Filmiveeb.ee foorum

Häkkerid
Hackers

Noorel häkkeril Dade Murphy'l (Jonny Lee Miller) lõppes just kohtu poolt määratud 5 aastane arvutikasutamiskeeld, kui ta sõber murrab sisse ühe suurfirma serverisse ja leiab hävitava viiruse koodi. Nende jälile satub ka tuntud häkkerite vastane vastane võitleja Rihard Gill (Wendell Pierce). Lõpuks suudavad nad siiski tõestada oma süütust ja õiglus võidutseb.

Terviklikku tutvustust loe siit.

Mulle isegi meeldis..tahaks ise kah häkker olla..
7/10

Tõenäoliselt üks asjalikumaid arvutiteemalisi filme mis üldse tehtud. Reaalsusega pole tal küll just kuigi palju pistmist (alates sellest et isegi nüüd, rohkem kui 10 aastat hiljem, ei kasutata sääraseid graafilisi liideseid kuni selleni et ükski täie mõistusega inimene ei üritaks koodi toimimist masinkoodi vahtides ära arvata, vaid laseks hoopis läbi dissembleri või halvemal juhul siluri), aga sellest hoolimata täitsa mõnus popcornikas mis ka mitmekordset vaatamist kannatab. Steven Fisher on üks lahedamaid kurikaelu kes endale filmilinal ette sattunud, lausa kahju et ta nõnda harva säärastes rollides. Miller on igati usutav oma rollis, Lillard on sõge nagu alati (ega ta suurt teistsugustes rollides mängigi, aga sellised talle sobivadki) ning ega tulevasel supertähel Jolielgi midagi viga ole. 7/10

Meeldiv vaatamine, võetud humoorika luubi alt ning (nagu eelkõnelejagi ütles) kindlasti üks parimaid arvutiteemalisi filme. Kaasahaarav ja kohati koomiline, Miller oli omas mahlas ja kuigi Jolie soeng ei meeldinud, ei puutu see üldse asjasse.

6,5/10

normaalne - Lahe film. Arvuteemade filmitest parim 9/10

CyberRax wrote:Ükski täie mõistusega inimene ei üritaks koodi toimimist masinkoodi vahtides ära arvata...

Aga seal ju öeldi, et disketil olev data oli poolik, seega sai ainult käsitsi läbi vaadata.

---

Ahjaa, natuke pikemalt siis ka sellest filmist (mu blogist):

Näe, möödas juba 12 aastat ja "Hackersi" fänne on ikka palju. Kuulub see ka minu lemmikfilmide nimekirja, peaasjalikult seetõttu, et näidatakse ideaalselt, kuidas '95. aastal mitte just kuulsaimate näitlejatega ja suhteliselt madala eelarvega on võimalik teha midagi nii lahedat. Tõsi, filmil ei läinud kinokassades just suurepäraselt, ent peale videol ilmumist peaks see iga tõsisema filmifanaatiku (või ütleme siis pigem küberpunkifanaatiku) kollektsioonis olemas olema. Paljudele see olustik ja kogu šüžee võib-olla ei istu, aga mulle oli just mokkamööda. Iain Softley on muidu ka näiteks "K-PAX" lavastaja, kellele too meeldis, võib ka "Hackersist" süsti kätte saada.

/---/

Kõige esimene asi, mis "Hackersi" lõppedes pähe tuleb ja mille ma ka siin nüüd kohe ära mainin: filmi kurjam on ikka tõsiselt juustune tegelane, aga heas mõttes. Pole midagi paremat väikesest itsitusest, kui ta ekraanile ilmub ja nõuab, et kõik kutsuks teda varjunimega "The Plague". Ise sõidab veel mingi rulaga ringi ja ajab perversset juttu. Selline esmaklassiline tegelane noh. A ja teised karakterid on kah päris omapärased, eriti Matthew Lillardi mängitud tüüp (Cereal Killer). Jolie oli kuidagi noor ja ebaküps siin, vanust alles 20 tal tol ajal, mil film ilmus. Nüüd juba teada-tuntud daam ja õnneks sellest poisipeast, mis tal filmis oli, ka otsustanud vabaneda. Soovitan filmi ka tähelepanelikult vaadata, pärast saab hullult hästi tsiteerida neid naljakaid repliike seal.

Üldiselt: "Hackers" on kindlasti üks parimaid arvuti- ja häkkimisteemalisi filme ja ka lihtsalt mõnus ajasisustajast b-movielik ulmehõnguline põnevik. Mõnes mõttes teos kuidagi naeruvääristab end ega võta räägitavat lugu üldse tõsiselt, aga kurat sellega. Nagu viimasel ajal noorsugu kipub ütlema: "Väga hea!"

Varem mulle see film lihtsalt meeldis, aga nüüd ma olen juba fänn.

Mulle ka see temaatika meeldis. Häkkerite tegevust on ikka huvitav jälgida, sest IT on tohutu suur maailm mille mõistmiseks minul küll vajalikke teadmisi ei ole. Seega ei oska ka hinnata filmis vaatajani toodud tegevuse reaalsust. Võib-olla on see ka hea sest aitas filmi vaadata ning hing ei jäänud kripeldama, et midagi sitasti oli tehtud.

Fletchu wrote:
CyberRax wrote:Ükski täie mõistusega inimene ei üritaks koodi toimimist masinkoodi vahtides ära arvata...

Aga seal ju öeldi, et disketil olev data oli poolik, seega sai ainult käsitsi läbi vaadata. [...]

Ole nüüd, kui failile ligi sai (või isegi kui failistruktuuri polnud kirjutatud oleks tulnud disketil olev data lihtsalt faili dumpida) siis oleks saanud seda ka läbi siluri/dissembleri lasta. Point on ikkagi selles, et isegi kui masinkoodiga sina peal ollakse oleks selle tõlgendamine oluliselt aeglasem kui assemblerkoodi vahtimine (kusjuures viimase puhul saaks asjaliku dissembleri korral oluliselt kiiremini koodi toimimise kätte, kuna offsetid/labelid on eraldi välja toodud, masinkoodi puhul pead ise meeles pidama mida kuhu kirjutati ja kus seda loeti ;))
Samas tõsi, et numbritega mässamine jättis hulga efektiivsema mulje kui "mov ax, xxx; xchg ax,bx; int 10h" jadad oleks jätnud