Filmiveeb.ee foorum

Kas ma olen siin foorumis ainus, kes ei viitsi absoluutselt trenni või spordiga tegelda ega samas koge probleeme kehakaaluga või isegi üldise nn. jõudlusega? Isiklikult suitsetajana mul küll tekib tihti hetki, kus mul kops täiesti kinni jookseb, eriti CC Plaza ülemisele korrusele ronides, ja mingisugune maratonijooksja ma ka pole, aga pole küll nagu väga tekkinud mõtet, et päris nõrk olen ja oleks tarvis kuskile palli taguma minna.

Filmiveebi antisportlased, näidake end! SPORT MAHA!

Sina maha!
Läksin just jalgpallitrenni tagasi peale 3,5 aastast vaheaega. Annab tunda ikka, aga hea, et ma vahepeal natukene ikka mänginud ka olen.

Forza wrote:Sina maha!
Läksin just jalgpallitrenni tagasi peale 3,5 aastast vaheaega. Annab tunda ikka, aga hea, et ma vahepeal natukene ikka mänginud ka olen.

Eks su postitused ka näita, mitu korda sa seal va trennis reageerida jõudnud ei ole, kui pall su pea suunas lennanud on.

Mul varem polnud tahtejõudu sporti teha, vahel harva vaid. Aga praegu poolteist kuud olen jooksmas käinud ja võtnud 7 kilo alla.

Kehakaaluga kõik korras ja sporti ei viitsi ega ole aega teha

Viimati liigutasin sõjaväes. Seal oli igal hommikul kell 6 (v.a. nädalavahetustel) hommikujooks ja võimlemine (kätekõverdused jms), pluss muud kehalised tunnid päeva jooksul. Igatahes sõjaväe alguses 3,2km aja peale joostes surin peaaegu rajal ära. Hiljem paranes tulemus ikka märgatavalt!
Võite ise vaadata mitu punkti saaksite: http://www.mil.ee/index.php?menu=ajatee ... u=ajasport

Nüüd on ammu vorm läinud, kuid ei viitsi liigutada.

Peamiselt suvel liigutan ennast, jalgrattaga meeldib mulle sõita. Kui näete pika habemega venda mööda Pirita jalgrattateed kihutamas, siis see olen mina. See aasta sõitsin aprillist septembrini. Kui jalgrattaga ei sõida, siis püüan aegajalt jalutamas käia.

Tugitoolis on tore õllepudelit tõsta...
Kohe varsti hakkab suusatamine ka. : )

Kehakaal korras, sportida ei viitsi, kui kehalise tunnid välja arvata ja paar pela kolme sotti või muna sõpradega, aga seda ainult suvel.

Üsna pikka aega oli minu ainsaks treeninguks (lisaks kehalise tundidele) ilma lifita majas viiendal korrusel elamine. Väga suurt vajadust sportimiseks ei näinud ka, kuigi füüsiliselt oleks võinud (tegelikult võiks siiamaani) ju veidi tugevam olla, sest väga vabalt võib ju juhtuda, et ühel ilusal päeval Alpides turnides katkeb see rihmaasjandus, mis peaks põhimõtteliselt kõiki ronijaid kinni hoidma- kuigi ma ei saa aru kuidas täpselt, tegelikult olen ma kindel, et 90% mägironimissurmadest on mahavaikitud. Igatahes on sellise õnnetuse korral vaja jõudu, et kaljunuki küljes rippuda (sest muidugi õnnestuks mul sellest viimasel hetkel, enne kuristikku langemist kinni haarata), kuni mõni jeti lõpuks appi suvatseb tulla.

Nii, et sellisteks juhtumiteks ettevalmistatud olla, otsustasin ennast eelmisel aastal kokku võtta ja ikkagi mingi spordialaga tegelema hakata. Valikuks sai kergejõustik, mis osutus minu jaoks nii füüsiliselt kui ka vaimselt üsna rusuvaks - füüsiliselt, kuna tegelikult pole sugugi lihtne 10 korda järjest mingi totakas ketas peakohal 60 meetrit ringi kekata, just for kicks. Vaimselt, kuna 10-aastased, kellega mind tavaliselt ühte rühma pandi, ei näinud selles mingit probleemi.
Niisiis, olin selleks aastaks juba igasugusele trennis käimisele käega löönud, sest mulle on jäänud mulje, et igal pool üritatakse mingeid future-maailmameistreid välja koolitada. Aga siis, täiesti pimeda juhuse läbi, leidsin ülikipa trenni, mille juures kõigele lisaks, võin maailmameistrite koha pealt rahulik olla, sest sellel alal võistluseid üldse ei peetagi. SCORE.

Teen kõvasti trenni ja üritan ikka profisporti jõuda, päris kaua seda teinud ja olen rahul sellega aga praegu on 3 nädala ttrenni puhkus ja siis hakkab uus hooaeg ja siis kõvasti trenni jne. Aga kaaluga ei ole ka kunagi probleeme olnud , kui siis et liiga kõhn ,, nii ütles spordiarst kui rasvaprotsenti mõõdeti.

Hakkasin jälle sporti tegema. Liigne laiskus hakkas vaikselt ebameeldivat tunnet tekitama ja kuidagi on vaja end natuke distsiplineerida. Näiteks jooksen laupäeval enne sauna kodu lähedal metsas mõne kilomeetri, samal ajal on hea mõtteid mõlgutada ja üldse sügisõhtune pime mets on hea koht, kus üksi ringi paarutada.
Aga oma elu spordile pühendamisele ei taha mõeldagi. Samas, paljud tippsportlased ei oska vist elult paremat nagunii tahta.

Ralf wrote:Kas ma olen siin foorumis ainus, kes ei viitsi absoluutselt trenni või spordiga tegelda ega samas koge probleeme kehakaaluga

Nii, et tegelik küsimus oli hoopis, et kellel on veel geenidega vedanud?

Homme kõik suusatama!

Vahepeal üritasin teha kepikõndi ja jooksmist, aga ei viitsi eriti ikka teha, meeldib rohkem jalgrattaga sõita, aga kahjuks ei ole Tallinnas jalgrattast võibolla järgmiseks suveks ostan jalgratta ning ei viitsi ka rulluisutamist selgeks õppida.

Ilmsel üritan sügisel hakkada käima Zelluloosi spordikulbi jõusaalis. Paraku mina ei leia eriti endale trenni, et pean siiski aeroobikasse minema, kuigi mulle ei istu eriti aeroobika. Aga alad, mis meeldivad nendega peab võistlema minema või peab paariline olema, et ei saa lihtsalt trenni minna ja sealt leida paarilise. Alad, mis huvitavad on: korvpall, võrkpall, sulgpall, tennis ja võibolla ka lauatennis.