Page 1 of 1
Candyman
Posted: 06. November 2005, 05:34
by Cochrane
Candyman Candyman Tudeng Helen Lyle (Virginia Madsen) tahab kirjutada uurimistöö linnalegendidest ja alustab selleks oma kodulinnaga. Betoonkõrbe meenutavas äärelinnas kuuleb ta juttu mustanahalisest nimega Candyman, kellel on käe asemel konks. Ta ilmub välja, kui tema nime viis korda peegli ees öelda. Kõik kardavad seal seda legendi, kuid Helen ei usu tegelikult tondilugusid ja katsetab uudishimust. Peagi seisab Candyman (Tony Todd) tema ees ja alustab mõrvade seeriat, mille peamiseks kahtlusaluseks peetakse Helenit.
Täielikku tutvustust loe
siit.
Posted: 07. July 2006, 23:46
by Ralf
Juba klassikaks kujunenud õudusfilm. Tony Todd ja Madsen näitlesid hästi ja kuigi "lugu mingist jubedast legendist" pole just midagi väga uut, mida tänapäeva horrormaiasmokk kuulda/näha võiks, korvab selle kõik ülejäänu (pluss on ka mitmeid ehmatavaid ning isegi šokeerivaid kohti). Kokkuvõtlikult peaks olema see õudusfilmifanaatikule kindel vaatamine.
7/10
Posted: 24. August 2006, 12:08
by Peata Ratsanik
Väga hea õudusfilm. Näitlejad olid head, Philip Glassi muusika sobis loo taustaks nagu valatult. Filmis oli häid ehmatuskohti ja film tekitas minus kriipiva hirmutunde. Lugu ise erines tavalistest õudukatest niipalju, kui et juba täiskasvanud naine jälitas terve filmi jooksul mõrvarit, mitte mõrvar ei jälitanud noori teismelisi.
Lõpp oli samuti kena üllatus
!
8/10!
Posted: 21. November 2006, 20:57
by Priit
Erinevalt teist olen vähekene pettunud selles teoses. Ootasin midagi paremat. Näitlejatöö oli muidugi hea, eriti Toddi poolt. Kaameratöö üle ei nuriseks ning musikaalne pool oli üsna hea, kuid sisu, vot sisu jäi suht nõrgaks. Film oli enam-vähem etteaimatav, lõpus ma juba teadsin selle asja ette. Filmis oli materjali liialt vähe, et pikendada see nii pikaks, ehk siis 98 minutit umbes. Ja selle tõttu langeski kvaliteet natukene maha, kuna sisu liikus edasi üsna aeglaselt ning vahel oli tunne, et lavastaja ise ka ei tea, kuhu see lugu edasi suunata. Aga kuna kommionu oli piisavalt stiilne, verd jätkus ning näitlejatöö oli päris hea, annan filmile 6 punkti.
6/10.
Posted: 21. November 2006, 23:10
by Peata Ratsanik
Minu arust oli filmil hea sisu, tugev ja hirmus legend ja siis, kuidas peaosatäitja saab aru, millesse ta sattunud on. See on ju väga järjepidav film ja minu arust on sündmustik kogu filmi vätel väga huvitav.
Posted: 21. November 2006, 23:45
by Priit
Peata Ratsanik wrote:Minu arust oli filmil hea sisu, tugev ja hirmus legend ja siis, kuidas peaosatäitja saab aru, millesse ta sattunud on. See on ju väga järjepidav film ja minu arust on sündmustik kogu filmi vätel väga huvitav.
Tegelikult selline legend nüüd nii hirmutav ka ei ole ning ega see just väga originaalne pole, pmst peaaegu sama mis Bloody Mary. Lihtsalt see pidev "üritan-teistele-tõestada-et-ma-pole-hull" asi hakkab pinda käima.
Posted: 08. August 2007, 21:32
by Goblin
väiksena vaadates ajas ikka päris hirmu nahka, kuid teist korda suuremana vaadates ei hirmutanud enam
aga film on iseenesest hea
Posted: 03. September 2007, 21:09
by hau
Peaks mainima, et Virginia Madsen oli Candymanis väga ilus ning peale seda tahtsin veel näha ta noorepõlve filme
Posted: 26. December 2007, 18:32
by HEllseeker
Candyman - väga hea film. Head näitlejatööd Virginai Madseni ja Tony Toddi poolt. Sisu oli hea ja müstiline.
Candyman Farewell to the Flesh - Veronica Cartwright valmistas head meelt kui ülejäänud film oli pettumus. Kuigi Danieli surmamine oli siin filmis vast kõige paremini tehtud, sest kolmandas oli asi veist viletsam.
Candyman Day of the Dead - Jsu Garcia on endiselt väga lahe:D Normaalne film.
Järjestus:
Candyman
Candyman Day of the Dead
Candyman Farewell to the Flesh
Posted: 29. December 2007, 11:02
by GTASAN
See on jah suht hea film paar aastat tagasi sai seda TV3-me pealt vaadatud
Posted: 28. October 2016, 21:38
by Rasmus
Muss suuresti päästis, juba algushetkedest peale selline kriipiv atmosfäär selle abil loodud. Vääääga rahuliku kulgemisega film, mida lükkaks oma tunnetuse poolest natuke sinna itaalia horrori kompotti. Selline "Dellamorte Dellamore" tunne tekib järelemõeldes, ehkki too on märksa hullumeelsem värk. Igatahes kuidagi hästi vaikne ja rahulik filmike, mis oma õhustiku poolest meelde jääb - mitte küll eriti eredalt, aga siiski üsna ainulaadne ja mõneti isegi ikooniline. Tony Toddiga olen nii palju kokku puutunud, et tema rollisooritus tundus hetkiti pisut cheesy, kuid saan aru, et 1992. aastal poldud tema madalat häält ja salapärast karismat veel tunda saadud, nii et kõik on täiesti timmis. Ja paar hüpega ehmatust päris ehmatasid mind seekord, poleks uskunudki. 6/10