Filmiveeb.ee foorum

Suveõhtu seksikomöödia
A Midsummer Night's Sex Comedy

Frigiitsusprobleemidega kimpus olev abielupaar (Woody Allen ning Mary Steenburgen) otsustab korraldada enda maamajas mehe nõole (Jose Ferrer) ning tolle vastsele kaasale (Mia Farrow) pulmapeo. Peale kutsutud külaliste ilmub väikesele peole veel paare ning pulmad võtavad hoopis uue suuna. Nüüd möödub nädalalõpp pidevalt partnereid vahetades ning kõige muinasjutulisemaid seksiseiklusi nautides ...

Täielikku tutvustust loe siit.

Lõpp on veidi deus-ex-machina, kuid üldjoontes täiesti pingeteta nauditav pingeline komöödia veidi aeglases rütmis. Samas, ei ütleks, et ükski nähtud Woody filmides oma kiire tempoga silma paistaks. Muheda dialoogi ning veidrate tegelasekujude läbi on täiesti vabalt võimalik palju rohkem meelelahutust pakkuda kui miljoneid dollareid Vegases filmimisele kulutada. Peab siiski mainima, et ei ole tegemist kindlasti parima šedöövriga neurokomöödias, kuigi ega ma seda siit oodanudki. Ajastut vaadates olid loomulikult piirid üleval enne esimese duubli filmimist, kuid isegi see ei häirinud kõige rohkem. Häirivalt palju kasutati üldplaane ja tegelastega harjuda oli raske, kui neid distantsi pealt vaid näha oli. Siiski, lollakaid situatsioone oli ka mõnusalt, mida ootasingi filmist kuue tegelasega maamajas. Mitte midagi enamat, mitte midagi rohkemat oodatust.

6/10

Algus oli nagu ta oli, aga mida film edasi seda paremaks. Lõpp oli nagu ta oli, kõige kummalisem terve filmi juures. Dulcy jutt ajas lõpus mind naerma. Samuti ajas naerma tegelaste vassimine/valetamine. Kindlasti kõige meeldejäävam tegelane oli Andrew. Allen tegi kõige parema rollisoorituse. Farrow oleks saanud ka paremini, ei imesta, et Razzie nominatsiooni sai. Maxwell mõjus lõpus ikka väga haledalt... pigem vast tragikoomiliselt siiski. Kahju hakkas temast.Tegelastest meeldis kõige vähem Adrian. Aga muidu hea stsenaariumiga film, küllatki huvitav & lõbus. Muusika meeldis ka.

8/10

Paar vaimukat stseeni oli, aga üldiselt oli üsna igav ja lame ning oma sisu kohta liiga turvaline ja korralik. Õnneks ei veninud väga pikaks. Woody Allenilt oleks midagi paremat oodanud.

Tundus nagu kahe vasaku jalaga tantsimine. Aga Steenburgen meeldis, ilusti mängis.
Väga naiivselt kiiresti arenes naistemehel see so-called love.

Aga jah, kerges toonis tobe film. Mehed ihalesid teiste naiste järele, enda silmarõõmud pidid truud olema.
Emotsioonid anti edasi pigem sõnadega kui näolise ilmekusega, isegi keelekasutuse rõhuga ei mängitud (või kehakeelega). Aahhhhhh.

Aga mis siis, pole kahju, et vaatasin.