Filmiveeb.ee foorum

Rosemary laps
Rosemary's Baby (1968)

Hirmulugu noorest Rosemaryst (Mia Farrow) ja tema abikaasast Guyst (John Cassavetes), kes kolivad uude korterisse New Yorgis ja tutvuvad seal oma uute naabrite, Minnie ja Roman Castevetiga. Castevetid on tore vanapaar ja Guy veedab nendega üha rohkem aega koos, samal ajal kui Rosemary hakkab nägema veidraid unenägusid ja kuuleb kummalisi hääli. Peagi jääb naine rasedaks ja üritab lämmatada endas tekkivat kahtlust, nagu oleks tema rasedus mingil hämaral moel seotud tema uue korteri ja uute naabritega.

Loe täielikku tutvustust siit

Tõeliselt hea ja üha kasvava ohutundega õudusfilm.
Teos pakub häid näitlejatöid kogu ansamblilt - Mia Farrow`lt,
John Cassaveteselt, Sidney Blackmerilt ja rolli eest Oscari
võitnud võrratult Ruth Gordonilt.
Peategelase üha kasvav kahtlus ja hirmsad unenäod tekitavad
enam areneva ohutunde ja vaataja on kaasa haaratud kogu filmi
jooksul, kuna ei tea, kas Rosemary kahtlused ja hirmud on tõesed
või on kõik hoopis tema ettekujutlus.
Roman Polanski on kirjutanud suurepärase stsenaariumi Ira
Levini bestselleri põhjal ja tema lavastajatöö mõned parimad
omadused tulevad välja just selles filmis, eriti tema oskus käia
ümber näitlejatega ning manipuleerida publikuga. Paljusid detaile
märkasin alles filmi teistkordsel vaatamisel, mis on filmi igal
taaskordsel vaatamisel ikka kasvav lisaväärtus, tõestamaks
lavastaja võimet keskenduda nii pisiasjadele kui ka üldisele
tervikpildile.
Filmis on palju mällu sööbivaid hetki, eriti on üheks heaks hetkeks
painajalik unenägu/reaalsus vägistamisest ning samuti filmi lõpp,
mil vaatajaile avaldatakse tõde, nagu ka Rosemary`le.

Pärast filmi kahekordset vaatamist julgen väita,
et tegu on tõepoolest klassikateosega, mis kuulub
õudusfilmi paremikku läbi aegade!

Tõeliselt nauditav õudusfilm, mis suudab aegamööda pinget kruvida, ega jõua samas igavaks minna. On näha, et vahel üritavad mõned tänapäevased õudusfilmid seda stiili kopeerida, kuid õnnestub see vaid vähestel. Õudusfilmide* fännidele kindel soovitus.

*Aga siis ka tõesti õudusfilmid, mitte slasherid, need on enamasti ikka väga erinevad asjad.