Fanny ärevil ema ja Keatsi parim sõber saavad peagi noorte kiindumusest teada ja suhe võtab sügavama mõõtme. Olles teineteisest silmini ja lootusetult sisse võetud, haaravad uued tunded noori armunuid jäägitult. "Mind valdab tunne - me justkui lahtuksime," kirjutas Keats Fannyle. Raskuste tekkides nende romantilised tunded üksnes süvenesid.

Keatsi haigestumine aasta hiljem toob armunuile abiellumise asemel kaasa kibeda lahkumineku. Nagu Keats ise tabavalt märkis: "igaveseks maalil, igaveseks noor".

Filmi lavastaja ja stsenarist on Oscari-võitja JANE CAMPION ("Klaver"). Peaosades BEN WHISHAW ("Parfüüm: Ühe mõrva lugu") ja ABBIE CORISH ("Candy").



Täielikku tutvustust loe siit.

Film linastub KINOS ARTIS 18. detsembrist 2009.

Film linastub ka Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil 2009.

Antud filmi treiler jättis väga hea mulje.

Tänane Päevalehe artikkel paneb küll tahtma filmi näha! Lisaks ju eerik siin kiitnud filmi taevani ja ka filmimölas öeldi paar head sõna. Nii et võtan selle teose oma kavva.

Selles artiklis kirjutatakse ka Parnassusi kohta hästi ja ma olen nõus selle jutuga.

Kuigi mul on detailide peale väga halb mälu, üritan siiski raulsi tungival soovi enda kahe nädala tagust elamust meenutada.

Kui aus olla, siis on filmi kõik tugevused juba traileris näha.

Esiteks märkad fantastilist kaameratööd ja visuaalset kujundust. See tuleb esile juba esimestes kaadrites, milleks minu mälu järgi oli õmblemine ja nõelapisted, ja filmi arenedes jõuab täielikku tippu, näiteks stseenid lillepõldudel, liblikate püüdmine jne. Juba nädalaid kestnud "Avatari" maania vältel olen pidevalt lugenud Pandora keskkonna ülistamist. Aga "Bright Stari" meenutades selgub, et planeet Maa ja reaalne loodus on tegelikult palju ilusamad.

Järgmisena tuleb imeliselt luuleline dialoog, mida kannavad edasi suurepärased näitlejatööd vaat et kõikide kaadris olijate poolt. Kusagilt lugesin, et isegi filmis kasutatav kass oli suurepärane näitleja ning ma ei saa sellele vastu vaielda.

Ja ega ka filmi sisuline pool nõrk pole. Arvestades, et tegemist on eluloofilmiga luuletajast, kes suri 25-aastasena tuberkuloosi, pole mõtet mingit pingelist põnevust ega eepilist seiklust oodata. Tegemist on siiski armastusfilmiga, mis tänu eelnevalt kiidetud näitlejatöödele mõjub. Tundsin ja elasin kaasa mõlemale peategelasele, nii John Keatsile kui Fannyle. Jagasin nende kurbust, rõõmu, meeltesegadust.

Filmi tipphetk on kindlasti Keatsi ära olemise aeg ning tema kirjavahetus Fannyga, kui kulmineeruvad visuaalne ja sisuline pool. Just siis kõlavad stsenaariumi parimad read ning Abbie Cornishi suudab emotsionaalsed hetked hästi välja mängida. Kahjuks ma ei mäleta, kas nendest stseenides muusikat kasutati, kuid üldiselt oli ka filmis kõlanud muusika suurepärane.

Jane Campion, palun tee veel nii häid filme!

Lubatud sai eerikule, et räägin ka filmist natuke, kui ka tema seda teeb. Eks siis peab lubadust täitma. Ma nii pikka ja arukat teksti ei viitsi kirja panna.

Koostasin mõned punktid sellest, miks ma ei ole "Säravast tähest" vaimustuses:
1. Selleks, et filmi nautida täiel määral, pead olema luulehuviline - mina paraku pole.
2. Minu maitse jaoks jäi sisu liiga läägeks.
3. Romantilised kostüümidraamad ei võlu mind.

Peamisteks plussideks pean suurepärast kaameratööd ja ilusaid looduskaadreid. Huumorit oli ka.

Hinne: 4,5/10.

Tühja sest minu arvamusest! Soovitan filmi kõigile, kellele vähegi meeldivad romantilised draamad.

rauls wrote:1. Selleks, et filmi nautida täiel määral, pead olema luulehuviline - mina paraku pole.

Tahtsin just vastupidist kirjutada. Päris rumal väide minu arvates. Sama moodi võib ju öelda, et näiteks "Requiem for a Dreami" nautimiseks peab ise olema narkomaan/sõltlane, või et sõjafilmi nautimiseks pead olema ise sõjaväelane... Mina olen täiesti kirjanduskauge inimene, kuid see film andis veidi motivatsiooni järgmisel korral veidi rohkem süveneda kätte sattuvatesse teostesse, olgu selleks siis luule või proosa.

2. Minu maitse jaoks jäi sisu liiga läägeks.

Millistest aspektidest täpsemalt "Bright Star" sinu jaoks lääge oli?

3. Romantilised kostüümidraamad ei võlu mind.
..
Soovitan filmi kõigile, kellele vähegi meeldivad romantilised draamad.

Filmi võiks vaadata ikkagi filmina selle laiemas mõttes, mitte kitsamalt määratud žanriliste aspektide järgi. Ütleme, lihtsalt näitena, et mulle meeldivad näiteks ulmefilmid. Siis ma ei saa ju "Bright Stari" selle alusel halvaks pidada, et ta pole ulmefilm. Ja halb ulmefilm ei ole parem kui hea komöödia vms. Aga noh, see on lihtsalt näide. Ma ei mäletagi, millal ma viimati, enne "Bright Stari", mõnda romantilist draamat vaatasin... Kui siis "Der Himmel über Berlin", aga see film on palju enamat. Nii et jah, ei pea ilmtingimata kindel žanr meelepärane olema, et mõnda selle esindajat nautida.

Kurat, pean ka vaatama minema, et saaks siin möliseda.

hau wrote:Kurat, pean ka vaatama minema, et saaks siin möliseda.

Tee seda. Jookeb veel Artise teises saalis.

eerik wrote:

rauls wrote:1. Selleks, et filmi nautida täiel määral, pead olema luulehuviline - mina paraku pole.

Tahtsin just vastupidist kirjutada. Päris rumal väide minu arvates. Sama moodi võib ju öelda, et näiteks "Requiem for a Dreami" nautimiseks peab ise olema narkomaan/sõltlane, või et sõjafilmi nautimiseks pead olema ise sõjaväelane... Mina olen täiesti kirjanduskauge inimene, kuid see film andis veidi motivatsiooni järgmisel korral veidi rohkem süveneda kätte sattuvatesse teostesse, olgu selleks siis luule või proose.

Filmis loetakse palju palju luulet ja kui vaatajale läheb see korda, saab ta suurema naudingu osaliseks. See ju suht selge. Samamoodi näiteks pakub "La môme" sulle palju rohkem, kui sulle meeldib Edith Piafi muusika. On ju nii? Ma ei tahagi väita, et luule mitte armastajatele ei võiks meeldida "Säravat tähte". Lihtsalt poeesia huvi annab veel suurema võimaluse filmi nautida. Tõsiasi on see, et antud linateoses on luulel suur osakaal.

eerik wrote:

rauls wrote:2. Minu maitse jaoks jäi sisu liiga läägeks.

Millistest aspektidest täpsemalt "Bright Star" sinu jaoks lääge oli?

Seda on raske seletada. Tekkis selline lääge tunne noh. Viga on minus, mitte filmis!

eerik wrote:

rauls wrote:3. Romantilised kostüümidraamad ei võlu mind.

Filmi võiks vaadata ikkagi filmina selle laiemas mõttes, mitte kitsamalt määratud žanriliste aspektide järgi. Ütleme, lihtsalt näitena, et mulle meeldivad näiteks ulmefilmid. Siis ma ei saa ju "Bright Stari" selle alusel halvaks pidada, et ta pole ulmefilm. Ja halb ulmefilm ei ole parem kui hea komöödia vms. Aga noh, see on lihtsalt näide. Ma ei mäletagi, millal ma viimati, enne "Bright Stari", mõnda romantilist draamat vaatasin... Kui siis "Der Himmel über Berlin", aga see film on palju enamat. Nii et jah, ei pea ilmtingimata kindel žanr meelepärane olema, et mõnda selle esindajat nautida.

Ei tea ühtegi romantilist kostüümidraamat, mis mulle oleks vaimustust pakkunud. Seega saan öelda, et see žanr ei ole minu jaoks. Tooks siinkohal veel ühe näite. Kui sa oled näinud palju õudusfilme ja ükski pole neist meeldinud, siis saad sa ju öelda, et see konkreetne žanr ei võlu sind.

rauls wrote:Soovitan filmi kõigile, kellele vähegi meeldivad romantilised draamad.

Tahtsin väita vaid seda, et kui inimesele meeldivad romantilised draamad, siis see annab hea eelduse, et antud linateos meeldib ka.

Tõenäoliselt Hää Filmi nädalal vaatab selle ära.

Vaatan mugavalt kinosaalis filmi, silm vajub kinni ja jään magama, avan silmad ja kõik saalisolijad nutavad. Päris WTF kinoelamus oli

Olen ühes paadis pigem raulsiga. Kostüümidraamasid ning nauditavat tehnilist teostust armastav inimene peaks filmiga igati rahule jääma ning ekraanilt vastu vaatava poolest oli film tõesti nauditav, kuid arvestades, kui thought-provoking oli Jane Campioni varasem "The Piano", oleks "Bright Star" ehk võinud võtta tiba rohkem riske ja sisaldada tugevamaid konflikte. Whishaw oli Keatsina hea, kuid tõtt-öelda meeldis mulle tegelastest enim Charles Browni mänginud Paul Schneider. Samuti oli värskendav, et Keatsi ja Fanny suhe polnudki in your face, kuid väga tagasihoidlik, ent siiski oli selle olemasolu tuntav.

5/10

Nooo, paljudele lipsukandjatele ei meeldi Jane Austeni sarnaseid filme. See Bright Star oli sarnane siiski J. Austeni romaanidele.

Film sobib suurem osa neile, kes on vaid luule -ja romantikahuviline, neile istub see. Mina ise vaatasin puhtsalt sellepärast, kuna tegevus asetseb umbes 18sajandi poole ja ka muidugi armastus

Film ise meeldis mulle tegelikult aga lõpp ei jama, ühesõnaga, ei meeldi üldse kurva lõpuga film, pahandama ajab üldse.

8/10