Filmiveeb.ee foorum

Kahe õe lugu
A Tale of Two Sisters

Mitte miski pole nii nagu paistab. Kaks õde, Su-mi ja Su-yeon, pöörduvad peale haiglas viibimist tagasi koju ja neile on kohe selge, et asjad on korrast ära: isa on uuesti abiellunud, võõrasema on kade ja pahatahtlik ning majas näivad ilmutavat end ebaloomulikud jõud. Kuid kas võõrasema on ikka nii hull ja õel, nagu nad kahtlustavad? Võib-olla tegutsevad seal majas kurjad jõud?

Lavastaja Kim Jee-woon kasutab imeliselt ära seda erakordset ja filmi jaoks ideaalselt sisustatud maja, et luua võimalikult kõhedat ja unustamatut atmosfääri. Tegu ei ole lihtsakoelise kummituslooga – otse vastupidi – filmi täielik mõistmine võib esmakordsel vaatamisel üle jõu käia ka kogenumal vaatajal. See teos on võitnud erinevatel filmifestivalidel mitmeid auhindu.

Täielikku tutvustust loe siit.

Minu jaoks õudukas oma parimas tähenduses ja vormis. Pole üle pingutatud hirmukohtadega, neid on täpselt õiges mahus ja piisavalt creepyd. Maja, kus tegevust toimus, oli lihtsalt :shock:. Põhirõhk oli siiski lool endal, mille mõistmiseks kulub mitmeid vaatamisi(või siis lihtsalt pisut netist lugemist ).
Geniaalne brainteaser, mis käib vast kergema kraami(mägedel on silmad jne) vaatajatel üle jõu.
Esimesel korral, kui ma seda vaatasin, jäi ikka kohti arusaamatuks, kuid elamus oli ikka "wow, best horror i've ever seen". Hiljem, kui ajus lüngad täidetud, vajus suu veel enam ammuli. Ületamatu omas zanris 9,5/10

Ojaa, kindel lemmik mul Aasia horroris. Režishöör on suurepärast tööd teinud, kõik rullub mõnusalt vaikselt alguses lahti ja järjest segasemaks läheb. Pärast teistkordset vaatamist panin puzzle ka peas täielikult kokku. Kindlasti üks skeerimaid filme, ehmatuskohtasid oli päris mõnusalt, muidugi peab atmosfäär hea olema...
10/10

Olen täiesti vastu, et mikihiired sellest remake teevad Kõlakad käivad, et tüdrukuid hakkavad mängima siis Olseni õed, no mida veel..

Nõustun eelkõnelejatega: üks parimaid teoseid mis Aasia horroribuumi käigus valmismeisterdatud. Juba kaameratöö on esmaklassiline (kasvõi see stseen filmi alguses kus noorem õde marju vms närib... lihtne ja minimaalse tegevusega, samas just see minimaalsus ning head värvid teevad lõigu nauditavaks), sama saab ka pinge kruvimise kohta öelda (kui mõtlema hakata siis otseselt hirmutavaid (kus tonte vms oleks näidatud) kohti oli ju suht vähe, aga sellest hoolimata oli vähemalt endal filmi lõpuks küll paras judin sees ning tõsine tahtmine teos kinni panna). Näitlejad olid samuti fantastilised ning twist oli samuti klass omaette.
8.5/10

Mulle meeldis väga... segane värk :lol:

Mina olen vist ainus kellele film ei meeldinud. Minu jaoks oli tegevus veist venitav ja segane (loomulikult ma ka vaatasin seda filmi oma asjade tegemise taustaks aga kui ma ta uuesti üle vaatan siis postitan uuesti siia) Aga nii palju kui jälgima jäin siis tundus isegi päris omapärane teos. Aga minu jaoks jääb Aasiahorroris ületamatuks One Missed Call. 5/10

Tehnilisest küljest imetabane film. Tihtilugu, kui näen filmis mingit kaadrit või plaani, mis mulle väga meeldib, siis teen sellest kohe vlcsnapi (seda siis juhul, kui vaatan arvutist, mitte DVD-mängijast) ning selle filmi puhul tekkis selline vajadus pea iga paari minuti tagant. Film-making tasemelt on tegu väga kõrgekvaliteedilise õudussugemetega draamaga, mis käsitleb kõiki sellest läbi voolavaid žanreid tugeva kunstliku peensusega. Jätan ma küll endast rumala inimese mulje, kui seda ütlen, aga mulle tegelikult ei istu filmid, mis teatud hetkel nii segaseks keeravad, et saad aru, et on vaja veel vähemalt kord vaadata, enne kui õieti kohale jõuab, mis täpselt toimub. Lõpus pakutavast twistist oleks tegelikult isegi piisanud, kuid siin filmis olid ilmselgemalt veel suuremad väed mängus ja selgusetuks jäi nii mõndagi. Film täis suurepärast muusikat, värve ja maagiat, kuid kergeks tõrvatilgaks meepotis oli vähemalt minu jaoks tõepoolest üleliigne segasus ja keerukus.

7/10

Ma ei saa aru, mis sulle seal segaseks sai jääda? Lõpus ju tehakse kõik puust ja punaselt selgeks.